seeviishaarasmind

[seeviishaarasmind]

Viimane nädal

Viimane nädal akadeemias algas löögiga: Syret on haigestunud ning peame neljakesi minema vastu uuele katsumusele: Apollo kino rebranding. Otsustasime minna Solarisse sööma ja Apollo kino uurima, samal ajal arutades, miks me üldse käime kinos, mis koht sel meie elus on, mis on praegusest kogemusest puudu jne. Kui lõunalt tagasi saabusime, rääkisime oma mõtetest ka teistele ja targematele inimestele, kes suunasid meid mõtlema veel sügavamale ja “kandilisemalt”.

Teisipäev proovisimegi oma ringikujulisi ideid kandilisemaks muuta, aga millegipärast ei võtnud ükski idee väga edu. Astusime justkui tibusammudega paksus udus, kus me midagi teadsime ja midagi mõtlesime, aga kõik oli siiski segane. Kui arvasime, et olime millegini jõudnud, siis mõistsime ruttu, et see on alles pika tee algus. Mitmel korral tuli appi ka Jaana, kes ütles, millises suunas jätkata. Vähemalt jagati jäätist. 

Kolmapäeval suutsime juba midagi sõnastada. Teadsime, et aega hakkab väheks jääma, kui tahame reede hommikuks valmis jõuda. Õnneks naases akadeemikute ridadesse Syret, mistõttu tundsime end kohe kindlamalt. Kolmapäeval käisime ka Inchape`i esinduses, et lõpuks esitleda MINI loovlahendust. See kujunes väga edukaks, klient oli rõõmsalt meelestatud, mis tegi ka meie tujud rõõmsaks. Äkki siiski on mingi võimalus see Apollo kino ülesanne ära lahendada?

Neljapäeva hommikul saabusime agentuuri tunnike varem, sest pidime tegema Idea podcasti osa. Tehnilistest viperustest hoolimata tuli päris armas saade välja, seega kuulake kindlasti! Mina saabusin agentuuri ka paari mõttega, mida Apollo kino rebrandingus sümbolitena kasutada. Tundsin, et see lahendas palju segast ning tundsin, et hakkame vaikselt udus orienteeruma Tutvustasin ideid ning jätsin oma tublid tiimikaaslased omapäi, kuna pidin minema ühele kokkusaamisele, mille olin juba ammu lubanud. Lootsin, et olin aidanud sõbrad õigele rajale ning kõik läheb lahedalt. Lõuna aegu hakkasin aga saama sõnumeid, et siiski kõik ei tundu hästi olevat. Proovisin nii palju distantsilt aidata, kui võimalik. Lõpuks hilja koju jõudes sain teada, et ka teised akadeemikud olid alles kümne paiku saanud koju liikuda. Mõtlesin hirmuga, et mis seisus on meie töö ning mis meie homsest esitlusest nii saab. Midagi on ju vaja kliendile esitleda…

Kui reedel viimast korda agentuuri läksin, olin väsinud ja natuke hirmul. Kartsin, et meie tehtud töö pole piisav. Kui aga teised akadeemikud mulle eilset tööd esitlesid tundus mulle, et nad tegid eile suure edusammu ning kindlasti pole meil midagi häbeneda. Tuleb ainult julgelt ja avatult oma ideid esitleda.

Kliendi kohtumine läks aga ludinal. Rääkisime oma loo suure innuga ning tutvustasime kogu kontseptsiooni. Pärast saime hirmus palju kiita nii kliendilt kui ka Jaanalt ja Hellelt, kes olid esitlust kuulama tulnud. Oeh, milline korralik pingelangus ja ilus lõpp praktikale!

Siis oligi aeg, et teha grupipilt ning filmida video, kuidas meile praktika meeldis ja mis me sealt kaasa võtsime. Panime veel ruttu kokku powerpointi meie tehtud töödest, saatsime kogu agentuurile uurimiseks, jätsime kõigiga hüvasti ja lahkusime Ideast, kõigil tuju kurb-magus.

Koju jõudes hakkasid aga saabuma meilid, kus kiideti meie esitlust ja tehtud töid, meid ennast, sooviti palju edu ning loodeti uuesti peatselt kohtuda. Kõik soovid olid niivõrd armasad ja jõudsid otse südamesse.

