reinelill-blog

[reinelill-blog]

Loomemajanduse ettevõttega tutvumine Vanemuise teater

Mina valisin oma loomemejanduse ettevõtte praktika tegemiseks just Vanemuise teatri. Tegin seda teadlikult, kuna olen oma Tartu Kunstikooli toanaabrit, kes on seal maalisaalis töötanud üle kahekümne aasta, korduvalt külastanud ning alati imetlusega butafooride tööd jälginud. Enam kõidab mind selle juures loomeprotsess ning materjalide valik - seal tunnen ennast kui väike laps uusi asju avastamas.

Samaaegselt minu praktikaga valmis ning ka taastati Vanemuises palju dekoratsioone, mistõttu sain jälgida erinevate matrjalide kasutust, erinevaid tööprotsesse ning valmistamise nippe, mida siiani eriotstarbeliselt rakendan.

Samuti nägin kuidas on paigutatud töövahendid ja materjalid, kuidas on jaotatud erinevad ametid ning kõike seda just eesmärgipäraselt ise efektiivselt tööd teha ning mitte kedagi teist selle käigus segada. Samaaegselt on neil alati võimalus üksteisega konsulteerida ja teha kööstööd, mis sellise tööprotsessi juures on hädavajalik.

Praktikal olles jõudsin tutvuda kogu majaga: keldrikorrusel külastada puutöömeeskonda, neljandal korrusel õmblejaid ning katusekorrusel jälgida baleriinide tantsutrenni. Kogu Vanemuise maja on väga tegus ja mõnusa sünergiaga. Olen väga rahul oma praktika valikuga ja loodan, et mul tekib võimalus seal ennast veelgi täiendada.

[reinelill-blog]

Loomemajanduse ettevõttega tutvumine ZARA

Aeg: 27. september 2016 Koht: Viru Keskus, Tallinn

Kuressaare Ametikooli stilistika eriala esimene väljasõit ning ka esimene vaatluspraktika toimus Tallinnas Zara kauplusesse. Praktika juhendajaks oli Helina Nelis, kes tutvustas meile vaateakende dekoreerimispõhimõtteid, stilistide ja nende abiliste tööd. Selgitas sellise suure kaupluseketi ekisteerimise mudelit ning milline etikett on kehtestatud töötajatele.

[reinelill-blog]

Kultuurilooline vaatluspraktika: Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel

Näituse proloog

Aeg: 02.juuli – 30.oktoober 2016 Koht: KUMU suur saal, Tallinn

Aleksandr Vassiljev on teinud lavakujundusi ja disaininud kostüüme mitmetele maailmakuulsatele ooperitele ja balletietendustele, näidenditele ja filmidele, kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte, lisaks juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. 

Näitusel oli väljas ligi 50 kostüümi ja rohkem kui 150 aksessuaari, ajastu atmosfääri aitasid luua hoolikalt valitud koloreeritud moejoonistused ja fotod. Väljapanekut toetavad teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest, sealhulgas 19. sajandi Prantsusmaal ja Belgias ilmunud moegravüüride kollektsioon, lisaks valik ülesvõtteid Rahvusarhiivi fotokogusse kuuluvast baltisaksa isikuarhiivist.

Moeajaloos pole pääsu frankomaanide ja anglofiilide konfliktist, ent tänaseks on Inglise kuninganna Victoria valitsemisajast (1837–1901) saanud kõige levinum tähistaja 60 aasta pikkusele lõigule 19. sajandist. Kuigi naistemoodi loodi Pariisis, levis see kogu maailmas. Ühtse moepildi teket kujundasid moeillustratsioonide leviku kõrval ka Singeri õmblusmasin, üleminek rõivaste tööstuslikule tootmisele ja rahvusvaheliste kaubamajakettide loomine.

Mõiste viktoriaanlik ajajärk tähistab romantismi kõrval ka konservatiivsuse ja võltsmoraali valitsemist ning naiste allasurutud sotsiaalset positsiooni. Romantilise moe varjupooleks oli ka ulatuslik korseti- ja krinoliinikultuur. 19. sajand oli esmakordselt tunnistajaks moe kiirele vahetumisele, mis toimus peamiselt korseti ja seelikukarkassi kuju muutmise kaudu. 

