hibiskusluule - Tumblr blog

[hibiskusluule]

Georgia O'Keeffe (American, 1887-1986), Hibiscus, 1939. Oil on canvas, 48.3 x 41 cm.

[hibiskusluule]

Võõraid

Seintel ripuvad võõrad tsitaadid,

tahan tunda end kellegi teisena,

aga mida ma jälle peeglisse vaadates ootan

end pimedusse rüppe taas lasen tõmmata.

 Loen võõraid ridu, võõraid sõnu,

ootan sügavamat tunnet,

tahan kuuluda kellegi hinge

et loeksid ette mu hapraid sõnu.

 Seintel mul seisavad võõraste pildid,

näen oma nägu, aga pilk on nii võõras,

kujutan ette, et seisan seal kõrgel,

koos kõigi teiste langenud nimedega.

 Tahan laulda võõraste laule,

aga enam ei suuda,

ei taha seda võõrast müra,

otsin kohta kuhu langeda.

 Aeg annab, aeg näitab, aeg voolib,

avan meeled ja kustutan janu

vaatan kõrgele, otsin võõraste akende kuma,

et jälle suunata iiris taas tagasi mulda.

 Tahan tõmmata ära need ahelad,

suruda maha oma põlve ja hingata sügavalt,

et vaikus, üks vali vaikus,

kustutaks alla mu võõra järele iha.

                                                - Hibiskus

[hibiskusluule]

Tahan tunda sinu kätt oma kehal

 hoida oma kätt su pihal 

tahan hingata ja maitsa su meeli

 ja tunnetada sinu vaimu veelgi. 

Armasta mind nagu mina sind 

sest sinu armastuse pärast tuksub mu rind.

 Ära lase mul kustuda jälle 

 ära viska mu armastust tulle. 

Anna end minule ja siis mina kuulun sulle 

usalda mind ja anna oma süda mulle. 

[hibiskusluule]

Ma olen pooltühi pastakas su pinalis, 

mida ära ei raatsi visata, aga ei kasuta ka. 

Ma olen sulanud küünal aknalaual, 

mis on kleepunud alustassile. 

Ma olen tusane pilk su silmis, 

kui miski sind piinab. 

Ja ma olen su hingepiin, kuigi ei taha. 

Ma tahan olla käsi, 

mis läbi su lokkide liugleb. 

Ma tahan olla soe kampsun, 

vastu su rinda. 

Ja ma tahan olla tunne sinu hinges, 

kui mõtled armastusele.

                                                                                           -Hibiskus

[hibiskusluule]

Sina

Ma vaatasin talle otsa, ja tema nagu ei tundnudki mind.

Kas see tegi haiget, ei tea.

Vahel mõtlen, mis oleks olnud teisiti.

Kui sina ja mina poleks kohtunud.

Kas oleks mul parem, halvem, hullem veel?

Aga siis mõtlen su peale,

ja kõik on korras, sest nägin sind uuesti.

-Hibiskus

[hibiskusluule]

Nutan, kui armastad, naeratan, kui vihkad

veel siiani su poole pilgu pööran

ikka ja jälle mu hing su järel ihkab

ja kui minu poole vaatad, eemale sust keeran.

Häbiviha tõstab torme mu peas

tahan su jätta, palun lahku mu seest

vahel jälle täituvad sinust mu read

ning hommikul padjad on märjad nutuveest.

Tasaselt, vaikselt sain sinust üle

kurbuse asemel saabus suur viha

kadunud armastusest süda jäi kõle

enam pole miskit, ei lootust, ei isegi iha.

Nüüd longin ringi üksi ja väsinult

sa oled veel siin, aga mina pole

peaksin tundma end hästi, aga tegelt räsitult

kõik oli nii ilus, aga siiski nii kole.

Ja enam ei ujugi sina minu universumi keskel

minu päike ja tähed ei sära sinule

lõpuks sai see kõik läbi, kõnnin edasi rõskelt

annan aega vaid endale, mulle ja minule.

-Hibiskus

[hibiskusluule]

Heledad silmad, sassis juus

lumivalged hambad, naeratus suul.

Pilk taeva poole, pisarad jooksevad alla

õnnest lummatud hing, ta seisab paljalt.

Tähed vaatavad ta poole

Kuu kutsub enda teele.

Ta kardab kuid läheb,

ebaühtlane hingamine, süda puperdab vähe.