brituvahetusaasta

[brituvahetusaasta]

I guess this is it

This is the last time I’m writing my blog in Australia. I thought I’d write it in english. Just because it’s not about the Estonians anymore. Just because I probably have more friends who can speak English than Estonian. Just because English is now my language too. I’m sitting on a plane. It’s hard, Way harder than I thought. I had to leave my family who became MY family and my friends who became my best friends. To go back to MY family and MY best friends. After I had to say goodbye the only thought I had in my mind was that why did I ever decide to go on an exchange. Look how much misery It brought. But really, I had the time of my life, it was nothing like I thought it would be. It was so much better. Everything that happened had to happen. I had my doubts about Murupara in the beginning. I was often homesick and at some point I was sure that I’m gonna go back home, but then I met people who later became my friends. I learned sosososo much about Maori culture and fell in love with the little family I had. I met Bo, who quickly became one of my closest friends. After joking about it for a while, her family decided to host me as their exchange student. They treated me as one of their own, they spoke to me like I was born in Australia( which means that I had no idea what they were saying). We got close and I had the most amazing summer road tripping and enjoying the sun in South Australia. School started and a few days Later I had made friends who later became my new bestfriends. My australian mates. I loved school and I had the coolest weekends surfing, eating Maccas and hanging out with a bunch of really cool spontaneous people. Time was flying by and I soon realized it is soon time to start packing. It was so unfair, I was so close with my new awesome friends and I actually felt like I belong here. I was so used to people making fun of my accent and country. I was so used to catching the bus home with Jazz, having girly talk and eating our leftovers. Getting home and having a nap. Making tea with mark and Bo. Going to the beach. Listening to bangers in Bo’s car, pretending I don’t speak english, ranting about vampire diaries and gossip girl with Bo, eating nuggets with Lou and being mean To connor, sitting in homegroup with Shai and making fun of Wiss. I had the opportunity to do things for the first time. I have friends all over the world. I have a family in Woodside and in Murupara. I have sisters in Japan, Australia and Estonia. I am so lucky. I’m so lucky to fight the tears I’m fighting now, so lucky to have a life to go back to, to habve people whom I love and who love me. I just wanna say thank you to Deb and Georgie for being the coolest second mums I could’ve hoped for. Thank you for showing me the culture of your two beautiful and so different countries. Rio: you’re amazing babe. You the most honest and kind girl I’ve ever met. You were there for me when I went through the hardest month of my life. You hugged me whenever I needed it and you came and stayed with me when u knew I needed someone. Don’t let anyone change you, you’re perfect just the way you are. Keep doing what you’re doing, love you and come to Estonia already. To Melesha and Kingi: you two are friends everybody needs, you were there there for me when I was sick, tired and moody.Enjoy NZ for me, you live in a gorgeous place. Don’t forget your bestfriend 17000 km away. Oakbank and murupara school for welcoming me with open arms and making me feel like I’m part of you(although I looked nothing like you in Murupara) Marlee: Thank you for showing me around and being my first friend, for introducing me to your friends. Jasmyn, Louanne and Shai: I will always remember you guys, you are my squad, I’m going to miss having lunch and recess with you. You're all amazing and I love you with all my heart Connor: where do I even start. You went from being “the cool dude” to being one of the best friends I have ever had really quick. I miss you so much already. Lets keep the streak and make sure that you won't let some dumb chick take my place as your nr 1 best friend on snapchat xx All the foreign exchange students: whether I met you in Murupara or at south Island. You have a special place in my heart. There's nothing like a friendship between exchange students. Miss you all and love you all. I’m sure I’ll see you somewhere some day. Storm: you’re so beautiful and strong. I miss our waterfights and us cooking together. Don’t forget me and take care of Saff. Mark: You legit are the coolest hostdad ever. We had so much fun and I enjoyed every minute of it. I know I’ll see you again sooner or later, but I still miss talking to you so much, alllll the shit we discussed. We’ll soon drive 2 and a half hours just to buy fruit again. You have a beautiful family. Bo: Writing your part is definitely the hardest. Thank you for giving me the coolest exchange year. Thank you for being my best friend, my driver and the most annoying sister. I don't know how to tell you how much you mean to me. Trying to think of all the adventures and memories we’ve had makes me the happiest and the saddest girl on this planet. The things we did in NZ, Christmas, your bday, new years, surfing, OUR Sundays, crushing Chuck and Damon. Gossiping about dumb boys and psycho girls. All the roadtrips and our songs. Don’t forget to keep me updated on all the drama. I miss you and love you so much it literally hurts.

