kuimps

[kuimps]

you know..the thing about love is, that it always has to be bilateral, otherwise it won't work out, so i rather keep it unconditional than constant..so i don't have to expect anything in return.. either way, love in this matter wont hurt, bc love never hurts..we can only hurt ourselves by not loving...

[kuimps]

mørnîngś

When i fell in love with mornings..it was ten years ago..

At first, they were just beautiful,

but then a feeling started to grow..

When i felt the feeling grow,

I realized, this is the grateful..

most grateful feeling i could ever feel.

Healing my mind like i could not myself ever heal.

Hearing the sounds i could not ever otherwise hear.

Letting go of the darkness fear..

It brings light.. new awakening

In each and every day..

and which only ends with night,

when the light fades away.

As the new day arrives,

It starts all over again.

You can see how nature thrives

and how beautiful it looks like then and so..

i fall in love again.

November '19

[kuimps]

Nii õdusalt mehine..

Nii õdusalt õhtasse see tume päev veereb.

Üks mõiste tänase päeva ümber keerleb.

Mõiste mõista või mõistatada..

Keele peale pipart natukene puistada..

kuid on ka magusaid hetki..

tulnuks ette ka maagilisi retki.

Tugevad, innukad ja mehised.

Sirguvad lapsed, loodus ja tehised.

Oma kätega tehtud.

Oma tehtut nähtud.

Mehed, täna on meie päev!

Mõistkem, milleks suutelised on me käed!

Ka astudes vastu uude koitu,

pidagem meeles, olgem hoitud!

[kuimps]

Naistepäevaks

Meeles pean,

kinkida Teile Meelespea.

Lausudes veel suust mõne rea.

Kas need ka ilusad on, ei tea...

või on hoopiski ebamaised...

Vähemalt sära täna Teil silmis näen ma.

Kallid naised!

Kena päeva!

08.03.2018

[kuimps]

Saagem läbi!

Pidagem meeles!

Hoidkem 11 alles!

1+1

[kuimps]

Kui tahad lühidalt kirjeldada,

võta väiksem paber,

hakkad kokkuhoidlikumalt mõtlema...

võib-olla

[kuimps]

Tuul vihu-vahu vihtus!

Lumi kihu-kahu kihtus!

Alles jäi palju lund ja suured hanged.

Külmast kah veel käed on kanged.

Ka turris kõiksugu kehakarvad.

Väljas endiselt tuiskab, ma arvan.

Ja varvast talvesaapa sees,

armas villasokk ootab ees...

kuid, mis sest lumest, valgest jumest,

vaid hoopis rääkima pidin oma unest...

talv2019

[kuimps]

Olgu pigem hea ettekääne,

kui sitt vabandus.

[kuimps]

Nii külm nii hilja,

näen kaugel...

Laine Silja!

Tuul pole veel raugend

ega lained tasasesse laugend.

Nii libe siin sillal!

Tahaks ära,

ei tea millal.

Kui vaid see laternasära,

mis taamalt kriiskab,

ei tekitaks kära,

mu silmis,

nii justkui märulfilmis.

Õnneks siin sillal veel

inimesi kohtab enda teel.

Pole veel keegi perseli käind,

ega ka roomamist pole ma näind.

Kes siit juba korra üle läind,

ei heitu ei tormist ega tuulest,

kui, siis kergendavast kõhutuulest ja

mõnest tervendavast reast värsiluulest!

talv2019

[kuimps]

Kuu öösse saadab päeva ja

kuud mööda saadavad aasta.

Nii sünget kui ka kirevat mu silmad näevad.

Rõõmu ja õnne, mille juurde naasta.

Uue ringi energiat jälle taastab.

Möödaniku tasapisi laastab.

Tagumendi kaudu õhku saastab

peale seda käärind toitu.

Ja nii äkitselt veel enne koitu,

meenub...täna on meestepäev.

Oh jumal, olge hoitud!

november 19/2017

[kuimps]

On see päev meeles või meeletu...

Meestepäev emakeeles, kuid rahvusvaheliselt keeletu.

Vähemalt tänasel päeval meid, mehi, üks rõõmuhõige kirgastab, ehib.

Meelt sedavõrd virgastab,

et saltot tahaks visata.

Karjuda "Aitäh!" ilma kära või kisata.

Head mehed, olge hoitud!

Et Te silmad näeks ka järgmist koitu!

november 19/2018

[kuimps]

Siiski esimene

Siis kui taevas on ühtlaselt hall ja langeb laia lund, on tõenäoliselt see juhuslik mall, kuid peletab see und. Ja nii möödub üks, kui ka teine tund. Kui ka aeg on küps, kattub lumega maa, kui ka metsaviir. Ilmub päiksekiir ning karge tuuleiil just praegu siin, lume lendlema viib.

