kreenis

[kreenis]

“Aaaa..ta on ka olemas”

Inimesed teevad tihtilugu haiget, aga ei pane ise tähele kuidas.

Näiteks kui on seltskonnas neli inimest ja kokkusaamise korraldaja ehk üks neist mainib seltskonnast ainult kahe nime. Korraldaja ei pannud isegi tähele seda, aga see neljas (väljajäetud) märkas.

Näiteks kui üritusele lähete viiekesi, aga kohti on ainult neljale. See viies teab ise, et ta jääb kõrvale, aga neli üritavad talle seda vaikselt (või mitte) teada anda. Vahel ootavad isegi, et viies ennast ise välja pakub.

Näiteks kui kogu seltskond on Tallinnas ja sa oled Tartus.

Näiteks kui sa pakud ürituse välja, aga sõbrad valivad ainsa kuupäeva, mil sulle ei sobi.

Näiteks kui ...

Neid ei tehta meelega, aga need mõjuvad. Vaikselt hakkad mõtlema, et äkki on üksinda parem, sest “näiteid” jääb vähemaks. Lõpuks istud üksinda oma toas ja leiad, et nii on ohutum, nii on kergem, nii ei saa haiget. See ei ole süüdistus, see on iseenda säilitamine. Nii me lihtlabased inimesed tõmbumegi eemale, nii me kaomegi.

Yes, sounds like a me problem. It is.

[kreenis]

Kool on läbi

20.juunil said minu seiklused kooliga ametlikult läbi. Mul on nüüd kauatahetud füüsik magister. Nii imelik tunne on nüüd. Kunagi ma vaatasin bakalaureuse lõpetajaid kui jube tarku inimesi ning bakalaureuses ma vaatasin, et magistrandid on issand-kui-targad inimesed ja nüüd ma olen ise see issand-kui-tark inimene.

Edasi peab elu täiel rinnal nautima. Töö toob kaasa palju uut - 23-27.09.18 viibin Kreekas koolitusel ning 2019. aastal on välismaale praktikale minek. Rahvatantsurühm toob kaasa juulis Itaalia reisi ning juuli toob endaga kaasa ka Viljandi folgi. Sandriga planeerisime Kreekas oktoobris ringi reisida, kuna septembris ma nkn juba lähen sinna. Miks mitte edasi jääda?

NII HEA TUNNE ON !!! KOOL ON LÕPETATUD !!!

Pärast lõpetamist oli kohe Sandri lõpetamine ja pärast seda oli kohe GAUDEAMUS! Minu esimene Gaudeamus. Terve reede ja laupäev tantsisime ning jalad on selle tulemusena paksud ja paistes. Kuigi reedel ja laupäeval sai väga palju päikest, siis pühapäeval saime see eest terve päev vihma. Kokkuvõtvalt ütleks, et Gaudeamusel oli hea toit, hea aja planeerimine, head tantsud, hea keskkond ja kogu üritus oli väga väga väga hea!

[kreenis]

Pakendivaba kuu

Pole ammu kirjutanud, aga nüüd on selleks põhjust,

Märtsis käisin Londonis loomaaias, kus oli kalade akvaariumite vahel pakendeid ja pudeleid täis akvaarium. Selle akvaariumi juures oli kirjas “Aastal 2050 on ookeanis rohkem prügi kui kalu”. Kas see kõlab normaalselt? Ma ostan koju palju pakendatud asju ning nägin, et ma aitan kaasa ookeani reostusele. See ajendas mind proovima pakendivaba kuud.

Alustasin aprillist oma pakendivaba kuuga. Selle kuu jooksul pidin paljudest toitainetest loobuma lihtsalt seetõttu, et neid ei ole võimalik pakendivabalt poest soetada. Muidugi pakendivabad poed on kasulikud, kuid igapäevaselt nendega ei pruugi kokku puutuda.

Mida poest/kohvikust saad osta? - Pakendamata viljad (mõned viljad on kahjuks pakendatud) - Pakendamata leivad ja saiad (maksimarketis on olemas vastav lett) - Letist ostetavat liha, mida saad panna isiklikku säilituskarpi (peab ainult küsima) - R-kioskist saad oma topsi sisse panna oma kohvi ning võta pigem saiake/puuvili/hot-dog oma kätte kaasa (ära pane koti sisse) - Pähklid/kuivatatud viljad osta oma karbiga kaasa.

