#ravimtaimed

[kadunudtarkus]

Must leeder

Sambucus nigra L., Caprifoliaceae Holundripuu, leedripuu, must pliidripuu, saksamaa lodjapuu, sarikpuu, vliidripuu Elder, elderberry, black elder, black elderberry

Must leeder kasvab elamute läheduses, harvemini ka metsaservadel, tarade ääres. Ta on enamasti 4-7m kõrgune põõsas.

Ravimina kasutatakse õisi ja vilju, mida korjatakse juulis ja augustis.

Kasutatakse külmetushaiguste ja köha puhul, samuti ka higileajava vahendina ja kirpude tõrjeks.

Kirjeldus

Must leeder kasvab elamute läheduses, harvemini ka metsaservadel, tarade ääres. 

Ta on enamasti 4-7m kõrgune põõsas. Tüvi ja oksad on kattunud pragulise hallikaspruuni või halli koorega; noortel okstel ja võrsetel on koor rohekas; oksad, eriti võrsed, on jämeda valge säsiga.

Lehed on paaritusulgjad, 2 või 3 paari piklike lehekestega; need on elliptilised, loogelise servaga, teritunud, ebaühtlaselt saagjad, nõrgalt karvastunud, helerohelised; abilehed väikesed, näärmekad, niitjad. 

Õiekroon 6-9 mm lai, valge või kollakasvalge; õied lõhnavad, palju- ja tihedaõielistes tipmistes, pealt lamedates ebasarikates.

Vili - must mari, 5-6mm pikk, enamasti kolmepesaline, veripunase mahlaga, kolme seemnega.

Õitseb juunis ja juulis. Marjad valmivad augustis ja septembris. Eesti NSV-s  esineb metsikult sagedamini mandri lääneosas ja saartel, mujal kasvatatakse ilupõõsana.

Võrdlemisi sagedasti esineb Eesti NSV-s, peamiselt mandril, elamute läheduses, aedades, parkides, varemetes, metsistunult ka kuuse- ja segametsades, punane leeder - Sambucus racemosa L. Selle õied on rohekaskollased, lõhnata, okste säsi pruunikas, marjad punased. Hiired ja rotid väldivad aitu, mille läheduses kasvab punane leeder. Ravimtaimena ei kasutata.

Ravim 

Varem on apteekides kasutatud musta leedri õisi - flores Sambuci, mõnikord ka vilju - fructus Sambuci - ja koort - cortex Sambuci. Praegusel ajal kasutatakse neid harva.

Nii õisi kui ka vilju kogutakse peamiselt aedades kasvavatelt taimedelt. Õisi kogutakse siis, kui nad on täiesti puhkenud. Lõigatakse maha õisikud ja asetatakse kohe tuuletõmbulises katusealuses kuivama, laotades nad kohevalt õhukese kihina paberile. Kuivanud õisikud hõõrutakse õievarte eemaldamiseks läbi sõela.

Droog koosneb valkjaskollastest, nõrgalt aromaatse lähnaga pisikestest õitest. Standardnõuded näevad ette niiskust kuni 14%, õiepõhju ja -raage kuni 8%, 1mm2 suuruste avadega sõela läbivaid purunenud ja peenikesi osi kuni 8%.

Värsked õied sisaldavad mürgist, sinihapet sisaldavat glükosiidi sambunigiini, mis kuivatamisel laguneb. Kuivatatud õied sisaldavad tundmata koostisega higileajavat glükosiidi, flavoonglükosiidi rutiini, eeterlikku õli (0,32%), C-vitamiini (82 mg%), orgaanilisi happeid.

Musta leedri marju kogutakse augustis, kui nad on täiesti valminud. Marju lastakse algul õhukese kihina sõelal või paberil närbuda, seejärel kuivatatakse tuuletõmbuses või kuivatis temperatuuril 60-65°C

Toimed

Kasutatakse sissevõtmiseks kootava, higileajava ja diureetilise vahendina. Võetakse leotisena või teena.

Tee valmistamiseks valatakse 1 supilusikatäiele õitele klaasitäis keeva vett, lastakse 20min tõmbuda ja kurnatakse. Juuakse 3 või 4 korda päevas, 15min enne söömist, veerand klaasi korraga. 

Teena kasutatakse ka külmetushaiguste ja köha puhul. Välispidiselt tarvitakse seda teed suuõõne loputamiseks.

Marju on kasutatud köha lahtistava ja higileajava vahendina.

Lehtede ja pungade keedist soovitatakse kirpude tõrjeks.

Koort ja koorest valmistatud ekstrakti kasutatakse higileajava, lahtistava ning uriini eritumist soodustava vahendina neeru- ja põiehaiguste puhul.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[cantthinkofagood-name]

ma olen hiljuti mõelnud väga palju selle peale, kui palju rahvatarkust meil kaduma läinud on

nt kui mina olin pisike, siis veel õpetati et kui sa kukud õues ja näed teelehte, pane teeleht haavale peale, see aitab kiiremini paraneda, looduse plaaster jne

seega ma otsustasin et võtan kätte ja panen ühe vana raamatu tumblrisse üles. eesti nsv ravimtaimed. iga postituse ülesehitus on taim, nimed, pildid, kiire tutvustus ja "keep reading" nupp, kus all on raamatus olev tekst

mu hetkene plaan on postitada sinna üks taim iga esmaspäev, kolmapäev ja reede, väike queue on juba olemas ka. plaan on teha eraldi landing lehed kust saab kiiresti navigeerida ja otsingufunktsioon on ka blogil kohe olemas. kõik postitused on korralikult tägitud seega info leidmine peaks olema lihtne

igatahes, see jutt on selleks et öelda et kui keegi on huvitatud, siis selle blogi nimi on @kadunudtarkus

[taimemaailm]

Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia/crassifolia)

Bergenia cordifolia (Südajalehine bergeenia, saksa keeles Herzblättrige Bergenie, inglise keeles heart-leaved bergenia*) käsitletakse nüüd nagu Bergenia crassifolia (Kahelehine bergeenia, saksa keeles Dickblatt-Bergenie, inglise keeles leather bergenia*) sünonüümi.

Mitmeaastaline õistaim bergeenia perekonnas kivrikuliste sugukonnas, mis on kivrikulaadsete seltsi osa.