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

Tahaks Lilli emme singi-juustuvõikut

[brituvahetusaasta]

Australian school

Ma enam ei tea millest kirjutada ja tuleb välja, et paar inimest actually loevad mu blogi(aitäh Emme). Okei.

Kool.

Austraalia kool on väga erinev reaalist ja ekstreemselt erinev ka Murupara Area Schoolist. Ma käin Oakbank Area Schoolis. 11 klassis(kokku 12). Minu koolipäev hakkab 8.10 kui koolibussi püüan ja siis kuskil 8.30 jõuan kooli ja esimene tund hakkab 8.45 ja lõpeb kool 15.15.

Igal hommikul on 15 minutit homegroup, mis on pmst klassijuhataja tund(mis ainuke asi mis reaaliga sarnane,ikka midagi ei tee, haha). Aga mu homegroup teacher on lahe ja ta mu kekaõps ka nii, et suht palju näen teda. Teistest ainetest on mul:

Mata: 3 tasemel, ma kõige kõrgemas ja asjad, mis teeme 11 klassis, on asjad, mis tegime Reaalis 6-7 klassis. Ja keegi ei taju. Kannu, Karmen, Marru ma saan lõpuks matas kõige targem olla. Näiteks teile, hetkel õpime kuidas leida mediaani, keskmist ja moodi.

Inka: See korralik, loeme raamatuid ja kirjutame esseesid. Õpetaja on kõige ehedam inglise keele õpetaja, need ketiga prillid, lühikesed lainelised blondid juuksed ja sandaalid :D omg

Fotograafia: Õps on täiega into it ja ise täiega fänn ja teeb õppimise nii lahedaks. Koolis megakorralikud canon kaamerad ja ma niiiii palju õppinud.

Keka: Teooria ja praktika pooleks, esimesel veerandil mängime lawn ball’e, mis pmst bowling minu meelest :D Pole lemmik, aga väga hull ka pole.

Bioloogia: Õpetaja meenutab mulle niiiii Raa’d, reaal mõistab, mis see tähendab. Megaraske on selle häälekõlaga üleval püsida, aga tegelt on hea õpetaja ja teeb häid nalju. Hetkel õpime vanu häid rakke :D

Cooking: Ei oska midagi lisada haha(ma sakin)

Child studies: pmst peaks lapsearengust olema, hetkel kirjutame 4-6 aastastele raamatut mingi probleemi kohta, mis selles vanuses neid mõjutada võib.

Õpilaste suhtumine õpetajate suhtes väga erinev. Näiteks üks päev, tõstis inka õps kaks poissi lahku ja see üks lihtsalt hakkas karjuma ta peale ja kasutades väga roppe sõnu ja slängi. Ma lihtsalt ei kujuta ette, et midagi sellist meil eestis toimuks.

 Aga tegelt mu kool nii tore ja nii toredad ja lahked inimesed kõik. Love it.

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

Ma sain 16 vahepeal👠👠

[brituvahetusaasta]

Meil nüüd kodus 2 papagoid, 4 kana ja kaks hobust.

