#linnuke

[ifpoetiswhoiam]

Liigagi tihti on see ühiskond mulle koormaks asjad kisuvad käest kui olen pikalt valju sagina ümber, veri ninast väljas. Samas kui mu akna taga, aianurgas siristab linnuke teeb oksapurust pesa & seab endale omase mõnusa elu. Ojavulin on ju hingepaitvalt(& painavalt) pinev, kutsub pagema selle kisa eest, mis meie ajurakke kärbib; niipea, kui ma astun paljajalu kastese heina sisse tõstan nina naerukihinaga taeva poole, et püüda vihmapiisu, kosutab emake loodus mu väsinud hinge, laulab mulle uut algust uut hingamist. Ei tasu eales alahinnata seda helgust, ka selgust, mida loodus loob, lausa kingib, nii isetu & truu, ülevoolavalt tole- rantne & kaunidusest läbiimbunad ta on.

[luuletus-ee]

- Zero

[estralians-blog]

Hava a look at this fellow #takingabath at the #parnellrosegarden ==> https://bit.ly/2N5eLRW 》 》 》 #visitauckland #purskaev #linnuke #birds #parnell #visitnewzealand🇳🇿 #discovernewzealand #aucklandtravel #estravelgram #uusmeremaa #discoverdestination #roosiaed #roosid #naturephoto #natureisawesome #nature #wildroses #roses #flowers #scenic #wonderfulplaces #traveltheworld #travelandexplore #sunnyday #estoniantravellers #photooftheday #Estralians (at Parnell Rose Gardens) https://www.instagram.com/p/B5zaMbFpMV7/?igshid=19ag3iw13w5bo

[newestmusic]

(Linnuk)

[eesti-keel-on-lihtne]

Laulurästas kordab oma laulus üht ja sama motiivi kaks kuni neli või isegi viis korda, seda otsekui rõhutades, seejuures laenab ta hääli ka teistelt lindudelt. Sellepärast ongi teda kerge segi ajada isegi ööbiku endaga. Eesti vanarahvas teadis aga täpselt, et püüab laulurästas, mis ta püüab, ööbikust jääb ta laulu poolest ikka maha. Rahvakeeles ongi teda nimetatud abi-, võlts-, vale- solgi- ja ebaööbikuks, sest ta püüab oma laulus ööbikut järele aimata.

Eero Haapasega ütles, et laulurästas olevatki parem laulumees kui ööbik. Laulurästa laul kõlavat loovalt ja tundeliselt, ööbik laulvat küll virtuaalselt, aga tundetult, pigem mehhaaniliselt.

Linnulaulu uurijad väidavad, et laulurästail võib eristada 135 kuni 220 laulutüüpi. Kui arvestada veel sellega, et ööbik on 50 aastat tagasi Soomes üsna haruldane lind olnud, siis on selge, miks soomlased ööbikule laulurästast eelistavad.

Eestlased on aga just ööbikut laulukuningaks pidanud, sest linnuke olevat oma lauluoskuse õppinud Vanemuise enda kandlemängust. Ööbik mitte ainult ei laula, ta lööb, laksutab, naksutab, plaksutab, tiksutab, latsutab, sihiseb, suristab, lidiseb, soltsub, ketrab, muisutab, vilistab ja hõikab ning õhutab tööle nii laisku künnihärgi kui tüdrukuid.

Sauce

[erliblogi]

Enesekriitika

Ma loen juba mitu kuud sellist raamatut nagu “Võit madala enesehinnangu üle. Kognitiiv-käitumuslikke tehnikaid kasutav eneseabijuhis” Melanie Fennel. Mitu kuud sellepärast, et mõni raamat ei ole nii, et loen ühe jutiga läbi ja elan elu edasi ja raamat jääb riiulisse. Nagu pealkirjast näha on see eneseabi raamat ja seda ma ikka aegajalt sirvin, vahel ühte peatükki mitu korda. Ma olen enesearmastuse teekonnal. Ma pole liitunud otseselt mingi grupiga, vaid arenen ja olen iseendaga sõbraks saamise teekonnal omas rütmis, sest ma teen seda ikkagi ju ainult iseenda pärast, mitte sellepärast, et kuskile nüüd linnuke kirja panna. 