Kui tunned, et poest ei saa kõiki toitaineid kätte, mida sa vajad, siis mine mõnda söögikohta ja telli midagi, mis sinu isu- ja toitainevajadust rahuldaks. 

Millest pidin loobuma? - Piimatooted on kahjuks kõik pakendatud. - Tarvikud (pesuvahendid, WC-paber (tegin selles osas erandi),tehnika jne) - Hommikuhelbed - Kommid/shokolaad/jäätis jne

Terve kuu suutsin elada niiviisi ning ma usun, et suudad ka Sina. Pakendivaba eluviisi harrastavad väga paljud ning kui ka Sina võid proovida. Miks proovida? Sest kuigi ei pruugi nullida oma pakendite tootmist, siis vähemalt õpid tootma vähem pakendeid põhjuseta. Olge tublid!

[kreenis]

Nagu ma olen eelnevalt öelnud, siis mulle on alati meeldinud OneRepublicu lood ning siin on ka üks ilus ja kurb lugu. Soovitan soojalt vaadata ka selle looga seotud filmi “Collateral beauty” Täna peaksin olema tohutult rõõmus. Sain endale oma väikese korteri. Ei pea enam siis ühikas elama. Miks siis täna nii melanhoolne? - väsinud.

Varsti ei jää minust midagi järgi...

Appi...

[kreenis]

Ma ei ole mingisugune laulja.Kui miskit, siis duši all laulja. Ööbiku rahvaviis, mille sõnad südant paitasid.

[kreenis]

Ööbik

Öö kaasa toob halla. Kristalselt särab maapind. Mu südamel raske on olla, sest nii meeletult igatsen sind.

Oh, ööbik ära laula sa minu akna all vaid mine parem ja laula minu kõige kallimal.

Lenda üle mere, üle kauge metsatee ja lenda siis ka sinna, kus minu kallike.

Salasosinad saada minu kallile peiule. Ja ütle, et neid saatis tema kallis neiuke.

Oh küsi, ööbik, küsi. Kas vahel nutab ta? Kas igatsusest süda tal tahab lõhkeda?

Oh, oleksin linnuke taevas, oma kallimal laulaksin ma: õrnast suve ilust ja õitsvast õnne `aast.

Oh, ööbik ära laula sa minu akna all vaid mine parem ja laula minu kõige kallimal.

[kreenis]

“I’m sorry, that we broke things up with you.” “We didn’t broke up, we never started.”

[kreenis]

Uute tuulte etapid

Ehk kuidas Siku edasi liigub 1 2 3 4...

1. Kuhja end erinevate toredate tegevustega. Mina näiteks nüüd läksin tantsima Urban Showsse ja liitusin ka joogatundidega. Vau - eksole! Veel trenne. Aga lisaks trennile, koolile ja tööle on mul ka Rändav Bioklass, millega sel sügisel alustasin, mille raames hakkan reklaamime keskkooli õpilastele kõrgharidust teaduses - õpetaja Siku.

2. Tee midagi ekstreemset ja ootamatut. Täna 04.10.2016 tegin mina endale tätoveeringu, milleks on üks kaunis hingega tantsiv baleriin, sest tants on minu elus väga tähtsal kohal. Tants on toonud minu ellu palju väga häid sõpru ning toonud ka lihtsalt rõõmu ja palju energiat. Mis oleks siis kui ma ei saaks enam tantsida? - kohutav. Isegi praegu ma tunnen, et ei saa korralikult kaasa teha, kuigi Prantsusmaa reisil toimunud jalavigastusest on juba rohkem kui kuu möödas.

3. Mine oma juurte juurde - Sel laupäeval lähen ma koju, sest seal tunnen end alati oodatuna ja tingimusteta armastatud. Perekond - imeline punt oma inimesi, kelle juures ei pea ma olema mitte keegi teine. Võrratu ju. 4. Romantiliste komöödiate maraton - jah, kõik need filmid, kus alguses on kõik halvasti ja lõpus on suur armastuse avaldamine. Tehtud. ...novembri alguses korraldab need etapid uuesti üle, sest vahepeal on Prahasse reisimine - jah, TALLE külla. Pärast reisi koju tagasi ja algab uuesti - siis teen ehk langevarjuhüppe, aga eks näis, suplus läheb ka juba ekstreemsuse alla.