Kodune Ida-Siberis, Põhja-Koreas, Ida-Mongoolias ja Ida-Turkestanis. Kasvab 30-45 cm kõrguseks. Kasutatakse ta kodumaal teetaimena ja ritsoome rahvameditsiinis eri viisil.

Saab paksude, enamasti südajate lehtede, mis varre poole tõmbuvad natuke kortsu ning rohkete, ükshaaval varrel rippuvate roosa õite abil äratunda.

*Bergeenia perekonna liike nimetakse ka elephant-ears, pigsqueak, Siberian tea, või Mongolian tea.

Pilt: Ene Põllupüü, CC0, Wikimedia Commons

[expertnews]

Fito Balt – toode hüpertensiooni raviks

Fito Balt – toode hüpertensiooni raviks

Fito Balt – tasu ravimtaimed aitavad kaasa surve normi!

– Põhjalikulttasakaalustatud koostis ravi maitsetaimed – 100% looduslik toote ilma kõrvaltoimete – Ravib 1 ja 2 etapi hüpertensioon, avaldab positiivne tegevus, kui kolmas

Hüpertensioon on ohtlik haigus, mis 89% juhtudest põhjustab südameinfarkti või insuldi. Kahjuks on paljudel kaasaegsetel inimestel kõrge vererõhuga probleeme…

[infomanfaatbuah-blog]

Hõlpsasti Kasvatamine ravimtaimed Pala

Muskaatpähkel kasvatamise ja kasvatamise muskaatpähkel http://slosa.blogspot.com/2016/03/cara-menanam-dan-budidaya-pala.html paljudes arenenud Indodnesia põllumajandustootjad nii individuaalne ja haldab ettevõte, mis on tingitud suur nõudlus muskaatpähkel vajadustele riigis ja välismaal, taim on üsna atraktiivne ettevõtetele, eriti maailma põllumajandus ,

 Lisaks muskaatpähkel taimi võib ka hästi elada piirkonnas, kus temperatuur on 20 kuni 30 kraadi Celsiuse järgi. 50-80 protsenti niiskust ja sademeid 2000 kuni 3500 mm aastas on ka väga hea kohana kasvatamiseks muskaatpähkel.

 Muskaatpähkel võib areneda sellistes kohtades, et saada piisavalt päikesevalgust. Kõik ülalnimetatud iseloomulikke on täidetud tasandikel Indoneesia. Pole ime, muskaatpähkel võib kasvada ka Kagu-Aasia peamiselt Indoneesia.

 kasvatamine Pala

tingimused Grow

Tropis.Syarat kasvada optimaalselt piirkonnas kasvab.

Ideaalne kasvab kõrgusel 0-900 meetri kõrgusel merepinnast.

Struktuurifondide lahtine pinnas, liivsavi, savikas savi ja rohkesti orgaanilist ainet.

Sademeid 1500-3000 mm / aastas.

Optimaalne õhutemperatuur 20 ° C-25 ° C.

Niiskus 55-60%.

Mulla happesus (pH) ideaalne vahemikus 6,5-7,5.

 Muskaatpähkel taim on tundlik liigniiskust (tuhmuma), sest seisev vesi võib põhjustada kidur taimede kasvu ja vastuvõtlik juuremädaniku. Seetõttu muskaatpähkel saagi mahub tofografinya kasvatatakse piirkondades, mis ei ole lame (lainelised) ja hea drenaaž.

 Kaitseme puud

 Kasvatamise muskaatpähkel, katab põllukultuuride tuul peaks saama tähelepanu. Muud kasutab varju puud on kaitsta taime ülemäärane päikesekiirgus, eriti siis, kui taimed on veel muda.Yang tuleb märkida, ajal, mil taim on vananenud 4-5 aastat, muskaatpähkel saagi juba nõuavad palju päikesevalgust olla produktiivne. Seetõttu kaitsev puu hõrenemine teha, samuti on oluline, et vältida ebanormaalne kasv, mis ulatub ülespoole ja vältida konkurentsi neelavad toitaineid vahel muskaatpähkel taime- ja kärpida pelindung.Pohon hea kaitsja on puu, mille lehed ei ole liiga tihe ja vastupidav tuul puhub, nagu palmipuu, Duku, rambutan ja viljapuuliikide teised.

 Kuidas istutada

Sest mullad, mida ei ole istutatud, puhastades järelkasv ja puuderaide tuleks teha kuiv hooaeg, see on takistada kiiresti kasvav tagasi belukar.Pengolahan bush maa mõeldud kohevaks mulda, menciptakanareal gaseeritud (õhuvahetus) ning puhastamisest juured ja taimede jäätmed. Sest nõlvadel, tuleks veranda-terusuntuk vältida erosiooni.

 By. Cara Menanam Hidroponik

Source: slosa.blogpsot.com

[resepmasakini-blog]

Kasvatamine ja istutamine Way pulber, Mitmeotstarbeline Ravimtaimed

Kuidas kasvatada Kencur Hea ja True polybag http://slosa.blogspot.com/2016/03/budidaya-tanaman-kencur.html Plant kencur on teatud tüüpi ravimtaimed liikidesse kuuluvate leidmise kohtumise (Zingiberaceae). See taim kasutatakse ka maitseainena toiduvalmistamisel ja ravimtaimena (ravimtaimena kencur riis).

 Pulber (Kaempferia galanga L.) paistis olevat palju kasu tervisele, sealhulgas:

Ravivad kurguvalu ja köha

Likvideerida kaebusi kõhupuhitus

Elimineerides halb vere

diarröa raviks

Likvideerida maolimaskestapõletik

 tingimused Grow

kliima

Pulber võib kasvada ka tasandikel kuni kõrge punkti 50 m - 1000 m üle merepinna.

Kerge on võimeline hoitakse Veidi kaitstud otsese päikesevalguse eest.

Mis sademete hulk 2500-4000 mm / aastas.

 maa

Clay pinnase tüübist liivane, savine savi.

Crumb struktuuri ja rikas huumus.

 Kuidas istutada pulber

kloonid Küsib

Kencur kitsas endiivia tüübist.

Tüüp kencur laialehine.

 Madalikud mägine haritava kencur. Avatud maa ja varjutatud maa ei ole probleem. Kencur taim saab häid tulemusi, kui aias mullas lahti, viljakas ja veidi sõmer. Siiski kencur üsna tolerantne muld on väheviljakas. Tegelikult on põud kencur saab veel ellu jääda, kuid see näeb välja nagu surnud nõrkust. Kuiv hooaeg, kõik lehed kuivavad, kuid see on tegelikult risoomi kencur saab veel ellu jääda. Kui vihma või niisutusvee tuleb, siis võrsed ilmuvad uuesti.

