getterikunstiblogi

[getterikunstiblogi]

Kunstiteose analüüs

Mina otsustasin analüüsida  Jacques-Louis Davidi maali "Horatiuste vanne". Teos on maalitud 1784. aastal. Maal asub hetkel Louvre muuseumis. Tegemist on klassitsistliku maaliga, mis annab edasi rahutut ja vastuolulist emotsiooni. Valisin analüüsimiseks selle teose, sest mulle meeldib klassitsismi periood kunstis ning eriti J. L. Davidi teosed.

Kuna tegemist on klassitsismi tööga on märgata kindlate vormitunnustega stiili. Maalil on märgatav reeglipärasus, kord ja antiigi matkimine, mis on just klassitsistliku maali tunnused. Teosel ei ole ühte kindlat domineerivat värvi. Antud teosel on mängitud varju ja valgusega. Varjud on maalitud nii, et valgus langeb teosele maalitud inimestele ülevalt vasakult, mis aitab rõhutada ülestõstetud mõõku. Üldine koloriit teosel jätab pigem natuke jahedama tunde, kuigi on kasutatud ka punast värvi, mis muudab teost natukene soojemaks. Kasutatud on ka kontrastseid toone, mehed on esiplaanil heledamad ning tume taust aitab neid paremini rõhutada. Jooned on sirged, ranged ning konkreetselt välja joonistatud. Lisaks on kunstnik olnud väga täpne erinevate detailide välja joonistamisel. Pintslitõmbed on olnud ühtlased, mis tähendab, et ei ole kindlalt teistest eristuvaid kohti vaid töö on kaetud ühtlaselt. Vormid teosel on minu arvates mahulised ning reeglipärased. Teosel on hästi märgata klassitsismi tunnust, kus esiplaanil on kujutatud tegevust ning tagaplaan on  tagasihoidlik ning seal ei toimu midagi. Tegemist on õlimaaliga ning usun, et see on läikiv. Teose fookuses on Horatiuste isa, kes hoiab käes mõõku. Esiplaanil on näha Horatiusteid, nende isa ning õdesid. Tagaplaanil on näha kolme võlvi. Iga võlvi alla on koondunud grupp inimesi. Esimese võlvi all on vennad, teise võlvi all on nende isa ning kolmanda võlvi all on nende õed. Mina leian, et teosele lisab tasakaalu vendade meelekindlus ning sellele vastanduv õdede kurbus ja mure. Teosel loob rütmi number kolm, sest maalil paiknevad inimesed peaaegu kolmestes gruppides, vendade isa hoiab käes kolme mõõka ning tagaplaanil on kolm võlvi. Selline rütm jätab reeglipärase mulje. Teosel nähtavad poosid on tardunud ning meenutavad antiikaja skulptuure, mis vähendab teose liikuvust. Maalides on kasutatud õlimaali tehnikat.

Maalil on kujutatud kolme venda, kes on andmas oma isale vannet, et nad võitlevad vapralt oma kodumaa eest. Pildi ajendiks on lugu, kus Horatiuste ja Curiatuse  pojad pidid omavahel võitlema, et välja selgitada, kellele peaks tekkivas riigis kuuluma võim. Teosel on näha, kuidas õed on ahastuses, kuid sellest hoolimata lähevad vennad sõtta. Traagiline on see, et üks Horatiuste tütardest on kihlatud ühe Curiatuse pojaga ning Curiatuse tütar ühe Horatiuste pojaga. Sealt tuleb hästi välja, kuidas poliitilised vaated osutuvad olulisemaks, kui inimeste isiklikud tunded ja soovid ning seetõttu sobis teos hästi revolutsiooniliste põhimõtetega. Usun, et teost saab siduda ka tänapäevaga, sest igas ühiskonnas leidub inimesi, kes jäävad elulõpuni kindlaks oma põhimõtetele ning vaadetele, aru saamata, mida see võib nende kaaslastele põhjustada. Minu arvates on tegemist väga hea teosega, kus on välja toodud see, et tihtipeale tuleb kodumaa kaitsmiseks midagi ohverdada.

Tänu teosele "Horatiuste vanne" sai Davidist tuntud klassitsismi esindaja, sest sellel teosel on olemas väga paljud klassitsismi tunnused. Ta maalis selle teose aastal 1784, mõned aastad enne Suure Prantsuse revolutsiooni algust. David oli oma kodumaa poliitikaga väga tihedalt seotud, seetõttu võib teost siduda ka Prantsuse revolutsiooniga. Ta elas kaasa revolutsionääridele ning oli hiljem ka Napoleoni õuekunstnik. Tänu Napoleoni õukonda kuulumisele sai ta ohtralt võimalusi suurepäraste teoste loomiseks. Peale seda, kui Napoleon sai Waterloo lahingus lüüa, sai läbi ka Davidi aeg õukonna ametliku kunstnikuna ning ta oli sunnitud kodumaalt lahkuma.