[kreenis]

[kreenis]

Lõppes nii nagu ikka...

Räägin algusest peale nii nagu asjad tundusid/olid minu silmis. Suvel tekkis tunne lihtsalt elada ja nautida oma vaba aega ja sõpru. Seega käisin suvel siis oma tantsurühmaga Saaremaal, kus oli tõesti nii nii tore olla - oeh. Lihtsalt maagiline. Käisin ka suguvõsa kokkutulekul ning nägin päris konkreetselt, et ma olen nüüd vana. Üks neiu, kes minu silmis alles sündis, läheb juba esimesse klassi...nii kiiresti on need aastad läinud. Oeh, see neiu oli nii tore ja nii armas, et tahaks ise olla sellise tüdrukutirtsu ema. Tark ja armas ja ilus - tervituseks jooksis mulle sülle ja ütles, et ma nii tahan näha oma sugulasi ja sa oled nii ilus. Kuidas on võimalik, et üks väike neiu on isegi julgem kui enamik mehi, kes moka otsast väga suure sundimise peale ütlevad, et “käib kah” või “sa tead ju küll, et oled”......see oli väike sissejuhatus minu suve tipphetkele, milleks oli hääletusvõistlus. Hääletusvõistlusele läksin koos ühe härraga, keda olin vaid korra ühisel üritusel näinud. Temal polnud reisikaaslast, minul ei olnud ning miks ka mitte siis minna koos. Ongi põnevam.  Niisiis algaski kogu see jama - esimesel päeval liikusime otse Otepää suunas ja seda ühe GoBus bussiga, mis ei sõidutanud reisijaid ning saime tasuta edasi. Otepää teeotsal saime ühe noorhärra peale, kes viis meid esmalt Dalai Lama külastuse mälestusmärgini, mis asus veidi enne Otepääd ning see sama noorhärra oli nõus meid ka Otepääle edasi sõidutama, et käia seal kohvikus Elsa, kus pidi saama tasuta kohvi ja kooki, kuid tutkit - see oli kinni. Otepäält saime ühe härra peale, kes viis meid 250 km väärtuses hääletuspunktidest läbi!!! Tema marsruut oli Otepää-Põlva, kuid ta pikendas seda teekonda Otepää-Võru-Räpina-Tartu-Elistvere-Põlva. Jõudsime siis Elistvere loomaparki ning sealt hääletasime edasi Mustvee suunas, kuid kell 9 olime juba kinni Mustvee ja Jõgeva vahel. Seal oli üks poekene, kelle müüjalt otsustasin uuride, et kuhu ta edasi liigub. Tuli välja, et meil oli sama marsruut ning ta oli pärast poe sulgemist nõus meid ära viima. Müüja tegi meile burgerid, jäätisekokteilid ja kohvi ning viis meid lisaks ka ühest punktist läbi. Vastutasuks aitasime tal poodi korrastada. Lähenes meil siis esimene telkimine.  Enne magama minekut väike suplus vees - mõni alasti, mõni mitte... Öösel kisus tormile ning oeh jah - kogu telk oli vett täis ning kolisime öösel selle telgiga ümber peavarju alla, kuid see ka ei aidanud. Magamata ja külma vee all veedetud öö oli sellegi poolest väga armas ja soe.  Algas teine päev, kus kohe üks esimesi peale võtjaid oli nii armas, et viis meid oma koju hommikusöögile ning viis meid sealt edasi ka sihtpunktini. Edasi viis meid tee veel Jõhvi ja seal lähedal olevate asulate juurde. Tegu oli ka reisikaaslase kodukohaga ning läksime tal kodust läbi, et end inimeseks kasida. Käisime pesus ja sõime kõhud täis. Edasi kui Ida-Virumaa oli vallutatud, siis liikusime Lääne-Virumaa poole. Lääne-Virumaal jõudsime Vao külla (jah, SEE küla), kus pidime tegema sealsete hobustega pilti - pildid nii edukad ei tulnud, kuid siiski siiski parem kui mitte midagi. Alustasime oma 8 km retke maantee poole, kuid jäime hoopis matka rajale magama. Täpselt sama moodi armas ja soe, kuid külm ja niiske oli telgis magada. Ikka oma voodi on oma voodi. Kolmas päev algas samamoodi varakult ning esimene peatus oli kalastuse külastus, kus pidime sealse paksu hülgega pilti tegema. Ta oli nii nii nunnu paksuke pallike. Kauaks kahjuks sinna jääda ei saanud, oli tarvis edasi liikuda, kuid väike karjäär tee peal tõmbas meid kohe enda rüppe. Nii mõnus hommikune soe suplus - loomulikult kaasnes selle suplusega ka veidike lollitamist. Naudime elu, eksole! Liikusime edasi sealt tee peale, kus veetsime päris pikalt aega, kuna me polnud väga otsustanud, mis