Mõtlen, et tore oleks oma teekonda ka siia kirja panna. Selle kirja panemine on ka mulle kasulik, see aitab rohkem end analüüsida ja nendest raamatu peatükkidest ka paremini aru saada. Muidugi ei hakka ma siin ainult raamatut ümber sõnastama vms. Lisaks toon ka näiteid enda elust. Ma väga soovin end sellel aastal paremini tundma õppida, endaga sõbraks saada ja end tingimusteta armastama hakata. Siis saavad ka teised mind armastada.

Madala enesehinnanguga inimene on enda vastu karm. Kui miski ebaõnnestub on nii lihtne end sõnadega maatasa teha - olen hale - poleks pidanud niimoodi tegema - ma ei saa hakkama jms. Jah eks igaüks vahel tunneb sellist tunnet, et kõik on pekkis. Aga madala ensehinnanguga inimese elu- ja mõtteviis ongi selline - olen luuser. Raske on sealt nõiaringist välja saada. Kui sa ikka terve elu või pool oma elu oled endast kehvasti arvanud, siis miks peaksid homme teise mõttega ärkama? 

Paljude arvates on enesekriitika pigem positiivne - justkui paneks meid rohkem tööle. Selles raamatus väidetakse aga vastupidist.  Enesekriitika halvab ja rikub tuju. Ensekriitika on ebaõiglane. Enesekriitika blokeerib õppimis- ja arenemisvõimet. Enesekriitika ignoreerib tegelikkust. Enesekriitika lööb ka maaslamajat. 

Enesekriitilisi mõtteid on võimalik ka vaidlustada:

1. enesekriitiliste mõtete märkamine;

2. mõtlemise muutmine;

3. katsetamine - enese leebema kohtlemise harjutamine.

Mulle meeldib see raamat just selle pärast, et ta seletab lahti teatud olukorrad, sümptomid ja avab nende olemust, samas pakub ka lahendusi ja reaalseid samme, mis aitavad nendest üle saada. 

jezz lez go

bai

[eurotrip2k20]

Tsauki!

Olgugi et oleme juba Kaunases, oli Palangal väga mõnus (loe:palav). Veetsime aega nii päevitades, kui ka tänavatel jalutades. Vajalikud sammud päeva jooksul saavad alati kuhjaga ületatud! 25 000 sammu päevas on meie jaoks normiks saamas! 😆 Panime tähele, et leedukad on hullud kebabisõbrad ja oskavad seda ka suurepäraselt wrapi sisse keerata! Leedu suurim kuurortlinn nähtud, üks linnuke kirjas!

Eilse öö Kaunases veetsime Nemunase jõe ääres. Asukoht osutus popimaks supluskohaks kui olime arvanud, sest ka õhtul oli inimesi väga palju. Jalutades päeval linnas, tekkis täitsa kodumaine tunne - justkui jalutaks Tallinna vanalinnas! Ja veel, leedukad on oma keelele väga truud, st oleme proovinud suhelda nii inglise kui ka vene keeles, kuid vestluseni jõudnud pole.😃 Leedus on siseruumides maskid kohustuslikud, mis on väga mõistlik. Täna ööbime Kaunase kesklinnas hostelis. Soe vesi kraanist on ikka luksus küll! Homme ootab meid Poola kiirtee!

Kirjutamiseni! ❤️ PS! Kui teil on tekkinud küsimusi/ettepanekuid või soovite anda tagasisidet, võite lahkesti jätta kommentaari.😊

[rahakass]

Rahakassi krõbinad okt/nov 2021

Ma ei oska omaenda Exceli tabeleid lugeda paar kuud hiiljem. 

2021 aasta eesmärgid ja nende täitmised 

Krüptosõltuvus on tõsine teema ja sellest peaks rohkem rääkima

Siia blogisse ei tule niipea ühtegi ilusat Excelis meisterdatud tabelit. Mulle täitsa meeldib excel ja ma aegajalt täidan seeda, vastavalt oma suutlikusele, aga siis vahepeal kaob ind ja isu ära (eriti siis kui kogumine ei lähe nii ladusalt nagu algselt endale lubatud) ja siis kui ma järgmine kord neid uhkeid tabeleid vaatan, siis ma lihtsalt ei saa aru, mida need tabelid näitavad mulle. Üldpildis muidugi saan, aga mu keeruline aju on vahepeal teinud mingeid lisalahtreid imelike kategooriatega, mida ma pärast ei oska lahti kodeerida. 