 See on võimalus teha köha ravim lastele on valmistatud kencur:

 Valmistage kecur umbes 5g kestab kuni peeneks riivitud

Keningar umbes 5g

Cinnamon 5 g

Kapulogo umbes 10gr

5gr Lempuyan

Tšiili umbes 2 grammi ainult ja hõõrutud

Kombineeri kõik koostisosad ühes kohas, siis püree kõik koostisosad, mis on ette varem, kui kõik koostisosad ühtlaseks, seejärel lisada sooja vett segusse nende materjalide kõrvalt aega ja siis filtreeritakse.

 By . Cara Menanam Hidroponik

Source: slosa.blogspot.com

[kadunudtarkus]

Islandi käokõrv ehk põdrasammal

Cetraria islandica (L.) Ach., Parmelicaceae  Islandi samblik, karpal, kopsusammal, korbasammal, krobiseja, käppsammal, nõmmekarbed, nõmmekarpalad, palukobrik, paluborbak, palotatjas, palotagja, põdrasammal, põdrasarvesammal, rinnasammal Iceland moss, true Iceland lichen

Islandi käokõrv kasvab liivastel nõmmedel ja palumetsades maapinnal, harva ka vanadel kändudel.

Ravimina kasutatakse sambliku maapealset osa, mida kogutakse kogu suve jooksul.

Samblikuhapped on tugeva antibiootilise toimega.

Kirjeldus

Islandi käokõrv kasvab liivastel nõmmedel ja palumetsades maapinnal, harva ka vanadel kändudel, ja on 15cm kõrge. 

Ta rakis (varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha) on põõsajas, lehtjas, püstine või tõusev, alusel ahenenud, osjalt renjas või torujalt kokku jäärdunud, ülal laienevate kitsaste, samuti torujalt käärdunud või ka lamedade, paljaste, serval lühiripsmeliste hõlmadega, peamiselt pinnalt pruun, oliivroheline või rohekashall, sagedasti veripunaste täppidega, alumiselt pinnalt helehall. 

Tumeda pealmise pinna tõttu on islandi käokõrv teiste taimede ja kuivanud männiokaste vahel raskesti märgatav. 

Värskelt või niiskunult on rakis pehme, nahkjas, kuivanult kare ja rabe.

Esineb kogu Eesti NSV-s.

Ravim

Ravimina kasutatakse islandi käokõrva maapealset osa - lichen islandicus. 

Islandi käokõrva võib korjata kogu suve jooksul. Puhastatakse mullast ja prügist ning kuivatatakse väljas, ka päikese käes.

Droog on lõhnata, märkjas-limase maitsega. Niiskust tohib sisaldada kuni 10%, orgaanilisi lisandeid alla 5%, mineraalaineid mitte üle 1%.

Droog sisaldab kuni 70% süsivesikuid, millest peamise osa moodustab polüsahhariid lihheniin koos vähese hulga isolihheniiniga; need lahustuvad kuumas vees, andes jahtudes sültja massi. 

Lihheniini nimetatakse ka samblikutärkliseks. Peale süsivesikute sisaldab droog 3-5% samblikuhappeid, neist peamiselt mõru maitsega fumaarprototsetraarhapet (2-3%) ja protolihhesteriinhapet (0,1-1,5%). 

Toimed

Samblikuhapped on tugeva antibiootilise toimega. 

Eriti tugeva toimega on teistest samblikest (Cladonia, Alectoria jt.) saadud usniinhape, mida kasutatakse naatriumisoolana (Natrii usninas). Preparaati nimetatakse ka binaaniks. Toimib bakteriostaatiliselt juba lahjenduses 1:2 000 000.

Islandi käokõrval on omadus katta limaskesti, seepärast kasutatakse teda sooletegevuse häirete, kõhulahtisuse, aga ka maolihaste lõtvuse (atoonia), kroonilise kõhukinnisuse ja isutuse puhul keedisena, süldina, teena jne.

Rahvameditsiinis on islandi käokõrve tarvitatud köha, nohu, kurguhaiguste, eriti aga tuberkoloosi ravimisel. Juba 200 aastat tagasi andsid Islandi arstid seda samblikku mitmel kujul raskete haiguste tõttu kurnatud haigetele toitva ainena ja seedetegevuse reguleerimiseks.

Viljaikaldusaastatel on Soomes ja Skandinaaviaamaades lisatud islandi käokõrva leivajahule.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Harilik käokuld

Helichrysum arenarium (L.) Moench, Compositae Kollane kassikäpp, kassimuna, kuldkäpp, pinikäpp, päikesekuld Dwarf everlast, immortelle

Harilik käokuld, mitmeaastane rohttaim, kasvab kuivadel kinkudel, liivikuniitudel, nõmmedel, lubjavaesel liivapinnasel.

Ravimina kasutatakse korvõisikuid, mida korjatakse juulis ja augustis.

Taime kasutatakse peamiselt maksa- ja sapipõiehaiguste ravimisel, ka sapikivide puhul.

Kirjeldus

Harilik käokuld, mitmeaastane rohttaim, kasvab kuivadel kinkudel, liivikuniitudel, nõmmedel, lubjavaesel liivapinnasel.

Vars on püstine või tõusev, lihtne või kobarjalt oksine, valgeviltjas, rikkalikult lehistunud.

Lehed terveservalised, lamedad, mõlemalt poolt valgeviltjad, vanemalt enam-vähem paljad; alumised lehed äraspidisüstjad või lineaalsüstjad, teravad, ümardunud alusega, rootsutud.

Õied kuldkollased, korvõisikud kerajad, 6-7mm pikad ja umbes niisama laiad; moodustavad varre otsas enamasti kända; servmised keelõied puuduvad; kattelehed munajad või piklikud, nahkjad, asetunud hõredalt, kollakad või ruuged.

Õitseb juulist septembrini. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis, väha garva ka Põhja-Eestis.

Ravim

Ravimina kasutatakse hariliku käokella korvõisikuid - flores Helichrysi arenarii (ka flores Stoechados citrinae).

Veel mitte täielikult puhkenud korvõisikud umbes 1cm pikkuse raoga kogutakse õitsemise algul, juulis ja augustis. 

