reneabudhabis - Tumblr blog

[reneabudhabis]

Uus Blogi

Alustasime Giuliaga uut blogi oma tegemistest Dubais - kel huvi lugeda siis jätan lingi ka siia:)

https://www.theweekly24.com/uae-life

[reneabudhabis]

Khalas /خلاص

Ülikooliteekond jõudis lõpuni ning blogi sellega koos. Kuigi siia enam uusi postitusi ei kirjuta, siis vähemalt jäävad viimased neli aastat enam-vähem hästi dokumenteeritud.

Pikka kokkuvõtet ma kirjutama ei hakka kuna viimased neli aastat on kohati olnud nii sündmusterohked, et sellise postituse kirjutamine võtaks vähemalt nädala. Tegelikult ei olegi veel päris kohale jõudnud, et NYU Abu Dhabi õpingud on läbi, pigem on selline tunne nagu oleks suvepuhkuseks koju sõitnud ja juba sügisel ootab tagasilend. Aga kes teab kaua ma Ühendemiraatidest eemal suudan püsida, ehk on tagasilend juba lähemal kui praegu arvata võiks ;)

Blogi jätan lõpetama pildid ja videod viimastest nädalatest ja lõpetamise tseremooniast.

---

Värske vilistlasena koolimaja ees.

Lõputseremoonia on YouTubest ka täispikkuses vaadatav. Esindatud olid muuseas kuningliku pere liikmed kellest paar tükki minuga koos lõpetasid.

Toanaabrid 2013-2017. Nägemiseni ei jätnud, pigem peatse kohtumiseni.

Mina ja New York University President Andy Hamilton.

Väliskülalised Eestist.

Veidike ka turistikat Abu Dhabi ümbruses.

Lõputööst rääkides, siis 5th UAE Undergraduate Research Competition õnnestus ka oma kategoorias ära võita :) 

Mina, Dhia ning John, kellest sai ülikooli jooksul tõeline mentor. Käisime paar päeva enne lõpetamist St Regises õhtut söömas ja tähistamas.

Bloomberg Terminal, kus sai palju tööd tehtud ja suur osa lõputööd valmis. Ma veetsin seal nii palju aega, et olin juba tuntuse saavutanud kui poiss kes alati Bloombergi juures istub.

[reneabudhabis]

3 nädalat lõpetamiseni

Nüüd kui lõputöö on ära esitatud võib jalad sõnaotses mõttes seinale lüüa, sest mul on alles jäänud täpselt 2 ainet millest üks on passfail.

Vahepeal sain veel teada, et ma olen üks õpilastest, kes sellel aastal NYU Founder’s Day Award’ile on nomineeritud, mis tunnustab õpilasi heade õppetulemuste eest. Jälle üks linnuke CV-le juurde.

Kohe pärast Malaisiast tagasi jõudmist viis NYU õpilased mööda Corniche paariks tunniks jahiga sõitma. Üks parimaid kooli poolt organiseeritud üritusi siiani, muuhulgas sai proovida ka jahipealt vette hüppamist, mis kujunes enamiku lemmiktegevuseks.

Toanaabrid 2013-2017:

Traditsiooniline semestrilõpu üritus, St Regises. Kuna see oli mu jaoks juba 4 kord sarnasel üritusel käia lahkusime juba esimese bussiga. Enne saime veel terve grupi pildipeale ka:

NYU Alumnae Network korraldab õhtusööke, kus 6 õpilast saavad tuttavaks niiöelda karjääri tipus olevate NYU vilistlastega. Minul õnnestus siis käia õhtus sööma ühe Dubais töötava investeerimispankuriga. Lisaks karjääri arutamisele kujunes väga pikaleveninud õhtusöök filosoofiliseks ja eluliseks vestluseks. Küsisin Karim’ilt mis tema peamised soovitused on ja vastus oli midagi sellist, et “nii klišeena kui see ka ei kõla, tee misiganes endale meeldib ja õnnelikuks teeb.”