Kuna mu palgapäev on tavamõistes ikkagi pea kuu keskel, siis on ka raske teha kuu kokkuvõtet. Kui kõik hästi läheb, siis novembri numbrid on sellised: 

Kodukonto: 9003 eur

Change: 1130 eur 

Revolut: 211 eur (meelelahutuse fond)

LHV: 388 eur 

Mis tähendab seda, et (trummipõrin mulle endale) selle aasta üks investeerimisalane eesmärk on täitunud. Investeeri 1500 euri - linnuke olemas. 

Investeerimisega alustasin ma jaanuaris 2021. LHV investeerimsikonto avasin 2o2o viimastel päevadel. 

Nüüd oleks vaja aru saada, mis järgmise aasta realistlik eesmärk oleks. 

Selle aasta esimene eesmärk (PEAMINE EESMÄRK) oli ka oma kodu, aga sellega seoses on mul nii palju keerulisi mõtteid, et kui ma oleksin multifilmi karakter, siis oleks näha mu peakohal punast plinkivat errorit ja võib-olla ka rähn Ruudit, kes seda omakorda toksiks. Seega kodu/kinnisvara hinndad on üks hägune vibreeriv ja villkuv error, mida mu aju lihtsalt ei suuda protsessida. Aga aasta ei ole veel läbi, seega siin on õhk õrn võimalus, et võtan aastavahetuse vastu oma kodus. 

Ühtlasi olen üsna kindel, et kodu ja see kuidas ma seda oma õpetajapalga eest endale võimaldada ei saa jääb üheks põhiteemaks siin blogis :) Seega, olete nüüd hoiatatud. 

Midagi, mida ma eesmärgiks ei seadnud, aga millega ma siiski hakkama sain, oli III samba avamine. Kuigi sissemaksed sinna on tagasihoidlikud mõtlen, et see naljakas 20 euri palgalisa, mis mulle viimased kaks kuud on tulnud, võiks edaspidi liikuda III sambasse. Anyway, Swed näitas mulle suvel, et kui ma iga kuu 40 eurtsi paneks III sambasse, siis pensionile jäädes oleks mul 100K koos. Hetkel peaks see sutsu kiiremini kohale jõudma. 

Ma lubasin endale oktoobri lõpus, et see kuu tuleb säästukuu: ehk et ma ei osta  mittevajalikke asju. Siiamaani olen 100 euri eest ostnud krüptot, millel võib olla kõrge lend, aga millel võib ka enerks otsas olla ja ma saan vaadata kuidas mu raha lihtsalt kokku kuivab. 

[meiesiinkaugemal]

Helise neljas praktikanädal Jyväskyläs

Esmaspäev Markku tutvustas mulle ja kahele fotograafia osakonna õpilasele UV-masina kasutamist. Pärastpoole pidin üht õpilastest juhendama lasermasina kasutamises, kuna olen kaks korda juba masinaga tööd teinud.

Sain tellimuse teha 20 Gradia logoga kruusi. Igal kruusil pidi olema üks Gradia täht. Värvide ja nende kombineerimise osas oli vabadus, kuid lähtuda tuli brändiraamatus antud nõuetest. Iga kruusi trükk võttis 3 minutit, vahepeal sain järgmistele kruusidele pildi sobivasse kohta kinnitada.

Samuti kujundasin prillipuhastuslappidele pildid koos eesti vanasõnaga. Trükitulemus jäi päris hea: ühe eseme pressimiseks kulus 60 sekundit ja 192 kraadi kuumust.

Sain ka jäähokitiimi T-särkide osas vastuse, millist logo kasutada. Ettevalmistused on tehtud, homme läheb pluusidele teksti ja numbrite pressimiseks.

Teisipäev Tegin enda pildistatud foto ja kujundusega arvutihiire aluse.

Kujundasin ja graveerisin puidule võtmehoidjaid, lähtudes lapse lasteaiarühma logost ning seda oma äranägemise järgi tuunides.

Alustasin ka jäähokipluusidele teksti printimise ja pressimisega. Kujundust ja elementide asetust nähes lõid juhendajal silmad särama. Tema arvates näevad need väga stiilsed välja.