Kuivatatakse varjulises kohas. Täielikult õitsele puhkenud õisikud pudenevad kuivatamisel. Samuti pudenevad õisikud kuivatamisel soojas või päikesepaistelises ruumis. 

Droogiks on vaid korvõisikud või nende kobarad. Standardnõuded: niiskust alla 12%, õisikute pööriseid üle 1cm pika varrega kuni 5%, pudenevaid osi, mis läbivad 2mm2 suuruste avadega sõela, alla 5%. 

Droog säilib tarvitamiskõlblikuna 3 aastat.

Droog sisaldab flavoonglükosiide: salipurposiidi, isosalipurposiidi jt., flavonoide: kempferooli, apigeniini, naringeniini; natuke eeterlikku õli (0,05%), steriine, orgaanilisi happeid, fenoolseid värvaineid, karotinoide, C-vitamiini jne.

Toimed

Käokulda kasutatakse peamiselt maksa- ja sapipõiehaiguste ravimisel, ka sapikivide puhul. Käokullateed tarvitatakse põiehaiguste ja vesitõve korral, sest ta suurendab uriinikogust ning alandab vererõhku. 

Teeks võetakse 16 grammi õisi kahe klaasitäie keeva vee kohta. Juuakse soojalt 3 korda päevas enne söömist, pool klaasi korraga.

Eesti NSV apteekides väljastatakse käokulda kuiva droogina ja flamiini nime all tablettidena. Ka kuulub ta sapinõristust soodustava tee koostisesse, mis on järgmine: käokullaõisi 4 osa, ubalehelehti 3 osa, piparmündilehti 2 osa, koriandrivilju 2 osa; 1 supilusikatäis sellest segust valmistada teeks 2 klaasitäie keeva veega, lasta 20 minutit tõmmata, siis kurnata. Teed juua 3 korda päevas, umbes pool tundi enne söömist, pool klaasi korraga.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Küüslauk

Allium sativum L., Liliaceae Karuslauk, kiblok, kiplong, peenikerohi, piusa’, purokese’, ruhekese’, tõusurohi Garlic

Küüslauku kasutatakse seedeelundite, vererõhu ja veresoonte tarbeks. Peenestatud küüslauk või küüslaugu mahl on tugeva antibiootilise toimega. Kasutatakse mädanevate haavade, ka nohu raviks.

Kirjeldus

Küüslauk kasvab ainult kultiveeritavana köögiviljaaedades. 

Ta on mitmeaastane sibultaim, 20-60cm kõrge. Sibul on enamasti liitunud, külgsibulad ümarmunajad, ümbritsetud ühise nahkja kattega, mis on valkjas või rohekas. 

Vars on püstine, keskkoohani lehistunud. 

Lehed lai-lineaalsed, kuni 12mm laiad, andruga, servast karedad, tipust teravad. 

Õied pikaraolised, õiekattelehed valkjaspunased või rohekad, 3mm pikad, tolmujad lühemad kui õiekattelehed; kolm sisemist tolmukaniiti kahe lühikese tömbi hambaga.

Õitseb juunist augustini.

Ravim

Samuti nagu sibulat, ei kasutata ka küüslauku apteekides otseselt, küll aga ravimpreparaatidena, nagu allilisat, allokool, küüslaugutilgad - tinctura Allii sativi - jt.

Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat ilma lõhnata ainet - alliini. Küüslaugu peenestamisel laguneb alliin fermentide toimel kiiresti, andes küüslaugu lõhnaga allitsiini. Viimane on tugeva bakteritsiidse toimega (lenduv antibiootikum!). Suures koguses limaskestale sattudes tekitab põletikku.

Peale selle sisaldab küüslauk 0,4% di-, tri- ja polüsulfiididest koosnevat lenduvat õli, fütosteriine, C-vitamiini (10 mg%).

Toimed

Küüslauku kasutatakse seedeelundite tegevuse korrastamiseks, vererõhu alandamiseks, veresoonte lubjastumise tõkestamiseks, veresoonte laiendamiseks.

Sagedasti kasutatakse küüslaugu keedise klistiiri soolenugiliste (näiteks naaskelsabade) väljutamiseks; selleks võetakse üks külgsibul klaasitäie vee kohta, keedetakse kergelt ning jahutatakse.

Apteekides väljastatavatest valmispreparaatidest tarvitatakse küüslaugutinktuuri peamiselt roiskumis- ja kääritamisprotsesside pidurdamiseks soolestikus ning soolte lõtvuse ja jämesoolepõletiku puhul. Allilsatti ja allokooli kasutatakse ainult vastavalt arsti määramisele.

Peenestatud küüslauk või küüslaugu mahl on tugeva antibiootilise toimega. Kasutatakse mädanevate haavade, ka nohu raviks.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Aroonia

Aronia melanocarpa (Michx.) Elliot, Rosaceae Mustaviljaline aroonia Chokeberry

Arooniat kasvatatakse aedades väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravimina kasutatakse aroonia marju.

Arooniat kasutatakse vererõhu langetamiseks, algse hüperatooniatõve vastu ja soolehaavandite puhul.

Marju korjatakse augustis.

Kirjeldus

Must aroonia on 1-2 (3)m kõrgune põõsas. Võrsed peaaegu paljad. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, 3-6cm pikad, 2-3cm laiad, pealt tulerohelised, läikivad, alt pearoo kohalt karvased. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Õitseb mais, juunis. Õied valged, väheseõielistes kännastes. Vili kerajas, läbimõõnus 0,6-0,8cm, läikiv, must või mustjaspunane, maitsev.

Külvamine

Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Meil täiesti külmakindel. Valguslembene. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravim

Marjad sisaldavad invertsuhkrut, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi. Suhkrute üldsisaldus on 4,6-10,2%. Marjades on veel parkaineid, P-vitamiini, karotiini, küllaltki suures koguses C-vitamiini.

Raviks kasutatakse kas värskelt pressitud mahla 3 korda päevas 50g pool tundi enne söömist 10-30 päeva jooksul, või värskeid marju (100g korraga). Marju ja mahla võib säilitada 3-5-kraadisel temberatuuril otsese päikesevalguse eest varjatult. Käärima läinud marjad ja mahl kaotavad oma toime ning võivad ebasoovitavaid kõrvalnähte esile kutsuda.

Toimed

Mahla ja marju kasutatakse algava (I ja II staadium) hüpertooniatõve vastu. Häid tulemusi on saadud ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ja õlihappesusega gastriitide puhul.