[brituvahetusaasta]

Vahetusaasta minu silmis

7 kuud ja 5 päeva. 2 kuud austraalias. 2 kuud ja 5 päeva jäänud Adelaides. 77 päeva pärast olen eestis. Ausalt öeles ma kardan, ma ei tea, mis mind eestis ootab. Ma armastasin oma elu eestis, ma armastasin oma elu Uus-Meremaal ja ma armastan oma elu siin. Ma kardan, et ma ei oska enam eestis oma elu elada, et kõik on muutunud ja ma ei kuulu enam sinna nagu vanasti. Mul on alatiseks teine kodu Uus-Meremaal ja Austraalias, mis tähendab,  et ükskõik kus ma olen, olen ma alati homesick. Ma mäletan nii selgelt Eestist ära minemist, istumist üksi lennujaamas, mul ei olnud veel ühtegi sõpra ja ma ei olnud kindel, mis juhtuma hakkab. Nüüd seitse kuud hiljem on see tühi raamat täis mälestusi, uusi sõpru üle kogu maailma, 2 uut imelist kooli ja 2 uut perekonda, kes tõesti on minu pere. See on mu unistus ja ärgates kardan, et see kõik on olnud uni ja ma elan ooma tavalist eesti elu. Mis ei olnud üldse halb, mul on maailma parim pere ja sõbrad, aga see ei ole vahetusaasta. Vahetusaasta on miski, mida sa ise kasvatad. See jääb igaveseks minuga ja see on midagi, mida keegi minult ära ei saa võtta. Ma olen saanud uusi sõpru ja kaotanud ka palju, sest tänu vahetusaastale olen aru saanud, kes eestis tõelised sõbrad olid ja, kes minuga lihtsalt suhtlesid. S vaatad, kuidas su sõbrad eluga edasi lähevad ja väikselt kõikvpaika loksub

Vahetusõpilaste blogisid lugedes jääb alati mulje, et see on imeline ja kunagi midagi ei juhtu. Sorry, aga see on BS, see on elu ja elus juhtub asju, keegi ajab närvi, keegi räägib taga või keegi lõhub su südame. Sa oled pidevalt segaduses, sest Austraalia inglise keel ei anna võrrelda sellega, mida sa mujal kuuled. Iga teine sõna on nende enda väljamõeldis ja iga kord kui sa ropendab järgneb 5 minutit naeru ja lause “your accent is so cute when you swear” Või vahel sa igatsed oma emmet. Või kergejõustiku. Või oma koera. Sa idealiseerid kodu, aga siis ärkad hommikul üles ja saad aru, kui mõttetu see oli ja naerad enda üle. Jah, enda üle naermine on osa sinu igapäevaelust.

Ja siis ühel päeval ärkad üles ja saad aru, et sa näed unenägusid Inglise keeles ja, et sa mõtled Inglise keeles ja igakord, kui üritad eestlasega rääkida leiad sa ennast oms laused inglise keelest eesti keelde tõlkimas. Või kui su sõbranna elab usas ja teie vestlus on 100% inglise keeles, sest Eesti keelt enam ei oska. Või kui sa üritad blogi kirjutada ja sa enam üldse ei taju kuhu koma panna ja midagi, mida sa oled 16 aastat osanud on järsku läinud.  Ja siis ei saa järsku enam kohalikud aru, et sa pole sündinud Austraalias ja oi siis on päev ilus.

Pärast eestist ära kolimist, olen Eesti kohta nii palju õppinud. Tean peast umbes 50 lihtsat fakti eestist, sest räägin neist iga kord, kui kedagi uut kohtan. Olen vahetusaasta jooksul oma nime peaaegu sama palju kordi öelnud, kui seda, et eesti ei ole osa venemaast.