Samuti jätkasin kevadlillede joonistamist. Täna katsetasin Illustratoris priimulaõie joonistamist.

Sain ühelt praktikal olevalt hispaanlaselt huvitava märkuse. Ta hakkas lõunalauas vestluse ajal muigama ja teatas, et ma olen nii teistsugune kui soomlased. Mina räägin. Soomlased tulevad õpilasrestorani (toiduvalik on siin tõesti laialdane ja teeb eesti koolisööklale silmad ette), söövad vaikselt oma toidu 20 minutiga ära ja kõik. “Isegi mina sain sellega hakkama, aga seda on raske mõista...” 

Hispaanias on sööming sotsiaalne tegevus ning vestlus kuulub selle juurde. Sellelt vahetusõpilaselt sain teada, et Madridis on neil eriala ametlikuks nimetuseks graafiline disain, multimeedia ja kirjastamine. Tema kui raamatuid armastava inimese huviorbiidis on kirjastamine ja ta loodab ühel päeval kirjastuses töötada.

Kolmapäev Lõpetasin jäähokipluusidele tekstide pressimise. Vahepeal oli juhendaja Markku modelliks ja proovis pluusi selga, et näha, kas paigutus on hea. Õnneks oli.

Graveerisin puidust joonlauale mustri ja teksti, võtmehoidjaid (tõsi, rõngaid pole veel poest leidnud) ja tegin ettevalmistusi uute esemete printimiseks.

Samuti võtsin vastu ühe tellimuse, kui Markkut parasjagu kohal ei olnud ja kuulasin kliendi soovi ära, mis logo ja kuhu kohta pluusile ja vestile tuleb pressida. Reedel tuleb valmis tööle järgi.

Päris mitu tundi päevast kulus ka juhendamisele. Nimelt mõni päev tagasi palus Markku mul juhendada üht inimest, aga nüüd tuldi järjest minu juurde, et õpetaksin graveerimise masinat kasutama. Mida rohkem õpetan, seda rohkem kindlustunnet on ka endal, kuidas õpetada ja aru saada, et teine, kes pole masinat kordagi kasutanud, sai põhitõdedest aru ja oskab nüüd iseseisvalt sellega töötada.

Minu eelis on ka see, et oskan nii soome kui ka eesti keelt. Näiteks laseeri RIP-programm on soome keeles ning kahtlemata vajavad siis hispaanlased abi, et aru saada, kuhu nupule vajutada või linnuke teha.

Neljapäev Täna tegin esimese töö, kasutades UV-masinat. Printisin sellega puidule enda tehtud foto siitsamast Jyväskyläst. Jäin tulemusega väga rahule. Maalikunstnik ma ei ole, aga sellise tehnoloogiaga maalilisi pilte teha on päris tore.

Samuti printisin lõpuks välja kaks enda tehtud kujundusega pudelisilti ja kleepisin need veepudelitele. Sellel olev tekst on samuti mu enda koostatud.

Samuti printisin välja kleepsusid, mida eelnevalt joonistanud olin. Ehkki joonistasin pildid mallide järgi maha (st pole päris omalooming), võttis joonistamine ikka päris mitu tundi aega. Lisaks joonistasin meelespea õisi.

Samuti sain täna tellimuse teha uksele kleebitavad reklaamkleepsud ühele kinnisvarahoolduse firmale. Logo oli nende poolt olemas, samuti oli kirjas tekst, mis kleepsule juurde lisada. Tegin mitu erinevat varianti ja jätsin töö ootele. Homme värske pilguga tekib ehk tahtmine midagi veel muuta, enne kui erinevad näidised kliendile saadame.

Täna õhtul käisin kaheksandat päeva järjest Tuomiojärve rannas. Mõnus on õhtuti päikese paistel istuda, raamatut lugeda või plaane teha järgnevate kujundustööde osas. Mulle meeldib jälgida ka looduses toimuvat - näiteks millal mingi taim õitsele puhkeb või kuidas taevas loojuva päikese mõjul mõne minutiga värve vahetab.

Reede Reedel graveerisin laseriga võtmehoidjaid, pressisin uute mustritega prillilappe ja tegin tellimustöö ära: pressisin kooli logosid vestile ja pluusile.