Marjade söötmisel katseloomadele, kellel oli eksperimentaalselt esilekutsutud kõrgendatud vererõhk, langes neil arteriaalne vererõhk.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Kõrvenõges

Urtica dioica L., Urticaceae Isanõges, kanepnõges, nogulane, nokkelas, nõeksed, nõken, paenõges, supinõges, suur nõges, tulinõges, vanapoisimusutaim jne Common nettle

Kõrvenõges kasvab kõnnustutel elamute ümbruses, prahtpaikadel, tarade ääres, karjamaadel ja ka kuivades lodumetsades. 

Ravimina kasutatakse taime lehti, mida korjatakse õitsemise ajal, juulist septembrini.

Nõgese lehti kasutatakse vitamiiniallikana, maksavahendi allokooli ja astmavastase Traskovi mikstuuri valmistamiseks. Viheldakse nõgesega reumaatiliste valuda puhul. Rahvameditsiinis kasutati ka juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. 

Kirjeldus

Kõrvenõges kasvab kõnnustutel elamute ümbruses, prahtpaikadel, tarade ääres, karjamaadel ja ka kuivades lodumetsades. 

Ta on mitmeaastane rohttaim, 30-150cm kõrge, oksise juurestikuga.

Vars on püstine, lihtne, neljakandiline, samuti nagu kogu taim kattunud lühikeste harjaskarvade ning pikkade kõrvekarvadega.

Lehed vastakud, rootsulised, munajad või piklikud, hallikasrohelised, pikalt teritunud tipuga, alusel südajad või ümardunud, servast jämesaagjad.

Taim on kahekojaline; isasõisikud püstised, pöörisjalt asetunud lühikeste külgokstena; emasõisikud pikemate külgokstena, valminult rippuvad; kõik õisikud pikemad kui nende raod.

Õitseb juulist septembrini. Esineb Eesti NSV-s kõikjal.

Ravim

Ravimina kasutatakse kõrvenõgese lehti - folia Urticae. Aiaumbrohuna kasvava raudnõgese (Urtica urens L.) lehed ei kõlba droogiks. 

Lehti kogutakse taime õitsemise ajal. Pärast õitsemist kaotavad lehed enamiku oma toimeainetest. Kõige otstarbekohasem on kinnastatud käega tõmmata lehed varrelt maha, alates ladvast.

Võib ka nõgesed maha niita, lasta närbuda ja siis lehed maha roobitseda. Närbunud nõgesed ei kõrveta.

Lehti kuivatatakse varjus heas tuuletõmbuses õhukese kihina, kuni nad hakkavad murduma. 

Säilib tarvitamiskõlblikuna kolm aastat.

Droogiks on tumerohelised, roosteplekkideta lehed omapärase lõhnaga ning mõrkja maitsega. Nende hulgas ei tohi olla õisi ja varsi. Viimastes leiduv pigment ei ole lehtedele omase punasrohelise värvusega ja vähendab droogi kvaliteeti.

Droogis on lubatud niiskust kuni 14%, 3mm2 suuruste avadega sõela läbivaid purunenud lehtede osi alla 5%, pruuniks ja mustaks muutunud lehti kuni 5%, orgaanilisi lisandeid mitte üle 2%; tuhajääk üldiselt kuni 20%.

Droog sisaldab kuni 50mg% karotiini (A-provitamiini), C-vitamiini (kuni 600mg%), K-vitamiini (400 bioloogilist ühikut), B2-vitamiini, pantoteenhapet, klorofülli 2-5%, natuke parkaineid ja orgaanilisi happeid.

Droogi kui vitamiinirikast ravimit kasutatakse leotisena ja vedelekstraktina kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksu tõkestamiseks. Nõgese vedelekstrakti määratakse sageli koos raudrohu vedelekstraktiga, mis on mõjuvam.

Tee valmistamiseks tuleb võtta 15 grammi peenestatud lehti 1 klaasi keeva vee kohta. Teed võetakse 3 või 4 korda päevas, 1 supilusikatäis korraga. Tee asemel võib võtta 25-30 tilka vedelekstrakti pool tundi enne söömist.

Toimed

Nõgeselehed kuuluvad mitme ravimtee, näiteks polüvitamiintee koostisse. Peale selle kasutatakse neid maksavahendi allokooli, astmavastase vedeliku Traskovi mikstuuri jne valmistamise.

Nõgesevanne tehakse ja nõgesega viheldakse reumaatiliste valude puhul, sest värske kõrvenõgese näärmed sisaldavad sipelghapet.

Rahvameditsiinis kasutati kõrvenõgese keedist juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. 

Lehtedest saadakse klorofülli, mida kasutatakse farmaatsia- ja toiduainete tööstuses kui kahjutut rohelist värvainet. Klorofüllil on ka raviv toime. Välispidiselt kasutatuna soodustab haava kudede epiteliseerumist, sissevõetuna ainevahetust.

Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et ergutada neid munema.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Harilik kopsurohi

Pulmonaria officinalis L., Boraginaceae Kopsutõverohi, maksarohi, maltsrohi, mesilill, metstubakas, põletusrohi, püünaadid, rämmelgakõrvad, sapirohi, võtmekeeled Lungwort, common lungwort, Mary's tears, Our Lady's milk drops

Harilik kopsurohi kasvab salumetsades, kallakutel, nõlvadel, peakaldaalusel. 

See õitseb aprillis-mais ja teda kogutakse samal ajal.

Rahvameditsiinis juba õige ammu olnud tarvitusel köhavastase ja röga lahtistava vahendina.

Kirjeldus

Harilik kopsurohi kasvab salumetsades, kallakutel, nõlvadel, peakaldaalusel. 

Ta on mitmeaastane rohttaim, 10-30cm kõrge. 

Vars on püstine, kattunud lühikeste karedate karvadega. 

Lehed karedakarvalised, munajad või piklikmunajad südaja alusega, juurmised lehed pikarootsulised, alumised lehed piklikud, ülemised veidi laskuvad.

Õied algul roosad, pärast sinivioletsed; õiekroon korrapärane, pika putkega, putke neel soomusteta, servis viietipmeline; tupp kellukjas või lehterjas, viiehambaline või viiejagune, hästi karvane, vilja valmimisel suurenev; tolmukaid 5, enamasti on nad krooni putkes peidus.

Vili - pähklike. 