Nii on aeg lõpuks jätta hüvasti ka selle pisikese blogiga. Aitäh, Idea! Järgmise lennuni!

[seeviishaarasmind]

4. nädal - totaalne kriis

Väike tagasivaade eelmisse nädalasse:

Neljapäeval kasutas Anna-Liisa meid katsejänestena, et näha kas Ülemiste Keskusele tehtud klipid olid head ja küsis nõu, kuidas neid paremaks teha. Ta kutsus meid ka Ülemiste Keskuse laienduse nurgakivi tseremooniale, et me näeks ka elu väljaspool kontorit.

Juba reedel kohtusime uue kliendiga ning saime uue briifi. Uus klient on MINI, kes tahab teha koostööd andeka duo Elise ja Heleniga, kes on Vanse ja Nike maalivad ema ja tütar. Meie ülesandeks sai leida nende vaheline koostöövorm, mis aitaks mõlemat ettevõtet võrdselt edasi.

Esmaspäev

Eesti sünnipäev! Kontorirahvale vaba päev, see tähendas ka meile.

Siit edasi aga – kaos ja Photoshop…

Teisipäev

Tulime kõik tagasi pikalt nädalavahetuselt, mil ragistasime ajusid, et kontoris teistele oma ideid välja pakkuda. Asjalood ei olnud paljutõotavad… Nagu ikka, kasutasime Joao õpetatud ajurünnaku tehnikat, et asjad veerema saada. Me ei olnud rahul sellega, mida me sealt saime. Tavaliselt on ikka nii olnud, et me oleme mingil määral rahul sellega, mida me suutsime välja mõelda, kuid seekord oli midagi puudu. Raske oli leida lahendust sellele, kuidas siduda omavahel kaks näiliselt täiesti erinevat asja. Meil oli see vau-faktor puudu. Üks MINI tuleb ära kaunistada, see oli kindel. Aga mis on mõte selle taga? Sellele küsimusele me ei leidnud vastust.

Ragistasime koos ajusid, kuni kutsusime appi Kadi, kes andis meile kliendiks Vana Tallinna. Kadi kuulas ära meie mõtted ja mõlgutused ning andis meile suuna kätte, mis aitas meid tublisti. Aitäh Kadi! Tegime agaralt tööd edasi Kadi antud mõtetega, kuid varsti jäime ikkagi kinni jälle. Midagi oli puudu. Kutsusime kohale Kaareli. Rääkisime talle kuhu me olime jõudnud omadega. Ka Kaarel kuulas meid kannatlikult ära ning andis meile häid juhtlõngu. Aitäh Kaarel! Saime lõpuks põhja paika ja oligi õhtu käes. Läksime koju, et siis tulla värskete peadega hommikul tagasi.

Kolmapäev

Midagi on ikka puudu! Kõigil oli see tunne. Me üritasime edasi liikuda oma ideedega, minna tagasi, vaadata teise nurga alt, aga midagi oli puudu. Me ei näinud oma projektis seda sära, mis sütitaks meid ennastki, kuidas me siis selle kliendile suudame maha müüa. Me proovisime veel GET TO BY meetodiga selgust luua, kuid ei õnnestunud. Mööda jalutas Joao, kes küsis meilt kuidas meil läheb. Me rääkisime talle oma kurva saatuse ära. Joao tõi meile näiteks Pepsi ja selle, kuidas nemad suutsid oma suhtlust tarbijatega tugevdada. Mõelge sellele, mida sihtrühm tahab! Selleks hetkeks oli kell juba nii palju, et me pidime minema Ülemistesse ja olgem ausad, meil oli väikest tuulutamist ka vaja. Ülemiste laienduse nurgakivi tseremoonia peopaik oli nii ilus ja värviline. Esialgu andis Anna-Liisa meile väikesed tööülesanded kätte, et kõik laabuks sujuvalt – Syret ja Oscar läksid külalisi parkimismajja ja parkimismajast tseremooniale juhatama, Laura kontrollis nimekirja (checking it twice), Liisa jagas tulijatele kiivreid, sest me ikkagi olime ehitusobjektil ja kunagi ei või teada, millal mõni ehitaja liiga suure hooga haamriga viibutab, nii et see tal käest lendab, ja Stenly andis endast kõik, et inimesed saaksid oma head soovid ja mõtted ajakapslisse panna.