Sellel nädalalõpul olin NYC-is NYU Global Debate finaalvoorus. Kevadine New York on ikka täiesti klass omaette, kontrast on eriti suur konservatiivsest Lähis-Idast reisides. Kuna meil oli 5 päeva aega proovisin ka kõigi sealsete tuttavatega catch-up’ida, mis ka päris hästi õnnestus. Ei tahakski üldse tagasi reisida, vaid heameelega veedaks paar nädalat lõpetamiseni NYC’is ja kirjutaks seal esseesid...

Chris ja Nico väitlevad finaalis, lõpuks tulid nad siiski 2. kohale. Mina ja Ty jäime 3. kohta jagama.

Qatar Airways’i piloot tegi enne Dohas maandumist praktiliselt kesklinna tuuri:

[reneabudhabis]

Kevadvaheaeg: Kuala Lumpur - Penang - Singapur.

5-tunnine rongisõit hommikul kl7 Kuala Lumpur - Penang ja tagasi.

Me peame Jose’ga omale tõesti meessoost sõpru rohkem värbama...

Selle matka tegime Jose’ga kahekesi läbi ning jääb küll pikemaks ajaks meelde. 5km pikkune teekond keskmiselt 30% kallaku all võttis kokku 3 tundi aega. Vahepeal ründasid meid muuhulgas metsikud džungliahvid ning meist möödusid pidevalt kohalikud Malaisia pensionärid, kes sama rutiini iga nädal harrastavad.

Viimase öö AirBnB Kuala Lumpur’is tuli koos infinity pool’i pääsuga.

Koolis on mitu korda mainitud, kuidas Singapur on kõige paremini planeeritud linn maailmas - selles veendusime ka ise. Fun fact veel, et samas kohas täiesti suvaliselt kohtasime eestlasi! Kaasmaalastega kohtumised juhtuvad ikka kõige ootamatutes kohtades.. 

Üks NYUAD’s õppimise pluss on, et pärast tekib igas maailma nurgas sõpru. Pildil Mick ja Guinandra, kellega Singapuris kokku sain.

Pidulik eesmärk täitus - 100 lendu NYU Abu Dhabi jooksul. See tähendab, et keskmiselt on ülikooliajast 21 päeva (3 nädalat) lennukis istudes veedetud.

[reneabudhabis]

Üks levinumaid UAE kriitikaid mis ma olen kuulnud, on siinse regiooni “kultuuri puudus.” Eilne Dubai ooperimaja ja La Boheme külastus tõestas küll vastupidist. Euroopalik kultuur oma parimas olemuses, ilmselt isegi rohkem väljapeetud kui New Yorki või Londoni sarnased üritused kus ma käinud olen.

[reneabudhabis]

Paar fun fact’i: *Üleeile käis külas Brunei Darussalam’i peaökonomist, kes juba oma kõnes mainis, kuidas Eesti ühena vähestest riikidest niiöelda õpikutarkuse järgi on majanduspoliitikat ellu viinud. Pärast rääkisime temaga veel juttu 15 minutit samal teemal, päris inspireeriv igatahes.

*Nädalavahetusel dining hall’is söömas käies võis märgata kuidas järjekorras seisis ei keegi muu kui Tony Blair isiklikult paari siinse kohaliku juhiga. Kahjuks oli söökla aga sellel ajal üldse suletud, nii et nad pidid Grab & Go valikuga piirduma.

*Toanaabrid söövad juba aasta aega plastikust nõudega Kellogsied, et igal juhul nõudepesuga seonduvaid ebameeldivusi vältida.

*Abu Dhabis on tegelikult viimased 3 nädalat enamasti vihma sadanud ja ilm pilves olnud. Turistid kes rannapuhkusele on tulnud pidid vist küll pettuma, sest üleelmisel nädalal sadas keset kõrbe paduvihma, müristas ja lõi äikest.

Eelmisel nädalavahetusel viis kool osa õpilasi Saadiyat Circuit’ile (kohe F1 raja kõrval) kardiga sõitma. Oli see suurest õppimisest või Eestis õpitud liiklusharjumustest, aga minu sõidustiil andis enda grupis 1 koha ja üleüldises arvestuses 2 koha. 

