negodigwadi

[negodigwadi]

Järgmisel päeval otsime Enno kadunud telefoni edutult kasutatud telefonide poodidest ning peame leppima vaid 1100 birri (u 35 eur) eest ostetud vana Nokia telefoniga. Liigume taas Ethiopian Telecomi kontorisse, kust saame SIM kaardid mulle ja taaskord Ennole. SIM Kaart ise tuleb standard suuruses ja selleks, et seda iPhonele sobitada tuleb astuda uksest välja tänavale, kus ootab paar meest kes 5 birri eest selle õigesse mõõtu lõikavad. Otsime üles ka busside kontorid, kust pärast pikka arutelu otsustame osta Zemen Bus piletid Sodosse. Hinnaks 360 birri nägu. Teeme tutvust Meskel Square lähedal oleva adventkirikuga ja sealse pastoriga, et uurida seal ööbimise võimalust tulevatele külalistele. Päeva lõpupoole külastame Kairi töökohta nn “Euroopa majas”. Tutvume maja, töö ja kõige muuga. Õhtul parandame Ennoga Kairi kodus oleva mitte-töötava jooksuraja ning teeme korda kehvasti käiva välisukse. Pakime homseks reisiks kotid ning jutustame-sööme.

[negodigwadi]

takso läbi Meskel Square

[negodigwadi]

hommikukohv popkorniga

[negodigwadi]

Magame mõnusasti pikalt ja naudime Kairi külalislahkust ja imeilusat kodu. Kairi ise on küll vara hommikul tööle läinud ja meile võtme jätnud. Sööme hommikust ja otsustame lõuna paiku linna liikuda. Bussipiletite eest tahame raha tagasi saada ning uurida, millal järgmised bussid lähevad. Hetkel on meil vaid väike infokild Kairilt-Merlelt, et meie väljumata jäänud buss firmalt Selam Bus ei pruugi olla parim variant, firma omanike etnilise tausta konfliktsuse pärast. Teiseks eesmärgiks on hankida endale kohalikud SIM-kaardid, mida on võimalik ainult saada riigi monopoolse ettevõtte Ethiopian Telecom kontorist. Helistame meie eilsele taksojuhile, kes lubab sõber-taksojuhi järgi saata. Pool tundi hiljem pole aga kedagi kohal. Otsime tänava pealt endale uue takso ja liigume Meskel Square suunas.

Väljaku lähistel uurime kohalikelt edasi kus suunas SIM kaarti osta saaks. Üks näitab vasakule, üks paremale, keegi selget vastust ei anna. Valime ühe neist valikutest ja hakkame astuma. Astume mõnda aega ja tühja kõhu tõttu otsustame lõunatada. Täitsa kohaliku putkat ei julge proovida ning istume maha uhkemas restoranis, kus tellime pitsa ja firfiri. Hind on ka pealinna kohta päris kopsakas, kuid saame kõhu täis, et edasi otsida.

Leiame lõpuks kontori üles. Sisse minnes kombib turvamees meid läbi ja vaatab ka kottidesse. SIM kaardi saavad meie seltskonnast need kellel passid kaasas – ehk siis mina jään ilma. Saame kohe kontoris ka raha peale laetud ning 3G ja Ethio.Telecom ilmub telefonide ekraanile. Sammume tagasi Meskeli poole ja haarame tee pealt mõned banaanid ja sambusad (läätse täidisega õlis praetud saiakesed). Saame bussifirmalt raha tagasi ja saame teada, et järgmised bussid peaksid liikuma laupäeval. Pakutakse meile ka vahetuspileteid aga me ei taha antud bussifirmaga riskida ja võtame siiski raha.

