teeinimene

[teeinimene]

voodilinal on 71 lille

kaks neist musitavad

karukella asemel

silmakannike hoopis kanaperset

sest emake loodus armastab neid nii kui nii

ja neil miile minna enne uinumist

miiline saar on aastaid seisnud

las ta puhkab kahte jalga

ja las 3 jalga puhkab temast

ja kuradi noortest blondiinidest

hooldekodu lauale tass kohvi,

apelsini ja muna

ta passima jätab

kuniks päiksest pleekinud kärbsed

aknalaual kärvavad

sest märts on kõige kurjem kuu

ta unistamise käigus suretas välja

kolm kaktust

ja nad kõik surid üksi

meie pattude nimel

kuniks sa lõpuks punasesse kleiti mahud

unista edaspidi vähem

nabanöörid puntrasse punutult

teeb ta nüüd hommikuti

inglitega taevas küünlaäri

sest katkisel kellal on siiski

2 korda paevas oigus

ja rohkem ta ei viitsi

vana nande ka ei viitsi

aga toidul ja toidul on vahe

vahem juttu, rohkem tabeleid

noor eestlane ka ei viitsi

ja ostku nad siis

jaksukuunlaid

armukuunlaid

surmakuunlaid

soitku maad ja teed ja merd

sest valge seelik lohiseb igal jumala pinnasel

ja pilgud on igalpool samad

ja isa, isa ta on igal pool sama

[teeinimene]

sa ei ole gallagher

ja see ei ole kabaree

see on toores, toores elu

ja sa oled elajas

elajasse näpud püsti

võõrasemadele näitad punast keelt

autoriteet või asi

oaas või asi

10 aastat merepõhja

10 aastat esikorteksini

võidab alati maja

tähistame pirukabaaris

lilleke on pirukatest paks

paksud punkarid laiutavad kasteheinas

päike ei taha olla siin enam

läheb teeb tassi kohvi

kohvimasinani ja tagasi

tagasi nabalasse rongiga

kiiresti ja otse laburindist läbi

ejaki keeli kraapivalt röökides

miks on meie hällid tühjad

aga on raha

miks on meie suud tühjad

sa kasvatad persest tiivad

miks on meie luud tühjad

tühi, tühi, tühi maja

kõver, kõver, kõver naaber

minu tagaaiast eemale

jookse rukkililled käes

too paberit sest

paberid on otsas

ja kiituskirju ei jagu

poistele kes lõikelaualt õgivad

ja küüsi siniseks ei värvi

aga pühapäeval värvib elu

meid kõiki patriootlikult siniseks, sest

saavutusühiskond on kole

ja sinine

[teeinimene]

su pilk on inglise hommikutee

su nahk on kaerapuder

ma kui punane moosiplekk

su südamesse pugend

[teeinimene]

... ja klementiini koore moodi

ma su sisemusi lahti koorin

õhtutaeva värvi silmi

alatasa jutul toonin

su naer äratab kevadisi

moonipõlde 

ja meelitab lõokesi

õrnalt õlale

sa värvid mind punaseks

pintsliteta

sa värvid mind siniseks

nagu sigarett kahes näpus

kuis lehvib su pähklivärvi juus

veebruarituules

ma hiirvaikselt taustal jälgin

ja kui sind pole seal

siis eks ole hea

et su näojooni mõttes hoian

[teeinimene]

on sinihalliks jäänud rannad

poolpaljaks rebitud puud

jumal pisardanud täis me pingi

peenikeseks koorind kuu

sammud liivalt kustutanud torm

õied kõdunenud sügavale mulda

justkui tunneksin sust puudust

tuulele ma kurdan

pilved mõttetilki koguvad

loojang nad kaugemale viib

puukoor vaid mäletama jäägu

kuidas kord kohtusime siin

[teeinimene]

õlekortest punutud pärg

su väsinud peal puhkab

sireleisse soositud soovid

pole ununenud tuhka

su silmad klaasist

purunevad nutma

mõtted valja voolavad kõik

põllu peale kupja

andestusi palud sa

pea toetad mu sülle

niivõrd raskena see näib

justkui täis on palju head

kuid tean et lahkud peagi taas

jumal hoidku et sa jääda suudaks

kuni olekõrtest punutud pärg

kõduneb kodust kaugel mullas

[teeinimene]

põsk põsele, näost näkku

ripsmed kõditavad ihu

kuis mööduvaid ronge kuulda

on läbi akna vilu

vaatad mind sa tühjalt

kuid mind vaatad siiski

eristada raske tormis

pisaraid ja vihmapiiski

mõtle mulle veel ja veel

ära mõtlemata jäta

mõtle meile, aina mõtle

ära mõtlemata jäta

[teeinimene]

igavleda sinu ümber

päevad läbi võiksin ma

kaotada end sinisilmis

silitada aina lokke

puhta voodilina soojuses

naeratused suul

sõnatuna, ninapidi koos

jääda võiksin siia ma

igavlema sinu ümber

[teeinimene]

päiksekiired siluvad su pead

valge vein seljakotis puhkab

prilliklaasidelt su silmad rohekad paistavad

aga nad on rukkilillesinised

istun loendan su tedretähne

neid, mida muidu näha pole

aga siin akna all on kõike näha