Õitseb aprillis ja mais. Esineb Eesti NSV-s sagedasti.

Ravim

Ravimina kasutatakse ürti - herba Pulmonariae.

Harilikku kopsurohtu korjatakse õitsemise ajal, murdes või lõigates varre maapinna lähedalt, hoidudes taime liigsest muljumisest, mille tõttu lehed võivad mustaks muutuda. 

Kuivatatakse kiiresti õhukese kihina heas tuuletõmbuses.

Droogi moodustavad taimeosad on loomuliku värvusega, lõhnata, nõrgalt limase-kootava maitsega.

Droog sisaldab lima, polüfenooliderikkaid parkaineid, karotiini, C-vitamiini, rutiini, mikroelemente, eriti mangaani, kuni 15% mineraalaineid (peamiselt ränihappe soolasid).

Mangaan stimuleerib kasvu, aktiviseerib B1-vitamiini ja reguleerib mõnede sisesekretsiooninäärmete tööd.

Toimed

Harilik kopsurohi on rahvameditsiinis juba õige ammu olnud tarvitusel köhavastase ja röga lahtistava vahendina. Apteekides praegu ei kasutata.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

[kadunudtarkus]

Koirohi

Artemisia absinthium L., Compositae Koihein, pälim, pälimhain, pälün, pänül, pujurohi, vihand Wormwood

Koirohi kasvab kuivadel rannaniitudel, liivikutel, karjamaadel, sagedamini aga õuedes, tarade ääres ja kõnnustutel kas metsikult või metsistunult.

Seda kogutakse õitsemise eel, juunis-juulis; kuivatatakse varjulises kohas.

Koirohtu kasutatakse tinktuurina esmajoones söögiisu tõstmiseks, maomahla ülihappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks, halva suuleha kaotamiseks, kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ja ainevahetushäirete ravimisel.

Selle tarvitamisega ei tohi liialdada, sest ta võib esile kutsuda lihasekrampe, peapööritust, närvihäireid jne.

Kirjeldus

Koirohi kasvab kuivadel rannaniitudel, liivikutel, karjamaadel, sagedamini aga õuedes, tarade ääres ja kõnnustutel kas metsikult või metsistunult.

Ta on mitmeaastane rohttaim, puitunud juurikatega.

Vars on 40-60cm kõrge, püstine, oksine, hästi lehistunud.

Lehed on kaheli- või kolmeli-sulglõhised, süstjate tömpunud tippudega, siidbiltjad, lõhnavad, mõru maiguga, alumised rootsulised, ülemised rootsutud.

Õied kollased; putkõied mõlemasugulised, servas vaid emasõied väljaulatuvate emakasuudmetega. Korvõisikud peaaegu kerajad, lühiraolised, enamasti longus, paljude hulgaõieliseks pööriseks koondunud nuttidega.

Õitseb juulist septembrini. Eesti NSV-s esineb metsikult harva (vahel mereranniku liivikutel), sagedamini aga kultiveeritavana aedades.

Ravim

Ravimina kasutatakse taime ladvaosa koos lehtedega - herba Absinthii, aga ka lehti- folia Absinthii. Koirohtu kogutakse õitsemise eel, juunis-juulis; kuivatatakse varjulises kohas.

Droogi moodustavad ladvaosad pikkusega kuni 25cm, kusjuures korvõisikute läbimõõt kuni 4mm. Lõhn aromaatne, eriti hõõrumisel, maitse väga mõru.

Niiskust võib droog sisaldada kuni 13%, pruune ja kollaseid leheosi mitte üle 3%, varreosi läbimõõduga üle 3mm kuni 3%, mineraalaineid kuni 1,5%; soolhappes lahustamatu tuhajääk peab olema alla 3%.

Droog sisaldab mõruaine glükosiide absintiini ja anabsintiini umbes 0,5%, eeterlikku õli 0,5-2%, artemisetiini (flavonoid), vähesel hulgal parkainet, vaiku, õun- ja merivaikhapet, fütontsiide, C-vitamiini (0,12-0,54%, arvestatuna kuiva taime kohta), karotiini.

Eeterlik õli sisaldab asuleene ja on seetõttu rohekas-sinine. Asuleenid tekivad destilleerimisel mõrudest glükosiididest. Vaheproduktina on avastatud artabsiin, mis destillatsioonil hamasuleeniks muutub. Eeterlik õli on tujüülalkoholi ja tujooni sisalduse tõttu mürgine.

Toimed

Koirohi kuulub teaduslikult tunnustatud ravimtaimede nomenklatuuri, on aga tuntud ka rahvameditsiinis kui mitmekülgse toimega vahend.

Teda kasutatakse tinktuurina esmajoones söögiisu tõstmiseks, maomahla ülihappesuse ning mao- ja soolegaaside vähendamiseks, halva suuleha kaotamiseks, kõhulahtisuse ja kroonilise kõhukinnisuse, maksahaiguste ja ainevahetushäirete ravimisel.

Ei ole soovitatud tarvitada pikaajaliselt suurtes annustes nn. koirohuviinana, sest see võib esile kutsuda närvihäireid.

Koirohtu kasutatakse ka teena (i teelusikatäis kuivatatud koirohulehti 2 klaasitäie keeva vee kohta).

Koirohu tarvitamisega ei tohi liialdada, sest ta võib esile kutsuda lihasekrampe, peapööritust jne.

Koirohi kuulub ka söögiisutee koostisse (koirohuürti 8 osa, raudrohuürti 2 osa); valmistamiseks võetakse 1 teelusikatäis ürdisegu 2 klaasi keeva vee kohta. Lastakse jahtuda, kurnatakse ja võetakse 2 või 3 korda päevas 1 spl veerand või pool tundi enne söömist.

Apteekides on müügil mitmeid preparaate, mille koostisse kuulub koirohi: koirohutilgad - tinctura Absinthii, koirohu ekstrakt - extractum Absinthii spissum, mõrutinktuur - tinctura amara, mõru tee - species amara.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Humal

Humulus lupulus L., Cannabaceae Metshumal, omal, tapud, tapunaadid, tapuvääned, viha, õlleviha Hops

Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.

Ravimina kasutati humala käbi.

Humalat kasutatakse rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.

Korjatakse juulis ja augustus.

Kirjeldus

Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.