Meskelit ületades piiravad tagant tulnud 4-5 poisikest meie seltskonna ümber ning sekunditega on Enno tasku lukk lahti tõmmatud ja telefonile näpud taha saadud. Toibume kohe “rünnakust” ja vaatame oma taskud üle. Ennol taskus alles rahakott ja pass aga telefon kadunud. Näeme veel ühte poissi kes kambas oli ja koos ühe kohaliku autojuhiga saame ta kätte ja puistame läbi kuid telefon oli selleks hetkeks teise poisiga järgmises kvartalis ning meie kätte sattunud poiss oli vaid patuoinas. Kutsume kiirelt läheduses olevad politseinikud, kes pikalt loivates end koha peale veavad, kuid vahivad sama ebaentusiastlikult meid ja meie püüdeid seletada, et nad järgi läheks varastele. Meie ümber tuleb rohkem kohalike, kes uurivad meiega juhtunu kohta ning proovivad kohalikus keeles seda ka politseinikele seletada, kuid neid see väga ei huvita ning astuvad pärast paari minutit mööda tänavat edasi. Kohalike abil proovime telefonile veel helistada, kuid see pannakse pärast paari kutsumist kinni. Kurva meeleoluga sööme ühes Hiina toidukohas nuudleid ja kana ning istume siis takso peale, et Kairi juurde tagasi sõita.

Õhtul sööme Kairiga tema koristaja tehtud läätsesuppi ning Eestist külakostiks toodud musta leiba vorstiga. Kurdame varastatud telefoni kurba saatust ja arutame edasise üle. Kairil oleva info kohaselt on rahutuste põhjuseks ühe oromia rahvusest meediategelase facebooki video, kus ütleb, et tema elu on ohus. Tema maja lähevad kaitsma ja ümbritsema sajad oromia rahvusest inimesed ning kogunemist laiali läinud politsei ja inimeste vahel puhkeb konflikt ja surma saab 17 inimest. Kuna Addis Ababat ümbritseb oromia rahvuse ala, siis on nad üles pannud teetõkked, et pealinnast välja-sisse mitte rahvast lasta. Uurime ka meie kontaktide käest ja nende sõnul peaks teed avatama laupäeval.

[negodigwadi]

enamus taksosid addis ababas on ladad ja vanad toyotad

[negodigwadi]

fir-fir

[negodigwadi]

Addisi esimene hommik

[negodigwadi]

hommikukohv

[negodigwadi]

Stardime Etioopia suunas 23. oktoobril lõuna paiku. Lennujaamas saame kokku Merlega ning kohtume esimest korda Ennoga. Pakime kohvrid kilesse ja jutustame veel check-ini sabas. Lennujaama jõuab ka Andu, meile viimaseid kallistusi-hea-aegasid ütlema. Lendame Turkish Airlinesiga läbi Istanbuli. Paar tundi peatust, sööme ja astume järgmise lennuki peale, mis viib meid otse Etioopia pealinna Addis Ababasse. Plaanitud saabumisaeg – 23:55. Oleme linnas töötava Euroopia Liidu diplomaadi Kairi autojuhi kaudu saanud osta bussipiletid Sodosse. Sama taksojuht on meile lubanud lennujaama ka vastu tulla ja viia järgmisel hommikul kell 04:30 väljuvale bussile.

Addis Ababas maandudes jõuab meie telefonidesse aga SMS Merlelt infoga, et rahutuste tõttu on Addissist väljuvad teed kinni ning hommikul bussi ei välju, kuid julgustab meid sõnumis teadmisega, et see ongi Aafrika. Samal ajal kui meie kümne kilomeetri kõrgusel lendasime organiseeris Merle meile Kairi kodus ööbimise. Sama takojuht on meil ka lennujaamas vastas ning koos umbes 100kg pagasiga jõuame kella ühe paiku hommikul lennujaama lähedal elava Kairi maja ette. Turvamehed avavad autole värava ning tassime kõik oma kodinad esikusse, kus Kairi meid hommikumantlis vastu võtmas on. Saame oma toad ja ka voodid on juba tehtud. Oleme kergelt pettunud, et ei saa otse edasi minna, kuid pehmed voodid-tekid-padjad koos väsimusega näitavad, et Addis Ababa peatus on meile praegu parim.