Kevadine pilt kogu 2017 klassiga:

[reneabudhabis]

Viimane semester ülikooli - piltlikult öeldes võib varsti hakata juba kalendrisse ristikesi tõmbama ja päevi lõpetamiseni lugeda (hetkel vist natuke üle 100 veel). Pärast jaanuarit on nüüd esimest korda nelja aasta jooksul väga palju vaba aega. Kool on ainult 2 päeval nädalas, mis jätab palju aega tegeleda niisama enda jaoks huvitavate asjadega. 

Näiteks osalesime UAE Banking Federation’i korraldatud innovatsiooni võistlusel kus pakkusime välja oma lahenduse noorte finantskirjaoskuse parandamiseks. Seda eriti võttes arvesse ülirangeid pankrotiseadusi ja suurt hulka inimesi kes ennast lõhki laenavad.

Koolis võtan huvi pärast näiteks juura aineid - liberal arts süsteem lubab ju siiski erialast väljaspool aineid võtta. International business law-s pidavat õppima kuidas lepinguid vormistada ja juristidega “suhelda” - siiani veel on päris huvitav olnud. Teine aine on põhimõtteliselt inimtsivilisatsioonide ajaloost kus professor ütleb vähemalt iga 10 minuti tagant midagi intrigeerivat. Paar tsitaati mis siiani kirja olen pannud:  "States are all about domesticating humans, just like you domesticate cows." 

Jaanuaris keskendusime 3 nädalat Abu Dhabi linnaplaneerimise õppimisele. Päevad venisid pidevate ekskursioonide tõttu küll pikaks, aga samas avastasin palju uusi kohti, millest enne õrna aimugi ei olnud.

Villade rajoon, kus kohalikud elavad. Aknad on kõik kinni kaetud ja majad kõrgete aedadega eraldatud privaatsuse (kultuurilistel) põhjustel. Iseasi, kui hubase tunde selline atmosfäär tekitab.

Laupäevasele Dubai ekskursioonile jõudsin hommikul tunnise hilinemisega, otse Abu Dhabi lennujaamast. Londonis veedetud aeg läks ise nii kiiresti, et isegi ühtegi pilti ei jõudnud teha. Sellele vaatamata oli väga nostalgiline ja meenusid mitmed NYU Londonis veedetud aja jooksul tuttavaks saanud kohad.

[reneabudhabis]

Jalutan Abu Dhabi kesklinnas ringi ja paratamatult paneb see mõtlema praegu USA-s toimuva peale.

Vaid 15% siinsest rahvast on “kohalikud” ja omavad kondakondsust, ülejäänud on kõik mujalt sisse rännanud. Koolis on professor Iraagist pärit arhitekt kes nüüd siin perega elab; taksojuhid on enamasti Aafrikast või Kagu-Aasiast pärit madalama haridusega noored mehed kes siin töötavad, et koju raha saata. Arsti juures käies on 80% tõenäosusega välismaal kraadi omandanud Indiast pärit arstid. Emirates-i lennufirma cabin crew on suures osas Ida-Euroopast pärit ning kas või Serbialased ja Horvaadid võivad omavahel parimad sõbrad olla.

Tõsi, teatud mõttes on kohalikud/lääne inimesed/muu rahvas kindlasti omavahel eraldatud. Samas kõik mahuvad ära ja igasugune omavaheline vihavaen puudub. Igatahes hea õppetund ülejäänud maailmale mida hästi läbimõeldud (samas ka rangete) regulatsioonidega saavudata annab...

[reneabudhabis]

Veel mõned highlight-id, mis meelde jäävad semestri teisest poolest.

1. Thanksgiving Eestis ei ole kunagi tähistanud, kuid koolis on meil sellest iga-aastane traditsioon saanud. Ühtlasi ka võimalus ameerika toitu degusteerida.

2. Sünnipäev Õigel päeval tähistada ei jõudnud kuna terve semestri jooksul oli mul kokku üks eksam, mis oli paigutatud täpselt päevale pärast minu sünnipäva. Nädalavahetusel tagantjärele sünnipäeva tähistamine jätkus aga toidu lainel. Käisime Southern Sun hotelli steak and jazz brunch-il, mis hõlmas endas viis tundi söömist ja jookide degusteerimist. Ühtlasi olid menüüs austrid, foie gras, jms... Kindlasti parim brunch kus kunagi käinud olen kuid siiski 23. sünnipäev juba ka!