Kasutatud materjalid:

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk. Loetud: http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/hor.html 05.11.2018

McCoy, C. (2014) David, Oath of the Horatii. Loetud: https://www.khanacademy.org/humanities/ap-art-history/later-europe-and-americas/enlightenment-revolution/a/david-oath-of-the-horatii 05.11.2018

Oath of the Horatii [joonis 1]. (2018) Wikipedia. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Oath_of_the_Horatii#/media/File:Jacques-Louis_David,_Le_Serment_des_Horaces.jpg 05.11.2018

Randmann-Mihkla, T. Klassitsism. Maalikunst. Jacques Louis David (1748-1825). Loetud: https://kunstiabi.weebly.com/prantsuse-maalikunstnik-jacques-louis-david.html 05.11.2018

Wikipedia (2018) s.v. Oath of the Horatii. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Oath_of_the_Horatii 05.11.2018

Vikipeedia (2018) s.v. Jacques-Louis David. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Jacques-Louis_David#Looming 05.11.2018

Joonis 1. Oath of the Horatii

Allikas: Wikipedia, 09.08.2018

[getterikunstiblogi]

Juugendarhitektuuri näide Tallinnas 

Mina valisin oma juugendarhitektuuri näiteks Estonia teatrihoone. Teatrihoone projekteerisid juugendstiilis Soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.         I maailmasõja ajal kasutati kontserdisaali tiiba sõjahaiglana, II maailmasõjas hävines teatrihoone peaaegu täielikult. 1940. aastate teisel poolel hakati hoonet uuesti üles ehitama Eesti arhitektide projekti järgi, mille eesmärk oli taastada algset väljanägemist. Hoone asub Tallinna kesklinnas aadressil Estonia puiestee 4. Estonia teatrihoonel märgatavad juugendstiili tunnused on:

1) väikeste ruutudega aknad

2) sujuvad voolavad jooned

3) erinevate värvide kasutamine (roheline, kollane, valge)

4) hoone on valmistatud erinevaid materjale kasutades

Kasutatud materjalid:

Verte, P. (2014) Estonia maja sajandipikkune ajalugu. Loetud: http://www.opera.ee/arhiivitar-pajatab/ 01.10.2018

Vikipeedia (2018) s.v. Estonia teatrihoone. Loetud: https://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_teatrihoone 01.10.2018

[getterikunstiblogi]

10. märtsi õhtupoolikul seadsin sammud Kumusse, et vaadata Katja Novitskova kaasaegse kunsti näitust. Näituse pealkiri oli „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud 2. aste“. Autor ja kuraator Kati Ilves laenasid pealkirjas kasutatava tsitaadi ulmefilmist „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982), kus humanoidrobot Roy Batty ütleb oma silmade autorile „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“. (Kumu kodulehekülg) Valisin külastamiseks just selle näituse, sest see näitus esindas Eestit Veneetsia biennaalil ning tekkis huvi seda ka oma silmaga näha.

Katja Novitskova näol on tegemist rahvusvaheliselt tuntud kunstnikuga ning teda peetakse üheks postinterneti kunstisuuna rajajaks. Ta on pärit Eestist, kuid kunstnikuks kujunes Berliini ja Amsterdami rahvusvahelisel kunstiväljal. Tal on olnud isikunäitused nii New Yorgis kui ka Shanghais ning tema tööd on jõudnud ka rahvusvahelistele grupinäitustele. Tema  looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis. Autori eesmärgiks on mõtestada lahti meie kaasaega, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil meile tuttavat maailma enam olemas ei ole. (Kumu kodulehekülg) Kahjuks tuleb tõdeda, et näitust külastades jäi see mulle natukene segaseks, ning ei tekitanud emotsioone, mida oleks oodanud.  

Näitusel nähtud teostest jäid kõige paremini meelde robotid. Teost esimest korda kaugelt vaadates, tekkis mõte, et kas sellised olendid/masinad elavad Maal näiteks tuhande aasta pärast. Teose puhul haaras minu tähelepanu robotite asend. Tekkis tunne, et tegemist on tulnukatega, kes on tulnud Maale kindla ülesandega ja nüüd teevad ringis nii öelda sõjaplaani. Taga seinal oleks nende jaoks nagu PowerPoint esitlus, millest saadakse infot, et mida hävitada. Seda pikemalt vaadates tekkis selline rahutu või ärev tunne, kuid samas soov saada teada, mida robotid mõelda võivad. Teos pani mind isiklikult mõtlema sellele, et kas meil tegelikult on vaja ehitada nii palju roboteid või luua tehisintellekte, sest me tegelikult ju ei tea kuidas suhtuvad robotid inimestesse ning mida nad mõelda võivad. Mina arvan, et töö peateema oli näidata, kui palju on meie elus tehnikat ning kuidas elus loodus jääb seetõttu tahaplaanile.

Teose valmistamise puhul on kasutatud installatsioone, mis liikusid ja videot, kus on näha erinevad loomad või ehitised. Esile ei tõusnud ühte kindlat domineerivat värvi. Kasutatud oli erinevaid värve, valgust ja varju ning üldiselt jättis värvikasutus sooja mulje. Mina arvan, et teost peaks kõigepealt vaatama kaugelt, et mõista selle üldist pilti ning vaadata koos seinal jooksva videoga. Kindlasti tuleks seda uurida ka lähedalt, sest paljudel robotitel oli väga huvitavaid ja väikeseid detaile, näiteks oli ühe roboti süles ravimid ja putukad. Arvan, et autor tahab teosega juhtida tähelepanu sellele, et kui automatiseeritud kõik tänapäeval on.

 Allikad: Kumu kodulehekülg. Loetud: https://kumu.ekm.ee/syndmus/katja-novitskova/ 12.03.18