Üks, kaks, kolm ja meie tähtsad ülesanded olidki täidetud ning meiegi ühinesime tähtsate külalistega ning kuulasime, mida neil öelda oli.

Neli, viis, kuus ja ajakapsel oligi auku pandud ning tsemendiga tuhandeks aastaks kinni pandud. Seitse, kaheksa, üheksa ja me olimegi jõudnud söögilauast head-paremat võtta ning kuulata Sissi ja ta kaaslaste meeldivat muusikat.

Kümme, üksteist, kaksteist ja oligi aeg Tuhkatriinudel ballilt tagasi joosta oma tööülesannete juurde. Palusime Mariettalt endale meie lemmiku Kollase toa ja keskendusime Joao püstitatud küsimusele – mida sihtrühm tahab.

Stress eating... Võimalik, et kommide pärast on Kollane tuba meie lemmik...

Me tundsime ennast jätkuvalt üsna lootusetus olukorras, ...

kuid me siiski suutsime leida väikese killukese, mis meil oli puudu. Aitäh Joao! Pikk ja raske päev oli jälle seljataga ja kodutee oligi jalge all.

Neljapäev

Karm pusimine jätkus. Meil oli väga suured edasiminekud, aga me ei olnud siiski veel poolele teelegi jõudnud. Kaarel käis vaatamas, kuidas meil läheb ja soovitas meil ennast liigutada, minna kohvi tooma, vetsu, mida iganes, peaasi, et me end liigutaks, et saaks mõtted voolama. Sellepeale haarasimegi kollektiivselt oma tassid ja klaasid ning suundusime köögi poole. Teel sinna rääkisime Meriliniga juttu, kes oma positiivsusega tõstis ka meie tuju. Jõudsime natuke tööd teha oma idee kallal ja siis… Ja siis ilmus Elen-Greete! Tema aitas meil mõelda laiemalt ning siis läks kõik veerema ja mitte allamäge. Mõtteid lendas ning lõpuks läks ka meil silm särama taas. Kontorirahvas juba oli hakanud meie pärast muretsema, et me nii tõsiseks olime jäänud. Aitäh Elen-Greete! Meie töö sai hoo sisse.

Vahepeal käisid veel Joao ja Kaarel vaatamas, kuidas meil läheb ja Elen-Greete kui kaugele me jõudnud oleme ja Kadi ja Piret andsid teada, et homme me proovime Vana Tallinna koksid ära. Photoshop toimetas lausa neljas arvutis korraga ja sticky notesid lendasid ühest lahtrist teise.

Reede

Opstii! Ei olnudki kliendiga kohtumine. Seekord veidi teistsugune nädal kui tavaliselt. Oma ideid esitleme kliendile hoopiski järgmine nädal, nii et väheke põnevust ka seekord. Kas kliendile meeldib see, mida me tegime või laidab ta kõik maha? Selleks, et teada saada, peate tulema tagasi järgmisel nädalal.

Aga reede, see möödus meil kõva töötähe all. Vahepalaks olid ülimaitsvad Vana Tallinna Victory Spritz kokteilid suurepärastelt baaridaamidelt Kadilt ja Piretilt.

Lisaks, me lõpuks avastasime, et kontoris on massaažitool...

Õhtuks tundsime ennast palju paremini kui veel alles eelmise päeva hommikul.

Ilusat nädalat ja kohtumiseni uues postituses!

Autor: Syret Kärt

[seeviishaarasmind]

3. NÄDAL - AEG MÖÖDUB LENNATES

Kolmas nädal on läbi saanud ning meie praktika selgroog juba murtud. Loe lähemalt kuidas me saime ühe nädala jooksul kaks briifi, käisime Ehituse ABC-s aega surnuks löömas ning lootsime näha kuulsaid jalgpallureid. 