Esmaspäevases väitlusklassis lauldi samuti palju õnne. Pildil mina ülemusega (väitlustreener John).

3. Hong Kong vol 2 Sattus nii, et täpselt lõpueksamite ja tööde esitamise nädalal oli vaja Hong Kongi ühe intervjuu jaoks tagasi minna. Keskmiselt tuli mõne päeva jooksul 4 unetundi, kuid selle eest oli hotellis vaade mille nimel üles ärgata!

4. Lõputöö esitamine Vaatamata aukartvale publikule kes esitlust kuulama olid tulnud (Policy, Economics, SRPP osakondade dekaanid ja endine NYU Stern-i dekaan) läks päris hästi. Nüüd on vaja veel töö lõpetada ja kevadel kirja panna ning ongi esimene akadeemiline ülitis välja antud :)  Järgmisel päeval osalesime tiimiga veel Ühendemiraatide Banking Federation-i võistlusel, kust me siiamaani pole tagasisidet saanud, aga tundus et meie idee meeldis neile.

Viimastest nädalatest läbi saamine oli kõik väga sarnane sellele jäädvustusele:

Islamic Finance-s tutvustati meile kalkulaatorit mille järgi saab arvutada kui suure summa tulust iga aasta heategevuseks (Zakat) on kohustuslik annetada. 4-5 veerg annavad head aimu kui kultuuriliselt hariva õppeainega tegu oli.

Kevadel ootab ees viimane semester ülikoolis ja NYU Abu Dhabis.

[reneabudhabis]

undefined

Vaba aja sisustamine @ room A6B 512

[reneabudhabis]

Sügist on domineerinud neli peamist teemat (täiesti tõsi, kool ei mahu hetkel top nimekirja sisse):

1) Lõputöö Bakalaureusetöö kirjuamisega läks täpselt niimoodi, et alguses mõtlesin lihtsalt miinimumi teha ja võimalikult kõrge hindega läbi saada. Aga aja edenedes tuli välja, et teema on tegelikult minu jaoks väga huvitav ja ma saan üpris märkimisväärse panuse teha antud valdkonda. Mu mentor tahab võib-olla sellega ühele UAE teadustööde konkursile minna, seega on päris palju nüüd motivatsiooni lõputöösse rohkem aega panustada. 

2) Plaanid pärast ülikooli, tööotsingud Ei saa kahjuks kommenteerida enne kui midagi konkreetset paigas ei ole, väga põnevad ajad igatahes, sest praegu pole õrna aimugi kus maailma otsas ma järgmisel aastal lõpetan.

3) Reisimine Ülikooli algusest saati olen praeguseks läbinud täpselt 83 lendu, minu arvutuste kohta teeb see 332 tundi, 14 päeva, 232 000 kilomeetrit lennukis. Viimase nelja nädala jooksul olen jõudnud Eestisse, Frankfurti, Hong Kongi, Oxfordi, Dubaisse... Ei saa vist kurta et maailma väga vähe avastanud oleks.

4) Väitlemine Esimest korda liitusin Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi väitlusklubiga seitsmendas klassis. Kaheksa aasta jooksul on mul olnud võimalik Eestit esindada 3x keskkoolide maailmameistrivõistlustel, võita Eesti meistrivõistlused ja ka ülikooli ajal käia lugematul arvul rahvusvahelistel võistlustel. Pole kahtlust, et väitlus on mulle väga palju andnud, kuid lõpuks ammendab ennast iga asi ja tuleb leida uusi väljakutseid. Oma “väitluskarjääri” lõpetasin nädalavahetusel ikoonilise Oxford Union’i treppidel (pildil mina ja tiimikaaslane Justin).

Lõpetuseks mõned pildid reisidelt:

Õpetasin toanaabritele Pärnu rannas Eastern-Europe squat’i tegema. Sügisvaheajal külastasime Pärnut, Tartut, Tallinna.