teed pidi me edasi liigume. Pärast otsuse langetamist saime auto peale ning liikusime sealt edasi  Türi ja Rapla suunas. Oeh, kilplaste küla, kus leidus palju sürr asju, alpaka farm ning jalgrattamuuseus, kus oli nii tore s-i susistav tädi. Raplast jõudsime ilusasti Tallinna ning sealt Keila suunas liikudes tutvusime ühe naisega, kes oskab rääkida Araabia keelt, mis kõlab väga väga keeruliselt (proovisime ka järgi), ja Rummu ning Haapsalu, kus ma nägin oma tädi Riinat, suunas, et jõuda viimaseks päevaks ikka Hiiumaale. Õnneks jõudsime viimase praami peale ja jõudsime isegi Kassari kuurpeldikut külastada. Ööbisime reisukaaslase sõbra juures ning saime seal põgusad 2 tundi magada väikeses voodis ühe pisikese teki all niiviisi nunnult. Mõtlesin juba, et mul pole ammu ammu olnud ühe inimesega nii lõbus - päevast päeva aina lõbusamaks on läinud. Aga veel oli liiga vara ka minu jaoks mingit suhet soovida. Ma tahtsin veel elada ja vabalt end tunda. Oeh, neljas päev. Neljandaks päevaks olime me läbinud 30 punkti kaardilt ning kuna meie soov oli siiski võita, siis alustasime juba rännakut nii vara, et jõuaksime Hiiumaa-Saaremaa praami peale. Kõik läks hästi ja Hiiumaa sai ära näpatud. Nüüd oli meil juba 35 punkti koos. Praami sõit oli ka selline ninnu-nännu-nunnu tudumine. Praami pealt õnnestus meil väga kiiresti auto peale saada ning see sama auto sõidutas meid peaaegu Saaremaa kõik punktid läbi. Vahepeal sõidutaja tegi väikse kassipoegade ostmise peatuse ehk meie teekonnaga liitusid kaks pisikest punast nunnut Newton ja Darwin. Üks neist lausa oli nii nunnu, et kakas autosse, täpselt juhi jalgade juurde. Saaremaal oli äge ja ka äge vihmane, kuid oli kiire ning pidime Viljandisse jõudma. Praamiga kiirelt mandrile ning jooksime kohe oma siltidega autode juurde, et saada õige auto peale. Laks - jälle esimene auto ja nemad olid väga ägedad ralliässad, kes sõidutasid meid läbi Pärnu ja Karks-Nuia jne asuvatest punktidest. Jõudsime õigeaegselt Viljandisse. Koha peal tekkis mure - kas meie lisapunktid lähevad arvesse või mitte, aga õnneks läksid ja me saime esimese koha!!!! Kui veeta neli ülitoredat päeva ühe inimesega ning isegi ei teki tülisid, siis oled leidnud endale väga hea sõbra. Kui sealt tuleb miskit, siis tuleb... Hääletusvõistlusele järgnes kohe Viljandi folk, mille pääsmed me võitsime. Kuna finiš oligi Viljandis, siis esimese õhtu me veetsime Viljandis ehk reisikaaslased jätkasid oma teekonda koos. Käisime järgmisel hommikul Tartust läbi ja liikusime jälle Viljandisse - jätkuvalt koos. Niiviisi siis läks edasi ka järgmine nädal, kus igal õhtul liitus ta minu tegevustega. Üsna armas. Pärast üht nädalavahetust Pärnus ta enam niiviisi ei käitunud - ei tea miks. Igal juhul selle kahe nädala jooksul kui kaks inimest klapivad teineteisega, siis paratamatult jääd ootama, et ta tuleb sinu juurde tagasi ja jätkab sinu sõbraks olemist, mitte et sa peaksid teda taga ajama. Nüüd kaks kuud on ta olnud külm ja kuum, et kutsub ise ja siis kaob ära. Nüüd ta kadus siis Tšehhi neljaks kuuks.... Kogu selle loo kokkuvõte: kui mina väljendasin enda soove lõpuks, siis need olid vastastikused AGA ta läheb ju ära...mis on reaalsuses puhas bullshit - õiged sõnad oleksid olnud, et ta ei soovi veel suhet või et ta ei soovi suhet just minuga. Parem on teada kohe tõde, mitte hakata seda välja nuputama. Otsekohesus, mees... Miks pidin mina teda üldse taga ajama? Naisena ma võin nüüd kindlalt väita, et kui sa pead kedagi taga ajama, siis sellest ei tule head nahka. Aga ärge olge kurvad, tema ju kaotas inimese, kes oleks olnud kaaslaseks või heaks sõbraks talle sel teekonnal. Tema on ju oma peomaailmas üksinda ning tõrjus eemale. Nüüd tuleb edasi liikuda ja visata peast need head mälestused, sest mida ma ikka nendega peale hakkan kui kõik lõppes nii nagu ikka... 