Esmaspäev - tutvumine uue kliendiga ning tähistame Stenly sünnipäeva

Esmaspäev algas meil kell kümme koos uue briifiga. Selle nädala kliendiks oli ...(trummipõrin) legendaarne Liviko bränd Vana Tallinn! Kliendiga isiklikult me ei kohtunud, briifi andis meile edasi Kadi (Idea loovjuht), kes oli üldse sellel nädalal meile suureks abiks nii ideede väljamõtlemisel kui ka disaini osas. Pärast briifi edastamist andis Kadi meile paar tundi aega esimeste ideede kogumiseks ning plaanide paikapanekuks. Nimelt pidime me sellel nädalal koostama Vana Tallinna uuele disainile turunduskampaania ning mõtlema kuidas saaks Vana Tallinna maitseid tutvustada nooremale sihtrühmale. 

Jõudsime ka veidi tähistada. Nimelt oli Stenly jõudnud pühapäeval aasta vanemaks saada. Peale lõunat oli Syret Stenlyle väikese üllatuse teinud. Kui lõunalt tagasi jõudsime, oli Syret valmistanud erinevaid õhupallikujundeid ning kaunistanud ära tööala.

Pärast õnnitluste edastamist tegime väikese ajurünnaku ning mõtted hakkasid idanema. Saime päeva lõpuks kokku arvestatava koguse ideid ning esitasime need Kadile, kes andis projektidele rohelise tule. 

TEISIPÄEV - algas vilgas töö ning pöördusime korraks vana projekti juurde tagasi

Alustasime teisipäeva Vana Tallinna projekti tööjaotusega. Jaotasime tiimi kahte rühma: poisid tegelesid ühe ning tüdrukud teise osaga. Umbes üheteistkümne paiku pöördus meie poole Kadi, kes soovis abi Omniva jõulureklaami väljamõtlemisel. Läksime ja tegime ühe kiire ajurünnaku. Tekkis mitu lahedat ideed, mis kahjuks ajapuuduse tõttu siiski käiku ei läinud. Sellegi poolest saame ennast veidi ka kiita. Nimelt läks Omniva projekti sisse ka üks meie proovinädalal väljamõeldud ideedest. 

Ülejäänud päev möödus tavalises töörütmis, eesootav projekti ei tundunud nii mahukas kui eelmise nädala oma. 

KOLMAPÄEV - hindame söögikohti ning lootsime näha jalgpallureid

Kolmapäev möödus töises rütmis. Lõunaajal läksime sööma Radissoni all olevasse Reval Cafe restorani. Kusjuures samas hotellis viibis sellel ajal ka Real Madridi jalgpallimeeskond, kellel oli samal päeval kohtumine Lilleküla staadionil enda linnarivaali Atletico Madridiga. Eks lootsime (tegelikult olin vaimustuses ainult mina) meeskondi ka oma silmaga näha, kuid silmasime samal päeval ainult mööda vuhisevat Atletico Madridi bussi. 

Söögi kohapealt on meie lemmikuks kujunenud ümber nurga asuv Kohvipaus, kus on väga head toidud ning taskukohane hind. Lisaks sellele oleme käinud ka Mamo kohvikus ning Reval Cafes, kuid Kohvipaus on siiski esimene valik. 

NELJAPÄEV - viimased viimistlused Vana Tallinna projektis ning ülemiste keskuse klippide vaatamine

Neljapäeval hakkasime järgmise päeva esitlust koostama ning graafilised disainerid tegid veel viimaseid plakateid. Päev möödus kiirelt ning esitlus valmis vuhinal. 

Päeva lõpupoole tuli meie juurde Anna-Liisa, kes näitas paari Ülemiste Keskuse laienemise tarbeks tehtud klippi ning küsis tagasisidet. Lisaks sellele kutsus ta meid ka järgmisel kolmapäeval toimuvale Ülemiste Keskuse nurgakivi üritusele, kuid sellest kuulete lähemalt juba järgmise nädala postituses. 