Hong Kong - vaatamata kõigile eelmistele reisidele suutis Hong Kong tõesti hämmastada. Nii elavas linnas pole vist mitte kunagi käinud, kindlasti jääb isegi New York alla.

Meiega olid seekord ka päris mitu kohalikku kaasas, kes oskasid näidata paremaid kohti linnas. Jalutasime pankade ümbruses ja vaatasime kuidas reede õhtul kell 9 noored analüütikud kontorisse jooksevad (Aasia on kurikuulus maailma kõige intensiivsema töökultuuri poolest).

Halloweeni tähistamist võetakse ikka VÄGA tõsiselt:

Hong Kongi ülikool, kus väitlused toimusid:

Lõpetuseks, viimane nädalavahetus Oxford IV:

[reneabudhabis]

Oli mahti natukene suvepraktika kohta muljetada, kes tahab silma peale visata siis minu story tuleb natukene lehte alla kerides.

Nüüd aga midterm eksameid kirjutama ja kohe pärast seda homme ruttu Dubaisse lennuki peale.

[reneabudhabis]

Vahepeal on juba semestri viies nädal käima läinud. Selle aja sisse on ära mahtunud palju tegemisi ja uusi projekte, aga nendest kirjutan siis kui on tulemusi millest rääkida.

EID Break ajal külastasime Fujairah emiraati. Sellega on nüüd kõik 7 emiraati läbi käidud.

Mägine maastik, mida muidu väga harva kohtab:

Seal taustal pidi härgade omavaheline võitlus toimuma.. Kui meie 20min hiljem kohale jõudsime polnud härjavõitlust kuskil näha ja härgasid jalutati juba rõõmsal sammul kodu poole.

Ühel nädalavahetusel ärkasime vara üles ja läksime minu fotograafiahuvilise sõbra Dhiaga niisama Abu Dhabi peale pilte tegema.

(Peaaegu) terve minu lend ühe pildi peal. Kokku on meid ca160, samas sellel aastal näiteks on juba ca320 uut õpilast. Boonuspunktid sellele kes mu pildi pealt suudab üles leida.

Igavusest tegin lugesin üle praeguseks külastatud riikide arvu, kokku tuli 29.

[reneabudhabis]

Mis on kõige suurem probleem kõrghariduses?

Kätte on jõudnud minu väga viimane aasta NYUAD õpilasena ja kevadest saati olen tahtnud kirjutada ühest raamatust, mida mu Stern’i Management and Organizations professor lugeda soovitas. Tegu on kindlasti ühe parima raamatuga mida kunagi lugenud olen ning see võtab ka kokku mis minu meelest kõrghariduse süsteemi kõige suurem puudujääk on enamikes maailma riikides: õppimise protsess kui selline.

Kes lugeda tahab, siis raamatu nimi on Mindsets ja autor on Carol Dweck. Ta ise on psüholoogia õppejõud ja ei plaaninud üldse raamatut kirjutada, aga apparently õpilased nõudsid et ta oma mõtted kirja paneks, sest see aitas neil väga palju õppimise filosoofiat muuta.

Loogika on lihtne, peamiselt on inimestel kaht tüüpi mindset’id: 1) Fikseeritud: omadused nagu likeability, IQ jms on sündides omandatud ja neid ei saa muuta. Seega õppides ja eksameid kirjutades  lihtsalt valideeritakse oma põhiomadusi: nähakse kas ollakse piisavalt hea või mitte. See avaldub erinevates valdkondades mitte ainult haridus - äri, sport, eraelu, jnejne.

2) Arengule orienteeritud: põhiomadusi saab muuta läbi efforti. Keegi ei ole nii erinev ja “loomupoolest” talendikas kui inimesed ette kujutavad ning edukaks saab eelkõige läbi töö ja pingutuste. Loomulikult on muud faktorid, mis annavad osadele juba varasema eelise: keskkond, tutvused, õnn jms. 