Näitusejärgne emotsioon

Olen väga tänulik, et kool meid KUMUsse viis. Saime nautida kultuuri, vaadata kuidas elas viktoriaanlik naine ja näha oma silmaga maailmakuulsa ajastu peenemaidki detaile, mis mõjutasid ühiskonda. Oli äärmiselt põnev ning tekitas soovi neid kleite isegi proovida. 

Äarmiselt peened ja stiilsed detailid nii kleitidel kui peakatetel, kûbaratel ja ehetel. Biidermeierlikud kunstiteosed iseloomustasid suureparaselt seda ajastut. Muljet avaldas ka kuraatori poolt vägagi läbimõeldud väljapanek. Eraldi oli välja toodud leina etikett, leinaehted, turnüüri ja kalasaba kandmise ajalugu. Põhjalik ülevaade aksessuaaridest ja peakatetest. Veel oli huvitav jälgida tolleaegseid materjale ja käsitööoskust.

Peale näitust valdas mind positiivne emotsioon ning olen siiani rõõmus et sain oma silmaringi laiendada.

[reinelill-blog]

Kultuurilooline vaatluspraktika: Yayoi Kusama: In Infinity

Näituse proloog

Aeg: 7.oktoober 2016 - 22.jaanuar 2017 Koht: HAM, Helsinki

HAMi ehk Helsingi kunstimuuseumi 2016. aasta programmi lõpetas tänapäeva maailma üks juhtivaid konseptuaalseid kunstnikke Yayoi Kusama (s. 1929) oma ülevaatlike töödega. Näitus koosneb tema kõige tähelepanuväärsematest töödest, sealhulgas maalidest, skulptuuridest ja installatsioonidest.

Soomes toimunud Jaapani kunstniku esimese isikunäitus "Infinity" peamine retrospektiiv võtab kokku loomingu tema varajases karjääris 1950ndatel kuni tänapäevani.

Yayoi Kusama on tuntud eelkõige suuremahuliste installatsioonide poolest, kus külastja saab kunstniku kujuteldava maailma osaks. Nendes töödes saavad peeglite ja vee peegelduse kaasabil mummud, värvid, kõrvitsad ja sfäärid endale lõputult korduvaid vormid ning värvid.

Näitusel oli väljas üle 200 erineva teose, mis koosnes erinevatest maalidest, joonistustest, skulptuuridest, videodest ja installatsioonidest. Ühtlasi olid näitusel esindatud ka tema etenduskunstiga seonduvad materjalid. Näituse nimega “Infinity” rõhutati ka Kusama suhet moe ning disainiga.

Yayoi Kusama on ainulaadne kunstnik, kes on rohkem kui kuuskümmend aastat kestnud karjääri jooksul pidevalt tutvustanud kaasaegse kunstiga seotud uusi suundi niing näidanud järjekindlat arengut. Teda on mitmel viisil kirjeldatud kontseptuaalse kunstnikuna, minimalistina, sürrealisena, pop-kunstnikuna ja samuti feministina. Tema looming katab peaaegu kõik visuaalse kunsti tehnikad ja žanrid joonistamisest kuni maalimise ja skulptuurini, installatsioonide, etnduskunsti ja sündmuskunstini.

Kusama kunsti alguspunkt on tema sisemine reaalsus, hallutsinatsioonid, hirmud ja kinnisideed. Selle keskne teema on lõpmatus, kordus ja soov saada maailmaga üheks.

Isiklik emotsioon

Näitus oli minu jaoks võrdlemisi lummav, võrdlemisi hämmastav. Alguses ma ei hoomanud tema suurepärasust kunsnikuna või anda mõõdet tema mõttemaailmale. Hetk, kui ma astusin sisse Helsingi Kunstimuuseumi saali, kus toimus Kusama näitus, langesin hämmingus just külastaje rohke arvu ja kogu seal toimuva sigina-sagina tõttu. Just tema kunst suutis sellse furoori tekitada, kuna on maailmas ainuke selliste mummude maalija. 