REEDE - teeme esitluse ning lähme kontorist välja uuele briifile

Päev algas kell üksteist kui esitlesime Kadile nädala jooksul tehtud tööd. Tagasiside oli positiivne ning anti lootust, et ehk saame tulevikus sama töö ka kliendile endale esitada. Lisaks sellele leppisime kokku, et teeme järgmisel nädalal Vana Tallinna kokteilide maitsmise. Tõotab tulla huvitav kogemus, sest keegi meist ei ole varem Vana Tallinna kokteile proovinud. 

Kella poole neljaks oli meil kokkulepitud järgmine briif Haaberstis Inchcape Motorsis. Jõudsime veidi varem kohale ning otsustasime minna kõrval asuvasse ABC Ehituse poodi, lootes leida sealt kohvi. Kohvi me ei leidnud, küll aga vaatasime koolikotte ning meenutasime enda kooliaegu. 

Briif oli põnev, kiire ning informatiivne. Järgmiseks kliendiks tuleb Mini, kellele peame tegema müügihooaja alguseks laheda turunduskampaania. Pärast briifi käisime veidi salongis ringi, tutvusime uuemate Minide ja BMW-dega. 

Jääme huviga järgmist nädalat ootama ning siis kuulete juba pikemalt, kuidas möödus kolmapäevane üritus ning kas õnnetus ka mõne Mini rooli istuda. 

Kui tahad teada, millega me igapäevaselt tegutseme, siis mine tšekka Idea akadeemia Instagrami lehele: 

https://www.instagram.com/ideaakadeemia/

Seniks soovime Teile ilusat nädalat! 

Autor: Oscar Leemets

[seeviishaarasmind]

2. nädal - Ja läkski madinaks!

Meie teine nädal IDEA Akadeemias möödus linnulennul. Saime oma esimese kliendibriifi, pesime peegleid, käisime Humanas, kuulasime IDEA töötajate hullumeelseid seiklusi ja kogemusi reklaamimaastikul, võitlesime herilastega, otsisime elu mõtteid, saime ilgelt palju uusi teadmisi-kogemusi ja ehmusime räigelt, kui Stenly oma telefoni öösel järve viskas.

Mis siis täpsemalt juhtus?

Esmaspäeva õhtu lõppes kurnatud meeleolus

Meie esimene klient oli kirjastus SEIK, kes annab välja Tegude Kalendrit, 100 asja raamatut, ägedaid kaarte ja muid põnevaid tooteid. Kirjastus SEIKi viib eest Rudolph. Ta on eelmise aasta IDEA Akadeemia vilistlane. Saime temaga esmaspäeval kokku, ta tutvustas meile oma briifi ja rääkis oma firmast.

Meie esimene kliendikohtumine

Siis soovis Rudolph meile edu ning me jäime viiekesi koosolekuruumi, ees 4-leheküljeline briif ja hunnik erinevaid kalendreid ja raamatuid. Kahe ja poole päeva pärast tuleb meil juba oma tööd esitleda.

Kirjutan kiire ülevaate asjadest, mis ideaalis neljapäevaks tehtud peaks olema: meediaplaan, turundusplaan,  välismaale sisenemise plaan, video idee ja teostus, e-poe kampaania plaan, kampaania idee ja materjalide teostus, toodete kirjelduse muutmine.

Meie ägedad mentorid Kaarel (loovkirjutaja) ja Hanna (kunstiline juht) ütlesid meile eelmisel nädalal, et kõik kliendibriifid on sitad ning et meie ülesanne on teha endale täitsa oma briif. Noppisime briifist välja mõned mõtted, millega me suhestusime kõige enam. Ja siis esitasime endale küsimusi – mis on firma probleem? Mis on kliendi probleem? Aga miks? Miks, miks, miks? Selliste raskete küsimustega läksime edasi lõunale.

Ruumis on tunda ajude raginat.

Päeva teises pooles täitsime Joao soovitusel meie seinal olevat Kanban boardi. See on tööprotsessi kiirendamiseks ja optimeerimiseks loodud tööriist. Oma olemuselt on ta põhimõtteliselt nagu üks suur to-do list, aga tal on palju väikseid lisasid. Kanban boardi täimine osutus keeruliseks ja natuke masendavaks. Me lihtsalt ei olnud keegi varem paljude ülesannetega kokku puutunud, mille Rudolph meile andis. Seetõttu pidime me tegema palju eeldusi, et kuidas teoreetiliselt peaks või võiks nt välismaale sisenemise plaani tegemist alustada, palju mingi samm aega võiks võtta ja kui raske see võiks olla. See läks nii vaevaliselt, et meile tundus, et me ei liigugi üldse edasi. Väljavaated ei tundunud olevat eriti head.