Sul on umbes 400 hüüdnime, sest su pärisnimi on lihtsalt liiga keeruline. Sa õpid reageerima kõigele. Sa oled kõikjal alati kõige noorem. Sa võtad juurde ja mitte vähe. Ja seal pole midagi, mida sa teha saaks. Ja siis sa vahel vingud ja saad aru, et su elu on täpselt selline nagu sa tahad. Perfektselt ebaperfektne. Ma loodan, et ma kellelegi vale muljet ei jätnud sellega, et eestisse tagasi ei taha. Eesti on alatiseks mu kodu ja minu väike riik ja ma olen nii kirjeldamatult uhke ennast eestlaseks kutsuda. Lihtsalt ma ei ole veel valmis üles ärkama. Kallid 40 kraadisest Austraaliast! Teie Britu

[brituvahetusaasta]

Aussie

Nüüdseks olen omadega Austraalias, mis tähendab, et olen Vahetusaastal olnud 6 ja pool kuud???? Viimased nädalad Uus-Meremaal läksid liiga kiirelt. Rio ja teised vahetusõpilased läksid ära 3. dets. Rio tuppa kolis Sergio(võp Itaaliast).3. dets käisin ballil, mis oli väga viimase hetke otsus, aga nii õnnelik, et läksin. Mu date oli Melesha, hoes before bros. Mgeahea õhtu oli, love you murupara area school. 8. dets oli senior pricegiving, kus sain proud bestfriend olla, sest Kingi 2017 aasta headboy. See tähendas, et meie jaoks oli kool läbi. 9. sain veel sõpradega kokku ja chillisme kossuplatsil veits, hiljem läksin hostema ja sergioga whakatanesse. 11. dets oli motorcampis BBQ ja see oli megamuhe. 15. dets oli Junior pricegiving ja käisime kuttidega Kingi väiksele vennale kaasa elamas. Pärast seda pidin kõigile tsau ütlema ja see legit oli kõige raskem asi mida kunagi teinud. Aga see oli ikka hea päev, sest kui koju läksime siis istusime ja räkisime Georgiega juttu ja järsku lampi tuli idee, et lähme Rotoruasse ja saame oma küüned tehtud ja teeme sellise tüdrukutepäeva. See oli nii hea. Kui tagasi jõudsime siis olid Sergio ja Victor meie juures ja pidime ühe waterfalli juurde minema, mis suht lähedal ja mis megailus.  Aga kuna veits sadas siis jäime koju ja grillisime ja chillisime, kutid väsisid mingi aeg ära ja meil kammis ära(jah mul kammis mu hostemaga) ja see me mingi tantsisime pottide ja pannidega ja üritasime neid üles ajada, hahah. Mingi aeg hakkasime sinna waterfalli juurde sõitma, et päiksetõusu näha. Koju tagasi tulles oli kell 7 hommikul ja me sõime hommikusööki. Terve õhtu jooksul tuletati mulle meelde, mitu h mul jäänud on. Igatahes, kell 8 läksime magama ja ärkasime mingi pool 3 ja läksime Motorcampi, et Victor koju viia, aga siis jäime veits