Liigume nüüd edasi ja armastame iseennast :)

[kreenis]

[kreenis]

OO ehk olulised otsused

Eile tegin ma selle õppeaasta viimase eksami. Ma siis räägin kõigest, mida ma pidin kannatama. Õigemini keda ma pidin kannatama - labori juhendajat. Ma nime ei hakka välja hõikama. Kannatasin seda inimest päris pikalt ja inimesed, kes mind vähegi teavad, siis ma ei kipu sellistest muredest väga rääkima - võib-olla olen liiga uhke ja tahan ise hakkama saada. Igaljuhul oli loll minust mitte rääkida. Õppjõud võttis nõuks, et temal on õigus tudengeid alandada ja solvata - see ei ole õige. Laboritöö tegemisel öeldi mu labori partnerile, et “Ma usun, et Sina seda oskad, seega ma tahan, et Sigrid selle ära teeks.” Hetk, mil ma siis hakkasin juhendit lugema ja rahulikult oma tööd tegema, siis hakkas juhendaja minu taga naerma mu üle, sest mina kui Tartu Ülikoolist tulnud füüsik peaks neid kinnisilmi ju oskama teha. Sain siis solvunult ja vihaselt oma töö tehtud ja seda veel JUHENDAJA poolse instruktsioonideta - ta ju pidi naerma. Laborid laboriteks, aga siis tulid laborite aruanded, kus ühe lause peale (mis ei olnud vale) sai ta vihaseks ja nähvas, et “kust kurat sa selliseid lauseid genereerid” ja neid vürtsikaid lauseid tuli veel (”see on küll seitsmenda klassi tase”). Jõuan läbi solvangute ja nähvamiste kaitsmisele, kust ta praalib mind küsimustega, mis ei ole üldse laboritöö sisuga seotud. Lisaks katkestab ta kaks korda kaitsmist, sest ühe korra ta pidi minema veini jooma ning teine kord oli ta liiga “unine”. See on minupoolne lugu, aga antud juhendaja tegi seda sama ja isegi karmimalt ka teistele tudengitele. Kirjutasin murega õppejõule ning tuleb välja, et minu parim võimalus oli minna komisjoni ette ja tõestada, et nii tõesti oli ja kaitsta ka nende ees enda laboratoorsed tööd. Minu soov oli lihtsalt teine juhendaja võtta - kas see on siis tõesti väga raske? Sellepeale siis leidsin, et ma terve aasta sõidan edasi-tagasi kahe linna vahet ning ma saan selle peale solvanguid ja alandusi...kas ma pean seda tõesti edasi kannatama kui mul on ka teine variant oma eesmärkide täitmiseks?