Aga nüüd, kuidas see kõik akadeemias avaldub? Võtame näiteks minu jaoks siiani ühe kõige väljakutsuvama aine, milleks oli Ökonomeetria eelmisel sügisel: fikseeritud mindset’iga õpilased tõlgendavad seda kui tõestust et neil pole piisavalt talenti majanduse õppimiseks ja vahetavad eriala millegi kergema vastu.. Samas arengule orienteeritud mindset’iga inimesed just naudivad raskeid eksameid ja aineid sest seal on kõige suurem arengupotentsiaal. Hinnatakse pigem tehtud progressi hulka mitte tulemust.

Ja just see ongi kogu kõrghariduse suurim puudus minu seniste kogemuste põhjal: loeb tulemus ja mitte protsess või areng. Vähemalt USA süsteemis sõltub kõrgest keskmisest hindest (GPA) väga palju tööle või edasi õppimisele kandideerimisel... Samas hinded pannakse paari eksami, kodutööde, mõnel juhul ka klassis osalemise põhjal. Ma tean et näiteks Eestis vist võib ainult üks lõpueksam terve aine lõpuhinde otsustada. Seega kui eksam metsapoole läheb, siis tough luck ning üleüldiselt on vigade tegemise suhtes väga madal tolerantsus. Ilma stereotüüpidesse laskumata, olen ka ise kohanud palju overachiever’itest õpilasi kes on siiralt masendunud kui saavad mõne aine eest kokku B+ mitte A.

See tundub pigem probleemina terves kõrghariduses. Lahendust ei oska ma pakkuda, sest kuidagi peab tulemusi premeerima ja edukamad välja selekteerima, kuid toanaabrite ja teistega arutades on jäänud mulje, et praegu rõhutakse liiga palju enese tõestamisele. Kui “õppimist” ennast oleks rohkem, muutuks kogu protsess kindlasti palju nauditavamaks.

[reneabudhabis]

Suvi

Sellel suvel jõudsin 10 nädalat Citibankiga Dubais praktikal olla, paar korda Abu Dhabis vanadel sõpradel käia ja lõpuks isegi 4 päeva Eestis puhata. Nüüd ootab ees väga viimane aasta NYU Abu Dhabis!

Mõned mõtisklused:

*Koolis õpetatakse kõige vähem neid oskusi mida reaalselt vaja läheb.. Näiteks Excelit või seda kuidas ilusaid presentatsioone teha, või kuidas andmeid visuaalselt efektiivselt esitada. Natuke külma närvi tuleb ka kasuks ☺

* Pangas töötamine on täpselt nii et teed sama asja 10x kuni tulemus iga viimase nüansini lihvitud on. Väga loovust või erilisi oskusi vaja ei ole, pigem lihtsalt mehaanilist järjepidevust.

* Konkurents on metsik.. seda nii kandideerides kui ka edaspidi. Ma mäletan näiteks kuidas NYC-is ühel networkimise üritusel käisin: liftis kohendasid kõik veel ülikonda ning arutasid omavahel: “noh, tööpakkumist ei saa aga vähemalt on tasuta pitsa kõigile pärast üritust!”

* Lõunasöök süüakse laua taga ära. Ühel nädalavahetusel sattusime laupäeva õhtul kuskil kl. 10 Financial Center’i kanti ning kolmandikes kontorites põlesid tuled ja töö käis täie hooga. Õnneks ise pääsesin sellisest nädalavahetuste veetmise viisist sel korral.

Dubai International Financial Centre:

Dubai ise on kõike materjalistlikum linn kus ma kunagi elanud olen. Kõik asjad mis tehakse peavad olema kasumliku eesmärgiga ja inimesed hindavad väga palju üksteist varalise positsiooni järgi. Linn areneb samas metsiku kiirusega – kogu kesklinn on ehitusi täis ja töö käib 24h päevas, 7 päeva nädalas. Enam paremini vist majanduskasvu illustreerida ei ole võimalik…

Paaril nädalavahetusel käisin Abu Dhabis ka. Uued freshman-id hakkavad juba campusele jõudma ning neile tutvustatakse linna, campust jms. Muidu ei saakski aru kui pikk tee omal seljataga on, aga kui Abu Dhabis campusel juba praktiliselt iga nurgatagust tunnen siis on aru saada, et juba tervelt 3 aastat saab Ühendemiraatides elatud...