kauemaks ja Wayne(Victori hostisa) mingi kallistas ja laulis ja tantsis minuga terve õhtu, haha. Mingi hetk läksime nanny ja koro(hostema vanemad) juurde ja nad kinkisid mulle maoori nuku, siis kõrvarõngad, kalelakee, NZ lipu ja nan kudus mulle veel paar asja. So much love. Sain veel ühe Murupara tuuri, sõitsime igal tänaval, võttis legit 5 minutit, hahah. Läksime koju tegime viimase õhtusöögi ja siis vaatasime filmi Georgie voodis kõik(ma veel ei ole pakkinud, buss oli järgmisel hommikul kell7.30), mingi kell 3 öösel pakkisin lõpuks kõik ära. Sergio ärkas kell 6, et pannkooke teha, aga nende söömiseni ma isegi ei jõudnud. Buss tuli veits varem. Mul ei lähe eales meeles see tunne kuidas seal bussis istusin ja viimast korda mööda seda teed kõndisin, mida mööda me Rioga viimased 5 kuud igapäev kooli kõndisime. Ei nutnud ausalt. Aucklandi lennujaamas sõin oma apelsini ja rääkisin veel sõpradega ja siis lendasin sydneysse, sain süüa ja oli erinevaid häid filme, so that was good. Kui maanduma hakkasime oli megalahe, nägin kõiki sydney vaatamisväärsusi, megatuus. Lennukist maha astudes lõi mõnus 36 kraadi näkku. Võtsin koti välja(mina, kes väiksest peale lennanud, seisin vale lindi juures ja olin mures, et kus mu kott, gg britu) Lõpuks tuli ja siis läksin mingi YFU onu juurde, kelle kohalolek minu meelest suht lamp oli, aga vähemalt põsemusi sain. Chillisin lennujaamas mingi 2h ja facetimesime Bo ja hostfamilyga. Nad olid Port Lincolnis niiet ma olin esimesed 3 päeva mu hostisa venna juures, nemad võtsid mu lennujaamast peale ka. Mul polnud aimugi millised nad välja näevad ja nemad ei teadnud mind ka. Aga sinna ma jõudsin. Järgmisel päeval käisin brunchil ja nende tütrega mingil trackil ja ma nägin juhuslikult koaalat!!! esimesel päeval austraalias, norm. Õhtul oli mingi street party ja ma sain sõbra, jess.Aga ta oli minust 4 aastat vanem hahah. Järgmisel päeval käisime mingi endise sõjaväelase juures lunchil ja nad tahavad eestisse tulla nüüd :D Järgmisel päeval tulid Mark ja Bo mulle järele ja me käisime hobuste juures(jep ,mu familyl hobused) ja järgmisel päeval sõitsime Lincolni, kus mu hostema elab. Olime seal kuuaega ja nüüd Adelaides tagasi. Kool hakkab esmaspäeval ja ma siiani ei tea, kus koolis käima hakkan :D Funfact, Karmen ükpäev teavitas mind, et ma 100 päeva pärast eestis. Üldse ei taha veel :( Ag 80 päeva pärast on Lilli ja Emme ja Anu Austraalias, how cool is that.