Ta on mitmeaastane taim rohkete maasiseste horisontaalsete võsunditega, millest lähtuvad lisajuured ja varred. Vars on väänduv (paremale poole), 3-6m pikk, kuni 1cm jäme, kattunudkahetipuliste haajate ronikarvadega. Lehed vastakud, pikarootsulised, ülemised ümardunud või munajad, alumised kolme- või viielõhesed, tömpide hõlmadega, saagjate servadega, pealt tumerohelised, lidus harjaskarvade tõttu väga karedad, alt heledamad, kattunud hõredate kollakate näärmekarvadega; abilehed munajad, terveservalised, enam-vähem kokku kasvanud.

Humal on kahekojaline taim; isasõied hõredalt pöörisjad, kaenlasisesed, ebasarikjad, õiekroon 3mm pikk, 5 valkjasrohelise õiekattelehega, 5 lühikese tolmukaga, kollaste tolmukapeadega, emasõied tuhedas käbitaolises ebapeas lühikeste oste otsas, kattunud näärmetega, lühiraolised.

Õitseb juulis või augustis.

Ravim

Praegu humalaid ravimina peaaegu ei tarvitata, kuid varem olid ravivahendiks humala emasõisikud, "käbid" - sitobuli Lupuli - ja nendelt sõelumisel eraldatud näärmed - glandulae Lupuli ehk Lupulinum.

Käbisid lühikese raoga kogutakse veidi enne valmimist augusti keskel või lõpul, kui nad on rohekaskollased. Käbid tuleb kohe kuivatada väljas või õhurikkas ruumis õhukese kihina. Droogi moodustavad terved, mittepudenenud, rohekaskollakad käbid tugeva aromaatse lõhnaga ja teravalt mõru maitsega. Kollakaspruunid käbid on ülevalminud ega kõlba droogiks.

Humalakäbid ja lupuliin sisaldavad mõruainet, eeterlikku õli, vaiku, kollast värvainet, palderjanhapet, trimetpplamiini, koliini.

Toimed

Droogi on kasutatud rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.

Tavaline annus: 1 teelusikatäiest humalakäbidest valmistada ühe klaasi keeva veega tee ja see õhtul sisse võtta. Humal kuulub ka nn. rahustava tee koostisesse. Välispidiselt on kasutatud droogi hautisena reumavalude puhul. Humalakäbide keedist soovitatakse ka pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.

Peamiselt kasutatakse humalaid õlletööstuses.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Sinine käoking

Aconitum napellus L., Ranunculaceae* Aed-käoking, aidamehed, ingliking, kalevikübar, kassipätid, kingalill, raudkübar, tormikübar, tuiupätid Aconite, monkshood, wolfsbane

Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim.

Taim on mürgine.

Kirjeldus

Sinine käoking on aedades ja elamute ümber kasvatatav mitmeaastane ilutaim. Ta on 50-150cm kõrge rohttaim, tugeva naeritaolise lihaka juurikaga.

Vars on püstine, tugev, paljasvõi kaetud liibunud karvadega.

Lehed sõrmjagused, 5-7 osaga, piklike, lineaalsete, süstjate või tömpide tipmetega.

Õied on ebakorrapärased, violetsed, harvemini sinised, punakad, valjkad, lapilised; ülemine õieleht on kiiverjas, paaditaoline või poolkerajas, ülal kumerdunud, alumised õielehed on tömbid, enamasti süstjad. Õied moodustavad varre ladvas tiheda kobara.

Vili - ülalt avanev kukkus. 

Kokkukasvanud (harva üksikud) juurmugulad on 2-6cm, harva kuni 10cm pikad, väljast tumepruunid, peaaegu mustad, seest hallikasvalged.

Õitseb juulist septembrini. Kasvatatakse Eesti NSV-s kõikjal.

Ravim

Sinine käoking kuulub mürgitse taimede hulka. Ravimina on kasutatud ta mugulataolisi juurikaid - tuber Avoniti - või nendest eraldatud toimeainet - alkaloidi akonitiini. Praegu sinist käokinga droognia ei kasutata.

Sisaldab alkaloide akontiniini, mesakontiini, hüpakoniini. Akoniini sisaldus on 0,18-3,0%, droogis peab see olema vähemalt 0,8%.

Toimed

Käokinga tarvitatakse raviks ainult arsti ettekirjutausel. 

Kasutatakse alkoholleotisena välispidiselt radikuliidi, neuralgia ja reumatismi puhul. 

Suure mürgisuse tõttu on kasutamine ohtlik.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

---

*Aconitum napellus L. loetakse kollektiivliigiks ja on viimasel ajal jagatud hulgaks iseseisvateks liikideks. NSV Liidus, peamiselt Kesk-Aasias, Siberis ja Kaug-Idas, esineb üle kümne liigi. Meil aedades kultiveeritav sinine käoking on mitmesuguse päritoluga. Enamikus pärinub ta Kesk-Euroopast. Nõuab veel selgitamist, milliste liikidega on siin tegemist. Sel põhjusel on ta käesolevas väljaandes toodud ka kollektiivliigina.

[kadunudtarkus]

Teekummel

Matricaria recutita L. (M. chamomilla L.), Compositae Kaamelihain, kammeltee, kummelid, saksa-kanalill, saksaninn, ubinhein, upinhain, valge ätses Chamomile, camomile

Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikadel jne. 

Ravimina kasutatakse taime õisikuid, mida kogutakse õitsemise ajal, maist septembrini. Ühte kultiveeritud taime kogutakse aasta jooksul 3-5 korda.

Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles. soole krampide (spasmide) raviks, higistina, uriini- ja sapierituse soodustamiseks. See on põletikuvastane, kasutatakse raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Eeterlik õli rahustab allergianähte.

Vt ka: lõhnav kummel.

Kirjeldus

Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikadel jne. 

Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. 

Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50cm kõrge. 

Lehed on kaheli- või kolmeli-sulglõhised kitsaslineaalsete teritunud tipmetega. 

Keelõied valged, 6-9mm pikad, 2,5-3mm laiad, pikemad kui üldkate, vanemalt tagasi käändunud, neid on 10-15. Putkõied viiehambalised, kuldkollased; korvõisik 1,5-2,5cm läbimõõdus, raoline. Üldkatte lehed piklikud, tömbid, rohelised, kitsa pruunika servaga. Õiepõhi algul lame, hiljem kuhikjas, piklik, seest õõnes.

Vili - seemnis, 1-2mm pikk, lendkarvadeta.

Õitseb maist septembrini. Eesti NSV-s esineb sagedamini lääneosas, kultiveeritavana ka mujal.