Vestile soovitas Markku panna logo helkurkanga peale. Seda oli väga raske paika saada (et oleks keskel ja sirge, sest kuidagi ei kleepunud kinni). Ja ka pärast kahekordset pressimist ei jäänud logo korralikult kinni, nii et see tuli eemaldada ning nii jäigi ainult logo jälg. Nii et siit järeldus - helkurkanga peale ei tasu hakata midagi panema, soovitud tulemust ei saavuta.

Samuti saatsin kinnisvarahooldusfirma reklaamkleepsu näidised juhendajale, et ta saaks need omakorda kliendile saata.

Pärast kooli läksin rongijaama ning sõitsin nädalavahetuseks Seinäjoele peretuttavatele külla, tänu kellele ma lapsest saati olen pidanud soome keelt praktiseerima. Ehkki vahemaa oli mõnisada kilomeertrit, olid ööd seal  veelgi valgemad (ikkagi põhjapolaarjoonele lähemal). Päike küll loojub, aga õues on ikka oluliselt valgem kui Eestis.

*** Kooli interjöör Mulle on silma jäänud kaks elementi. Esiteks, klassides ja koridorides on tark taimesein: st päris taimed, mida kastab automaatne süsteem. Taimed puhastavad õhku ja toovad ruumi rohelust. Kusjuures selliseid on ka üldhariduskoolides, minu maja kõrval on siin Kortepohja kool ning aknast on näha, et ka seal on samasugused taimeseinad.

Teiseks, kooli koridorid on avarad ning siin on palju istekohti, kus õpilased saavad istuda ja olla. Puhata või siis mõttetööd teha. Foto on tehtud hommikul, kui veel õpilasi veel kooli peal vähe näha.

Koolikella kui sellist siin ei eksisteeri.

[reneabudhabis]

3 nädalat lõpetamiseni

Nüüd kui lõputöö on ära esitatud võib jalad sõnaotses mõttes seinale lüüa, sest mul on alles jäänud täpselt 2 ainet millest üks on passfail.

Vahepeal sain veel teada, et ma olen üks õpilastest, kes sellel aastal NYU Founder’s Day Award’ile on nomineeritud, mis tunnustab õpilasi heade õppetulemuste eest. Jälle üks linnuke CV-le juurde.

Kohe pärast Malaisiast tagasi jõudmist viis NYU õpilased mööda Corniche paariks tunniks jahiga sõitma. Üks parimaid kooli poolt organiseeritud üritusi siiani, muuhulgas sai proovida ka jahipealt vette hüppamist, mis kujunes enamiku lemmiktegevuseks.

Toanaabrid 2013-2017:

Traditsiooniline semestrilõpu üritus, St Regises. Kuna see oli mu jaoks juba 4 kord sarnasel üritusel käia lahkusime juba esimese bussiga. Enne saime veel terve grupi pildipeale ka:

NYU Alumnae Network korraldab õhtusööke, kus 6 õpilast saavad tuttavaks niiöelda karjääri tipus olevate NYU vilistlastega. Minul õnnestus siis käia õhtus sööma ühe Dubais töötava investeerimispankuriga. Lisaks karjääri arutamisele kujunes väga pikaleveninud õhtusöök filosoofiliseks ja eluliseks vestluseks. Küsisin Karim’ilt mis tema peamised soovitused on ja vastus oli midagi sellist, et “nii klišeena kui see ka ei kõla, tee misiganes endale meeldib ja õnnelikuks teeb.”

Sellel nädalalõpul olin NYC-is NYU Global Debate finaalvoorus. Kevadine New York on ikka täiesti klass omaette, kontrast on eriti suur konservatiivsest Lähis-Idast reisides. Kuna meil oli 5 päeva aega proovisin ka kõigi sealsete tuttavatega catch-up’ida, mis ka päris hästi õnnestus. Ei tahakski üldse tagasi reisida, vaid heameelega veedaks paar nädalat lõpetamiseni NYC’is ja kirjutaks seal esseesid...

Chris ja Nico väitlevad finaalis, lõpuks tulid nad siiski 2. kohale. Mina ja Ty jäime 3. kohta jagama.

Qatar Airways’i piloot tegi enne Dohas maandumist praktiliselt kesklinna tuuri:

[luuletus-ee]

- Lilia63

[treehillgossipcorner]

Cecily ja Sienna on paar?