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

I LOVE AUSTRALIA

[brituvahetusaasta]

Panen moned ballipildid

[brituvahetusaasta]

[brituvahetusaasta]

MA EI TEA

Ma lugesin Hanna blogi(ehk seiklused google translatega ja rootsi keele õppimine) ja ma prioovin midagi oma elu 10 kõige paremast päevast kirja panna. ma ilmselt all over the show ja miljon kirjaviga, sest mõtteid ja tundeid nii palju.

Day one ja minek: 25. septembri hommikul keerati meil kella. Mul oli äratus kella 9, et ma jõuaks pesus käia ja viimased asjad veel kotti visata. Käisin pesus(sooja vett polnud, milline imeline hommik) siis läksin tegin hommikusöögi ja sõime ja rääkisime juttu. Mingi hetk vaatasin kella ja kell oli pool 10 ja ma olin nagu oota mida see ei ole võimalik, ma olen nii palju teinud. Mu hostema oli ka nagu jajaa rahune maha sul aega on. Me pidime muruparast 10.10 ära minema, et õigeks ajaks lennujaama jõuda. Ja meie seinakell ei olnud veel uues ajas, istusin veel mingi 15 minutit ja siis jõudsin arusaamale, et midagi on valesti. Noh mu telefonikell muidugi näitas, et kell 10.45 ehk 15 minutit peale lahkumisaega istusime meie veel hommikusöögilauas xd ma pidin 11.45 check-in’i tegema ja linna jõudmine võtab kuskil 40 minutit. Võtsin Tamsare traditsioonid NZ ka kaasa, no worries issi. Anyway, olime lennujaamale suht lähedal ja kell oli 11.38, MU HOSTEMA OTSUSTAS BENTSU VÕTTA. Ma surin 1000 korda sellel hetkel(ma isegi ei tea kas see on väljend eesti keeles). Lennujaama ma jõudsin ja õigel ajal, pluss mu lend jäi 45 minutit hiljaks (PS seal lennujaamas oli 1 gate, kui numm). Lend oli lamp ja siis Christchurchis nägin lõpuks Ainot, kes mul kõige lähedasem sõbranna oli YFU camp’is ja ta oli koos Hannaga(Rootsi), kallistasin mõlemat, aga Hannat väga ei tundnud siis veel. Läksime lounge area’sse ja Memo(Usa) oli ka seal, sõime burger king’i ja rääkisime ns juttu. Ma otsisin paaniliselt wifit, sest ühel teatud inimesel 25. september sünnipäev(sain netti, all good). Meie kõrval hakkasid kogunema veel mingid vahetusõpilased, keda siis veel ei tundnud. Megavinge oli tutvuda ja nimesid mitte-mäletada. Mingi hetk tuli Aiden(maailma parim grupijuht) ja kontrollis, kes kohal. Läksime siis oma armsa bussi(or should I say coach’i) juurde ja saime kokku Berdiga(best driver for sure) Sõitsime oma majutusse christchurchis ja saime toad, see oli ainus koht, kus ise kaaslasi ei saanud valida. Meie võti ei töötanud, ülivinge. Meil oli essimene meeting ja saime omavahel tuttavaks ja mängisime mingeid mänge ja siis saime süüa. Hakkasime Irisega(Norra) juba siisc chillima ja omg she cracks me up. Seal oli mingi bassein ja me hanna ja ainoga polnud just kõige uhkemad oma exchange year body üle. Me seisime bikiinides Aino toas ja tegime kükke hahahahah. Meid visati sealt basseinist mingi hetk välja ja siis olime mingi 2 aastat dusi all ja siis liikusime Tiago(Brasiilia) ja baz’i(sveits) tuppa, kus kõik olid, nii et kui hanna sisse kõndis siis ta prilliklaasid läksid uduseks. Ma sain Irise, Aino ja Hannaga järjest lähedasemaks ja me käisime mänguväljakul lappamas, good times. Mingi hetk jäime magama ja hommikul oli suht vara äratus ja läksime christchurchi vaatama. Aino elab seal, nii et liikusime Hanna ja Ainoga eraldi, jõime kohvi, tegime pilte ja siis liikusime teistega Mall’i, et lõunat süüa. Läksime bussi tagasi ja mussis oli HSM’i disko ja laulsime kogu südamest kaasa ja see oli niii fun. Sõitsime Lake Tekapo, is oli megamea ilus ja tegime seal mingi miljon pilti ja liikusime oma elamisse. Ma olin Hanna, Aino ja Irisega.Panime kotid ära ja tegime patse ja siis liikusime tagasi järve äärde, kus Agustin(tsiili) kitarri mängis ja me juttu rääkisime ja elu nautisime. Hiljem oli õhtusöök ja siis istusime Diogo’ga(teine Brasiiliast) tule ees ja lihtsalt rääkisime õhtu otsa. Pärast juba Voodis olles otsustas Hanna, et ta paks ja peab kükke tegema ja siis tegi 