Külvamisest

Metsikult kasvavatelt taimedelt ei ole võimalik sellises koguses droogi saada, mis meie apteekide vajadust rahuldaks. Läbiviidud uurimised on näitanud, et kummelit võib kultiveerida kõikjal üle kogu Eesti NSV, ainult mitte kuivadel liivastel maadel.

Külvatakse kas varakevadel (aprilli lõpp), sügisel (augusti lõpp, septembri algus) või enne külmade tulekut (novembri algus). Reavahe 60cm, külvinorm 4kg hektarile.

Seeme saadakse droogi sõelumisel läbi 1mm avadega sõela. Kummeli seeme vajab idanemiseks rohkesti valgust ja niiskust, seetõttu külvi ei kaeta, vaid ainult rullitakse.

Kummel ei ole väetiste suhtes nõudlik. Mineraalväetist antakse tavalistes kogustes. Vältida tuleb suuri koguseid lämmastikväetist, samuti ka orgaaniliste väetiste kasutamist, mis võivad põhjustada kummeli lamandumist.

Kohe peale tärkamist kõblatakse või kobestatakse käsiplaneediga reavahed, et umbrohu kasvu ära hoida. Vaheltharimist korratakse umbes kahenädalaste vaheaegade järel. Kõplamisega eemaldatakse umbrohi vajaduse korral ka ridadelt. Kuigi seejuures hävitatakse ka kummeli taimi, ei mõjuta see saagi suurust. 

Hõredamalt kasvanud kummel haruneb tugevasti ja kannab rohkem õisikuid. 

Sügisel külvatud kummel moodustab külmade tulekuks ainult leheroseti (vars ei jõua veel tekkida) ja talvitub sellisena. Järgmise aasta juuni keskel algab õitsemine. Talve-eelne ja kevadkülv tärkavad alles kevadel, õitsemine algab juuli algul, kevadkülvil juuli keskel.

Kui enamik korvõisikuid on puhkenud, alustatakse kogumist. Selleks kasutatakse erilist kammkühvlit (marjakorjaja sobib ka), mille piide vahelt õisikud läbi ei mahu. Kammkühvlit hoitakse paremas käes, vasaku käega juhitakse õisikud piidele. Parema käe järsu liigutusega ülespoole rebitakse õisikud varte küljest lahti. Kui seejuures ka varsi kaasa tuleb, rebitakse need veel piidel olevatelt õisikutelt vasaku käega ära. Täitunud kammkühvel tühjendatakse korvi või kergesse kastikesse, kusjuures õisikuid ei tohi kokku suruda. 

Keskmine tootlikkus kammkühvliga kogumisel on 1,5kg tooreid õisikuid tunnis.

Kultiveerimisel 1-hektarisel maa-alal peab korraga kasutada olema vähemalt 1000 ruutmeetrit kuivatamispinda. Meie tingimustes saadakse keskmiselt 500g kuivatatud õisikuid hektarilt.

Kahe nädala möödudes puhkem kummelipõld uuesti õitsele. Suve jooksul korjatakse õisikuid 3-5 korda. 

Ravim

Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud - flores Chamomillae - mitte üle 2cm pika varrega.

Suures koguses korjatakse kammkühvliga. Õisikuid ei tohi kokku suruda ja need pannakse võimalikult kiiresti kuivama.

Kuivatatakse vilus, hea tuuletõmbusega ruumis. 1kg kogutud õisikute kuivatamiseks vajatakse üht ruutmeetrit pinda. Kuivatamise jaoks on soovitatav valmistada puitliistudest (2x5cm) raamid suurusega 70x100cm, põhjamaterjaliks papp või riie. Raamid võib kuivatusruumi laduda üksteise peale, asetades nende nurkadele 5-10cm paksused klotsid. Kui raame ei ole, laotatakse õisikud laudadele, paberile, riidele või plastikaadile.

Kummeli õisikutega on võrdlemisi sarnased kesalill, karikakar ja härjasilm. Need kolm on meie põldudel tavalised umbrohud. Seetõttu on vaja enne õisikute kogumist kummelipõld läbi kontrollida ja ebaõiged taimed eemaldada.

Kummeli õisikupõhi on õõnes, kõigil teistel taoliste õisikutega taimedel aga täidetud valkja säsiga.

Droog on omapärase lõhnaga, kergelt mõrkja maitsega. Farmakopöa nõuded: eeterlikku õli üle 0,3%, niiskust kuni 14%, tuhajääk alla 12%, sealhulgas 10%-lises soolhappes lahustumatu tuhajääk alla 4%, purunenud õisikuid, lehti, varsi mitte üle 30%. Õisikuid vartega üle 3cm, kuid mitte üle 5cm, mitte rohkem kui 9%, värvust muutnud pruune või musti korvõisikuid mitte üle 5%, orgaanilisi lisandeid mitte üle 1%, mineraalseid lisandeid mitte üle 0,5%.

Droog sisaldab 0,3-1,0% sinist eeterlikku õli, flavoonglükosiide apigeniini ja kvertsmetriini, kumariini derivaate umbelliferooni, hernianiini ja dioksükumariini, prohamasuleeni matritsiini, laktooni matrikariini, koliini, C-vitamiini, karotiini, mõruainet, rasvõli ja lima.

Eeterliku õli sinine värvus on tingitud hamasuleenist, mis tekib destillatsioonil matritsiinist. Õli sisaldab veel 25-45% bisabolooli.

Toimed

Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel. Soole krampide (spasmide) raviks, higistina, uriini- ja sapierituse soodustamiseks.

Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia- (ülitundlikkus-) nähte.

Bisabolool ja hamasuleen, kaasa arvatud ka matritsiin, on põletikuvastase toimega.

Tee valmistamisel ühekordseks annuseks võetakse 1 teelusikatäis droogi poole klaasi keeva vee kohta, kogu päeva jooksul tarvitamiseks 1 spl droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Tee lastakse jahtuda ja kurnatakse enne sissevõtmist.

Välispidiselt kasutatakse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. 

Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks.

Kummeli eeterlikku õli kasutatakse likööritööstuses. Portselanivabrikud kasutavad kummeli eeterlikku õli portselani värvimisel plaatinakloriidi lahustamiseks.

On lubatud kasutada ka lõhnava kummeli õisi, mis annab peaaegu sama väärtusega droogi kui teekummel.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020