Ma otsustasin, et ma lähen uuest õppeaastat Tartu Ülikooli füüsika magistratuuri ning võtan seal magistritöö ja menetluspraktika ja erialamooduliga meditsiinifüüsika suuna. Jälgige mängu - ma teen magistratuuri ühe aasta ära. Menetluspraktika ma kirjutan valmis suvel, sest ma sain praktikale Tartu Ülikooli kliinikumi kiiritusravi osakonda !!! Magistritööga saan samuti suvel alustada, sest soovin selle siduda antud praktikakohal tehtavate uuringutega. Suvega on mul juba 42 eap kotis. Järgi on jäänud umbes samapalju veel ja mul on selleks 2 semestrit aega - lets do it! Uudised jätkuvad: 1. Ma kolisin uuesti (3. kord sel aastal) - Purde 27. 2. Ma osalesin Tartumaa tantsupeol ja Orava tantsupeol A- ja C-rühmaga. 3. Ma läksin autokooli Zebra. 4. Minu Valge puu etendused olid võrratud kogemused ja nüüdseks on need läbi - Indrek Varik, sa oled imeline. 5. Mul on kodus maasikapõld - oujeee

Mu elu hakkab paika loksuma ja ma olen õnnelik. Suve seiklused võivad alata (uskuge mind, mul on ägedad plaanid juba)!

[kreenis]

Täna tunnen end üksinda ja homme ka...

Ainus asi, mis mind suudaks õnnelikuks kasvõi hetkeks teha, on tants. Aga praegu ma olen jäägitult kurb. Ma justkui ei saaks inimestega suhtlemisega hakkama. Lugu on järgmine - kui kellegi on mure, siis ma ei oska aidata, sest ma tunnen, et mul on endal suuremaid muresid. Mured, mida ma ei oska sõnadesse panna. Üksindus, aga selline, mis on ka siis olemas kui ma kellegagi koos oleksin. Lisaks emotsionaalsetele probleemidele, pean ma siiski end vaos hoidma ja olema ka oma sõpradele vajadusel toeks ja neid mitte sinnasamusesse saatma. Kool, töö, trennid ja esinemised....

Ma olen ainult üks inimene... 2016 aasta - kõige kohutavam aasta minu elus senimaani...

[kreenis]

Rahu

Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja mul on.

- RUJA

Taaskord tunnen, et olen omadega läbi. Mul ei ole aega iseenda jaoks. Varsti tulevad esinemised ja etendused ning aega iseendale võtta ei saa. Sõbrad, ma näen väga palju vaeva ning loodan, et tulete peagi etendust “Algus” vaatama, sest tegu on ühe väga väga toreda ja kauni sõnalis-tantsuliseetendusega. Hingelt tunnen, et suudan anda hingest kõik, et teha hästi ning anda emotsioonid edasi. Kõik karjumised ja kogu kurbuse, mis peab olema...see on lihtne, sest ma tunnen praegu kõiki neid asju korraga. Vahepeal oli parem, aga nüüd olen taaskord elust väsinud. Katki.

[kreenis]

Ma ei ole üksi

Kui inimene ei tea kes või mis ta on ning sõbrad, kes kunagi olid nii lähedased, ei tea ka mis juhtus, et ta eemaldus, siis see inimene tunneb end üksikuna. Sees valitseb tühjus. Võib mööduda tunde ning ta ei jõua oma mõtetega kuskile. Ta võib istuda mitu päev nii ning ikka ei jõua järeldusteni. Mida see inimene siis tegema peaks? - kuhjama end tegevustega. Sõpradega suhtlemine, tegevused ja töö defineerivad selle, kes sa oled. Ma olen projekti insener, kes õpib meditsiinifüüsikat ja biomeditsiini tehnikat ja tantsib neljas erinevas rühmas(TÜRKA, Valge puu, Lea ja kui arvestada ka Leigareid). Mul on sõbrad, kellest ma väga hoolin ja nii väga üritan väljendada seda, mida ma tunnen ja mõtlen neist. Kõik need aastad jäi mul neile ütlemata, mida nad mulle tähendavad. Enam ma seda viga ei tee, nüüd teen ainult kaotatud aja tagasi. Olge sõbrad alati, muidu teen teist salati. Lible ja Genka trikitavad siin igapäevaselt. Nad saavad väga hästi hakkama. Neil on süüa, neil on juua, neil on porgandit ja nad saavad toas ringi joosta. Kuna Genka on paksuke, siis vägitükke teeb Lible. Kui nad jooksevad vabalt ringi, siis Liblel on komme ronida mööda mu jalgu ülesse, mulle sülle, arvutilauale ning sealt edasi monitori otsa. Talle vist meeldivad kõrgused. Viimati kõige ekstreemsem vägitükk oli siis, kui ta minust meetri kaugusel kummuti otsast hüppas mulle selga. Oiiii neid kü��niseid. Genka on üldjuhul selline armastusepall, tema üritab end põe peita ning soojas olla. Korterikaaslastest saan nii palju rääkida, et NAD EI KORISTA. Nad on tervelt 2 nädalat siin olnud ja mitte keegi ei ole prügi välja viinud. Lisaks sellele, et ma nende radiaatoritel õhu välja lasin, kraanikausi korda tegin, korteri ära puhastasin(külmkapi jaoks oli küll see esmane), mopi ja harja ostsin, lambi pirni ära vahetasin, siis nad ei ole isegi kordagi prügi välja viinud ega lambikuplit tagasi pannud(see on suur ja raske ning üksinda ma seda teha ei saa). Praegu ma protestin, sest muidu ma jäängi üksinda koristama.