100 kükki, hahha. Meil oli mingi nali, mis selles hetkel oli jube naljakas, aga ma enam ei mäleta, aga igatahes kõik olid juba vait ja siis muidugi klässik Britu, mul tuli see nali meelde ja ma hakkasin uuesti kõva häälega naerma ja siis hakkas Hanna ka naerma ja siis meil kammis koos, great start to our amazing friendship. Hommikul oli jälle megavara äratus ja liikusime Queenstowni, mis by far on mu kõige lemmikum linn, kes kunagi olnud olen. See on nau pisike alpiküla, aga samal ajal on see suurlinn. Me olime Queenstownis kaks ööd ja need olid nii vinged. Esimesel õhtul võisime linnas ise süüa otsida, seal on üks burksikoht, mis on maailmakuulus, aga mille järjekord on min 1h aega. Meil Aino, Hanna, Maria ja Unaga olid kõhtud liiga tühjad, nii et me leidsime ühe mehhiko place ja see oli megamõnus ja megahea. Jalutasime veel ��htul linnas ringi ja me Hannaga tegime diili, et nüüd terislikud ja ei söö crap’i. Me leidsime kõige ägedama jätsikohviku ja siis me üritasime teineteist veenda, et me ei tohiks seda süüa. Lõpuks sõime ikka ja suutsime põhjenduseks leida, et jäätis sisaldab  piima ja piim on proteiin ja see väga vajalik lihastele. Me lihtsalt kammisime kogu õhtu ja mul pea valutas naermisest. Ta on nii minu inimene. Maria jäi Angela’ga linna ja Una sai vist Baz’iga kokku, ma ei tea. Me liikusime tagasi elamisse ja ma pidin teed juhtima, ea nali, me eksisime 4x ära. Meil oli nii lõbus ja me lihtsalt olime hullud, nii et see oli natuke meelega ka. Õhtul olid Memo, Tiago, Baz ja Lukas(taani) meie toas. Seal samas kohas oli üks teine vahetusõpilaste grupp ja seal oli üks rootsi kutt ja hanna oli nagu cmon B lähme otsime selle rootsi kuti üles, ta on megakuum. Me läksime välja peale öörahu, pidzaamas ja sokkis, hahha, aga me ei leidnud neid ja siis meil kammis uuesti ära ja siis peaaegu jäime vahele. Jooksime tagsi tuppa ja rääkisime, et jäime vahele ja nii pekkis on kõik ja, et Aiden tuleb meie tuppa kohe, Memo sattus megapaanikasse ja mingi peitis kappi ennast, Lukas juba magas mu voodis ja ma ei tea, kus baz ja Tiago olid. Siis lendas Nora live, mingi 8 kutiga, sellest teisest võp’i grupist ja nad olid mega lärmakad ja lõpuks Memo viskas välja nad, hhaha. Järka päev oli vaba ja võis teha mis tahtsime, meil Hannaga polnud midagi. Me ärkasime koos teistega üles ja läksime hommikusöögile, me otsustasime pesus käia ja siis uuesti sööma tulla. Me lõpuks lamasime voodis umbes 3h ja rääkisime juttu ja kuulasime high school musicali ja siis läksime sööma tagasi, see oli nii naljakas. Käisime siis lõpuks pesus, sest Aino helistas ja ütles, et nad valmis, nii et me soppasime veits koos linnas ja liikusime mäkki, sest lorenzol ja ainol oli kõht tühi. Me hannaga olime just söönud, nii et läksime starbucksi ja läksime tagasi mäkki, jalutasime veits linnas ja saime memo ja baz’iga kokku, käisime mingil nuudlifestivalil, mis oli väga pisike ja 2 minutiga olime teisel poole laata ja siis istusime mere ääras ja seal oli mingi oja ja kutid hakkasid üle hüppama sellest ja me tegime pilte jälle :D Meil läks kõht tühjaks ja läksime tagasi mäkki ja poisid läksid koju.Istusime mere ääres ja sõima ja rääkisime vaga girlytalki. Pärast trippisime koju ja meil oli õhtusöök. Meganaljakas asi juhtus veel see õhtu. See koht, kus sõime seal oli nagu läbi sina mingi mees rattaga, ma ei oska seda kirjeldada, aga see nägi väga real välja. Una ei olnud seda märganud, aga me mägisime ühte mängu ja ta järsku nägi seda ja kiljus ja lihtsalt kukkus istuli hhahahah. Me kõik olime suht deepis tujus sellel õhtul ja siis istusime Irise, Hanna ja Ainoga ja rääkisime juttu.

Ma varsti kirjutan veel, aga muidu läheb natuke paljuks

[brituvahetusaasta]

Going on exchange is actually kind of crazy if you think about it. Like bye mom and dad, I’m gonna go live in a foreign country where I don’t understand anything and live with people I’ve never met. See you in a year.