oktoober2013

[kuimps]

lugu suvest

Kui Henn Heinamaa ja Härra Hein suvele vastu astusid, nägid nad Juulit juba tulemas. Mingid helid ka veel kostusid - Juuli juba kaugelt hõikama ''Jou kutid, tulge lõikama!'' Henn heinamaa ja Härra Hein jäävad järsku seisma. ''Kuule Heinamaa...'' lausus Hein. ''Ma tahaks seekord leiba!'' Henn ütles: ''Ei. Näe Juuli juba hüüab, meid kätte saada püüab. Lähme nüüd, kaugelt kõlab tema hüüd!'' Hein ikka jonnis vastu, et ei temal pole kunagi rukkist minna lõikama lastud. ''Tahaks ka näha Augustit!'' Veel tunnetamata tema olemuslikku kaugustki. ''Küll sa näed!'' ütles Heinamaa. ''Kuid enne tuleb lõigata hein ja harida maa. Järgmine kuu lähme lõikame rukist. Lõikame nii, et kohe verd tuleb nukist! ''Mis seal ikka...'' lausus Hein. ''Pole seda jonni mõtet pidada pikka. Õnneks Septembril juba varuks on marjavein! :P

suvi2018

[kuimps]

Bakalaureuse Kontserteksam ‘’Arkaadia Teel’’ dir. Karin Kuulpak & Kammersegakoor Encore

Et ei oleks pelgalt unistus,

mis võib jääda kättesaamatuks.

Vaid sihikindel saavutus,

osutumas möödapääsmatuks.

Lämme nüüd Meiegi Arkaadia teele,

sealt, kus lauluvihik sai võetud paunast,

mööda minnes Peekri baari saunast,

sinna, kus on veerev päevakene, Faure,

Schnittke ning laulusild nii sitke,

Sinna, kos so veli uiboupinakene.

Kohta, kus hingama hakkavad inimesed.

Kuulatavad ligimesed:

'' Maga magus tasa-tasa, unele kõeguta tasa-tasa.''.

Aga naeratus jääb,

kuigi Me seda ei näe.

Need on samad näod,

samad sõnad ja viis,

ainult, et peegeldus.

Peegeldus Me endi seest,

hingest enesest ning suurest teotahtest.

Andmise rõõmust nii lahkest,

tüki suurest südamest Me endi seest.

Nii avardub taevas ja maa,

Inimesed meie ümber ja ees.

Kahju, et Haamer tulla ei saa,

Ta on üks vägev mees.

---------------------------------------

Kui on midagi hingeliselt head,

midagi hingematvalt ilusat,

ei saa siis langetada pead,

soojale eelistada viludat.

Toob Meid kokku selleks,

et ühes hingata,

et üheskoos kutsuda endid

sõsaraks kui ka velleks.

Ilma pingeta.

Nagu suured meistrid ikka -

kümme korda mõõdavad ja ühe jätavad lõikamiseks.

Teevad tööd ja näevad vaeva,

varuvad kannatust nii pikka.

Ei jää aega siin üle aisa hõikamiseks.

Ning sedapsi Nad tüürivad seda laeva.

Nii ka Meie nädalast nädalasse,

kuid ladudes sinna otsa.

Ning ühtäkki ühekorraga,

ilma, et Me arugi saaks,

on laev jõudnud sadamasse.

Aeg on saanud otsa.

Kummaline, et aastaid harjutamist

nõuab vaid minuti ettekandeks.

Püüdes tabada oma enese varjutamist,

valmistades ette end ühiseks suureks andeks.

Nii tasumegi oma ühised rõõmsad võlad,

Nii Me hoiamegi ühte.

Mis ma tahan öelda?

Sooviks veel vaid kontserti ühte.

---

Pühendused dirigent Karin Kuulpakile suure ning tubli töö tegemise kui ka eduka esimese hooaja lõpetamise puhul - luues vähese ajaga midagi väga suurt kui ka tuues kokku ning ühendades korraga palju erinevaid inimesi, andes nende ellu ühe piraka kulbitäie lisaväärtust! Samuti silmas pidades ka kogu tervikut - armast kammerkoori Encore!

31.05.2017 - 01.06.2017 

[kuimps]

Selle suve sügis

Kui ma õppisin sügist armastama,

siis ma nägin selle tulevast ilu.

Ühtlaselt kiirenev päike,

kasvav vihmanire

ning veel üksik äike.

Kui ma hakkasin sügist armastama,

siis seda alles siis, kui see oli ilus.

Ühtäkki nii kirev,

kõikjal värvidemäng.

Kui ma armastasin sügist,

siis tasapisi kadus selle ilu.

Tuhmunud värvid,

iga puu all lehtedesäng.

Kui ma lakkasin armastamast sügist,

siis ei olnud ka see enam nii ilus.

Värvid olid kadunud ning rõõmsa asemel äng.

Kui ma enam ei armastanud sügist,

siis taastus ka tema ilu.

Tulid uued värvid,

algas uus mäng.

sügis2018

[kuimps]

Elu on näidanud, et ainult tasu eest ei tasu tööd teha. Aeg iseendale ei maksa midagi, kuigi ometigi on see väärtus elus, mis kõige rohkem maksab.

[kuimps]

Ma ei taha enam midagi peljata,

mitte midagi seljata seetõttu,

et ma ei oska, ei julge või ei taha.

Mitte kedagi hüljata

ega üle õla süljata lihtsalt,

et jätta tatiplekk maha.

Tahan astuda sammu,

mille oleks astuma pidanud juba ammu.

Et ei tunneks nõrkust,

vaid ainult idanevat rammu.

Suvi2018