[kreenis]

Nii see taaskord algabki...

Uus semester, uus motivatsioon, uus graafik...kõik on uus. Isegi kodu on uus. Tööl käin siiski kahes kontoris korraga. Ma ei võtnud siiski akadeemilist, sest parem on teha väiksema koormusega selle aasta siiski lõpuni. Uues kodus on mul kaks väiksed ägedat tegelast - Lible ja Genka. Neile väga meeldib uus kodu. Jooksevad igal pool ringi ning on väga uudishimulikud. Meil saab kolmekesi väga lõbus olema. Sünnipäev möödus sel aastal rahulikult, parimate ja lähedasemate inimestega. Esimesel õhtul istusin TÜRKA seltskonnaga maha, järgmisel päeval Lea seltskonnaga ning siis perekonnaga. Veidi aega tagasi oli ka Kadi-Annega koos sünnipäevapidu, jälle. Kutsusime meie kõige lähedasemad sõbrad külla ning ma sain....huvitavaid...armsaid...kõige ägedamaid kingitusi. Huvitavaks muutis kingitused just graveeringutega taburet, armsad kingid olid kõik muud ämbrid, mängud, õhupallid, vein ja lilled ja pokaalid...kuid kõige kõige ägedam ja mitme sõbra poolt koos tehtud kingitus oli BTM (Bless this mess) kinkekaart !!! Ma olen alati arvanud, et neil on tohutult ilusad kleidid, mantlid ja vööd ja pusad. Oeh...kõik on seal väga ilus. Ma olen veendunud, et isegi kui ma valmistan endale pettumuse ja ma ei tea kes minaise olen, siis saan toetuda oma sõpradele. Lubasin endale nendega rohkem sel aastal ja järgmisel ja järgmisel aastal aega veeta. 

Jah, ma olen siiani katki, aga ma vaikselt paranen. Ma mõtlen välja kes ma selline olen ning loodan, et sellest piisab. TÜRKA läheb Hiina !!! 500 eurot ja seal viibimine makstakse kinni. Meie kulul on ainult sinna jõudmine. Kas see ei ole mitte äge ?! Ma ei suuda uskuda, et selline äge reis mind septembris ees ootab. Edasi on oodata uusi ja huvitavaid seiklusi, sest kavatsen minna Trad Attack! kontsertile Tartusse koos Marleeniga, Telliskivi loomelinnaku tantsupeole koos Aveliga, Skateparki rulluisudiskole koos Aveli ja Triin Heliniga, suvel hääletamisvõistlusele ja Viljandi folgile, sügisel Hiina !!! Ma kukkusin ja ma maandusin, nüüd ma taastun ja küll ma tõusen :)

[kreenis]

Aitäh, Curly Strings !

Tahaks hüüda üle maa, keegi mind ei armasta. Kandke maha see planeet, enam kaasa ma ei tee. Keegi oma soojad käed sulle õlgadele säeb, selge kõik on korraga, muu ei loe. Õiemeega kruusis tee palgel suudlus tilluke, annab tunde südamel, muu ei loe.