Kodulinna võlud:

Lõpetuseks jätan siia pildi ilusatest Jordaania mägedest mis Euroopasse lennates silma hakkasid:

[reneabudhabis]

Minu esimene Iftaar (Ramadani ajal söök pärast lõunat) Professoril külas. Araabia keel on küll palju tööd, aga samas saame ka kõige rohkem üritustel käia :)

[reneabudhabis]

Kuna veedan sel aastal esimest korda suve Emiraatides, tähendab see mulle ka esimest korda Ramadani läbi tegemist. Järgmisest nädalast alates ei tohi kuu aega avalikes kohtades süüa-juua (kohvikutele pannakse kardinad ette ja päris paastuma ei pea siiski). Lugesin Time Out Abu Dhabi-st soovitusi, mida Ramadani ajal teha võiks ning siin on mõned eredamad näited:

1)Sportliku vormi treenimine 2)Reisi kuhugi välismaale 3)Osta uus auto - päriselt ka, see on apparently populaarne aja veetmise viis!

Kuni praktika alguseni õpin siis kuu aega, 5 päeva nädalas, keskmiselt 8-10 tundi päevas intensiivselt araabia keelt. Araabia keele programm on NYU Abu Dhabis ilmselt üks kõige tugevaimaid ning õpetajad samuti vastavad. Meie Professor rääkis näiteks kuidas ta Palestiinas põgenikelaagris üles kasvas ja sealt edasi Ameerikasse ülikooli õppima läks - väga põnev!

Eelmisel nädalal toimus ka NYU Abu Dhabi commencement ceremony ehk siis lõpetajad said diplomid kätte - ei saa ümber ega üle faktist, et juba aasta pärast samal ajal seisan ise samal laval.

Tegelikult ongi nii, et iga korraga tundub Emiraatidesse tagasi tulemine juba aina meeldivam. New Yorki meluga muidugi ei konkureeri, kuid samas on tore ka kui 24h tasuta toit olemas on (ja kui väga tahta siis tuuakse ukse taha kohale). Eile käisime tennist mängimas ning meie kasutuses oli terve kooli välikompleks: 4 tenniseväljakut, 2 jalgpallistaadionit ning 2 korvpalliväljakut - kuna on suvi ja õpilasi on campusel vähe siis me olime täiesti ainsad inimesed seal. Muidugi veel meie + mitu turvameest kes hoidsid silma peal, et mäng ikka ohutult sujuks...

Lõpetuseks veel paar pilti New Yorki viimastest kuudest ning kõige meeldejäävamatest seikadest:

Sõitsime Kanada piiri lähedale Rochesteri Luke perele külla. Jõudsime Buffalo ja Niagra Falls’i teepeal ära näha.

Käisime Yankees vs Red Soxx mängu vaatamas Yankees staadiumil päev enne eksameid, need kas tiimi on iidsest ajast suurimad rivaalid.

Broadway Show (the King and I) ning New York’i Filharmoonikud jõudsin ka veel enne semestri lõppu ära näha:

NYU Stern School of Business - eriti semestri lõpus veetsin seal 2/3 oma vabast ajast, kuid samas olid sealsed ained ilmselt minu jaoks kõige huvitavamad seniste õpingute jooksul. Korporatiivfinants Prof. Aswath Damodaran-iga muutis täielikult minu arusaama finantssektorist.

Kuna me elasime täiesti Manhattani keskel sai mööda Hudsoni äärt kas või Brooklyn’i ja tagasi sörkida.

Paljud mu sõbrad lõpetasid juba sellel suvel kooli ära või siis ei näe ma neid teadmata ajani (ehk siis kuni järgmise korrani kui ma USAsse reisin). Viimased päevad olidki peamiselt üks suur semestri lõpu tähistamine.

Nagu keegi tuttav mainis, siis tegelikult tahaks igal pool korraga olla, kuid tahaks loota et tiheda reisimise tõttu ei jää NYC ka tulevikus võõraks :)