Mulle isiklikult on need kaks alati kahtlased tundunud, sest missugused sõbrannad näpivad teineteist nii palju? Nagu sellest veel vähe oleks, et tüdrukud teineteisel käest kinni hoiavad ja pidevalt kallistavad, nägin viimati neid kahte Eastside’il toimunud majapeol liigagi lähestikku tantsimas - flirti oli märgata isegi ruumi teise otsa! Kusjuures jõid “sõbrannakesed” ennast nii täis, et ei teinud ülejäänud piduliste olemasolu märkamagi. Silmi jätkus neil terve õhtu vältel vaid teineteise jaoks. Ja mis kõige huvitavam, õhtu lõpetasid nad kahekesi ühes teise korruse magamistoas, kust väljusid alles järgmisel hommikul... Suudate vast ise ette kujutada, mis seal toas hiljem toimuda võis! Nii palju siis sellest, et Cecily Nate’i sebib... Üks linnuke siristas, et nägi noori teineteise seltskonnas karaokeõhtut nautimas ja lõbusalt juttu vestmas, aga miskipärast ei taha ma hästi uskuda, et Cecily Nathanielist huvituda võiks, kui tal juba Sienna on. Või ajab tüdruk äkki kahte liini korraga? See oleks sajandi draama. Kui kellelgi asjaosaliste kohta veel infot on, ärge häbenege seda minuga jagada!

[newestmusic]

(Linnuk)

[niiongi]

10. päev- Great Ocean Road

Pakkisime hommikul asjad jooksupealt kokku ja viskasime autosse. Nii suur oli tahtmine sealt urkast minema saada. Sihiks Adelaide, tankisime paagi täis ja panime ajama. Otsutasime sõita Adelaide mööda Great Ocean Roadi, et vaadata üle kõikide poolt soovitatud 12 Apostlit ja muud vaatamisväärsused. Great Ocean Road on ise päris mõnus sõitmine- ilus vaade(ma ei mäleta, et oleksin kunagi nii võimsaid laineid näinud) ja normaalne tee pluss tõuse ja langusi on ka omajagu. 

Teeäärsetes rahvusparkides on mitmeid koski, kuid meie külastasime vaid üht. Eks neid koski ja jugasid on juba omajagu nähtud ja meie Windin Fallsi wow-momenti ei ületa tõenäoliselt miski. Sheoak Fallsi juures tegime ka esimese söögipausi kahe mango ja pähklitega. 

Nii me siis sõitsime läbi metsade ja džungli ja üle laante ja mägede ja üks hetk avastasime, et Victoria on päris ilus. Nagu Eestis oleks. Roheline ja lilled õitsevad ja üldse on kõik väga idülliline. 

Enne 12 Apostli juurde jõudmist põikasime läbi väiksemast loomapargist, kus emudele, kängurutele ja alpaakadele pähe saime patsutada. Sellised väiksemad loomapargid on minu arust palju mõnusamad kui suured loomaaiad, lõppude-lõpuks, lõvi võib ju Tallinnas ka vaadata...

No ja siis olimegi kohal. 12 Apostlit ja London Bridge ja kõik kivimoonutised seal Ocean Roadil on räiged turistikad. Ma ei tee nalja, kui ütlen, et RÄIGED. Ma ei tea, nähtud-tehtud, linnuke kirjas, aga mitte midagi erilist seal polnud. Teist korda ei läheks. 

Vaikselt hakkasime lähenema South Australia piirile ja sellega seoses tundus ka päev pikem, täitsa pimedaks läks alles 7-8 paiku.

Öö veetsime tasuta kämpas, kus tervitasid meid opossum ja paar känksi. 

[televon]

Õun ja linnuke ja õun ja linnuke. 

[kinnisvarakool]

Kinnisvarakooli jõulukingitus

Jõulupühade ja läheneva aastavahetuse puhul teeb Kinnisvarakool kõigile oma praegustele ja tulevastele sõpradele jõulukingituse.

Registreeru enda jaoks olulisele koolitusele veel detsembrikuus ning saad vabalt valitud Kinnisvarakooli käsiraamatu kingituseks.

Registreeru koolitusele siin ning märgi linnuke käsiraamatu ette, mida soovid saada kingituseks.

Lisateave Margot Toompark Kinnisvarakool…