Nende tööde ja selle olustiku juures pani mind kõige enam mõtisklema Yayoi Kusama arvatav mõttemaailm, millest ei oleks aimu saanud ilma tema näitusele sattumata. Peale näitust tekkis tema kui kunstniku vastu veelgi suurem huvi, mistõttu hakkasin lugema tema eluloo kohta. Need teadmised andsid mulle sügavama arusaamise tema mõjutuste kohta - mis ajandab teda neid mumme maalima ja just sellistel ebatavalistel viisidel.

[reinelill-blog]

Kultuurilooline vaatluspraktika: Sigrid Osa “Killustatud muinasjutt”

Näituse proloog

Aeg: 24.august 2017 Koht: Ajamaja, Kuressaare

Sigrid Osa (27) on sündinud ja kasvanud Kuressaares. Õppinud Kuressaare Ametikoolis kunstilist kujundamist ja multimeedia kujundamist. Töötanud keraamiku, tegevusjuhendaja, fotograafi ja ajakirjanikuna.

Fotograafia maailma avastas ta enda jaoks ligi kümme aastat tagasi. Esimene tutvus fotograafiaga oli läbi looduse, aga üsna pea avastas ta enda jaoks inimesed. Teda paeluvad muinasjutud, mis tihti tulevad kaasa unenägudest. 

Esimese näituse avas Sigrid Osa  2014. aastal. Töid on ta eksponeerinud Kuressaare kultuurikeskuses, Tallinna Rahvaülikoolis ja Kuressaare Ametikooli Disainimajakas.

Sigrid Osa fotonäitus “Killustatud muinasjutt” koondab muinasjutte ja kilde läbi aegade – läbi kolme Ajamaja  korruse. Fotomaailm viib seiklema võõrastele ja juba tuttavatele radadele ning kätkeb endas ehedaid rõõmuhetki ja murtud jalaluid… Näitus  räägib loodusega üheks saamisest ja eemaldumisest. Algusest ja lõpust. Eluringist.

“Killustatud muinasjutus” on kolm erinevat loomefaasi: värviline fantaasiamaailm, muinasjutuline vaade elule ja maailm, mis on nihkes. Nihkes nii iseenda kui vaatajaga. Retk läbi Ajamaja kolme korruse annab teatava ülevaate autori viimase viie aasta töödest. 

Korruste väljapanekud  erinevad üksteisest nagu öö ja päev – luues ühtaegu terviku, aga ka vastandudes üksteisele. Selline on Sigrid Osa “Killustatud muinasjutt”.

Näitus läbi minu silmade

Tunnen Sigridit juba aastast 2008, mil ta tuli minu lillepoodi praktikat teostama. Olen tema tegemistele, mis puudatavad lillekleite, alati kaasa elanud. Sigridi tööde puhul pakub mulle huvi just tööde tehniline pool ja protsess. Alati olen imetlenud tema töökust, sest võin vaid aimata kui palju töö- ja unetunde on ta oma loomingusse pannud.

Sigrid alustas oma kleitide tegemisega umbes viie aasta eest. Sel perioodil tegi ta kleite nii lavale kui ka fotsessioonide tarbeks. Praeguseks juba paar aastat on ta vaid fotokunsti tarbeks kleite loonud, kuna fantaasiakleidid on tihti liiga suured/rasked/närtsivad liiga ruttu ära. Seetõttu ei kannata neid pikalt eksponeerida ning lavalaudadele viia. Inspiratsiooni leiab Sigrid igalt poolt, valdavalt erinevatest materjalidest ja vormidest.

Fotograafina ma teda küll nii kõrgelt ei hinda, aga näen et ta püüdleb alati paremuse poole, et oma oskusi lihvida. Põhjuse selleks annab tema piltide stilistika. Minu jaoks on põnevam leida teosest kontraste ja ebaloogilisi vastuolusid, mis teevad pildid põnevamaks ja pakuvad rohkem väljakutseid.

Suure magusasõbrana meeldib mulle kõige enam kommidest kleit.