Leppisime kokku, et tuleme homme värske peaga, lihtsalt alustame kusagilt ja anname endast parima. Me oleme siin, et õppida, ja noh eks feilides õpipki tegelikult kõige paremini.

Teisipäev ja kolmapäev möödusid väga tegusalt.

Alustasime teisipäeva hommikut brainstorminguga, et kohe oma mõtted jooksma saada. Panime paika meie kampaania eesmärgi ja lööklause. Kui see oli paigas, läks kõik üsna ladusalt. Kolmapäeval juba panime esitlust kokku.

Töö käib.

Neljapäev oli lihtsalt hullumeelselt äge!

Neljapäev algas kohe hommikul kell 9 sellega, et me jutustasime ja näitasime Rudolphile, mis me vahepeal siis ära tegime. Ta oli meie ideedega ja teostusega väga rahul. Võibolla me jätkame temaga koostööd. Spoiler alert! Hoidke Tartu sügisestel Tudengipäevadel silmad lahti. ;)

Pärast esitlust läksime Retro Humanasse, et leida endale gepradimustrilisi pluuse,  lehtedega kaunistatud dressikaid ja explorer mütse. Miks? – Sest juba kell 12 läks buss IDEA SUVEPÄEVADELE! Suvepäevade stiilika teemaks oli sel aastal JUNGLE IS MASSIVE ja suvepäevad toimusid sellises imelises kohas nagu Paekalda Puhkekeskus.

Jungle is MASSIVE! 

Tutvusime lähedalt paljude ägedate IDEA töötajatega. Loovjuht Jaana ja tema disainer Pasha jutustasid meile palju reklaamimaailma telgitagustest, oma mõtetest ja kogemustest. Kõige huvitavamad nõuanded on postituse lõppu välja nopitud.

Loovjuht Jaana meile oma seiklustest rääkimas (Foto: Marek Metslaid Photography)

Aga miks siis ikkagi Stenly oma telefoni järve viskas?

Kui väljas oli juba väga pime, taevas oli näha Linnuteed, tähed langesid väga muinasjutuliselt ning me olime DJ retromussist ära väsinud, läksime paadisilla peale. Seal käis hoopis teine muusika. Saime rahulikult edasi jutustada, tähti vaadata ning paadisillal pikutada. Oli väga romantiline. Umbes kella 2-3 vahepeal tõusime me püsti ja tegime paadisillal oma peo.

Maagiline Rummu karjäär õhtuhämaruses. (Foto: Marek Metslaid Photography)

Mõne hetke pärast langes meie peale tugev roheline valgus. Järve vastaskaldalt, linnulennult umbes 1 km kauguselt lasti meie suunas rohelist laserkiirt. Mina ja Liisa olime kindlad, et vastaskaldal olevad inimesed on meie peale pahased, et me õhtul hilja sellist kräud korraldame ja kellelgi magada ei lase. Üle järve levivad helilained väga hästi. Stenly võttis selle peale taskust oma telefoni, oani taskulambi tööle ja kukkus sellega hüppama ja vehkima.

.. ja siis kukkus telefon järve. Taskulamp veel töötas, telefon liugles aeglaselt Rummu karjääri sügavustesse. See hetk oli nii pikk! Ja minu meelest ka väga maagiline. No kujutage ise ette – taevas säravad miljonid tähed, iga mõne minuti tagant ilmub taevasse kiirelt ere valgusjoon, kui perseiid Maa atmosfääris eredalt põleb. Ja siis lööb särama ka muidu nii sügavalt tume järv, kui sinna kukub üksik täht, mis vaikselt järvepõhja liugleb.

Stenly hüppas vette ja paarikümne veniva sekundi järel oli täht taas paadisillal. Kas telefon nüüdseks pildi ette on võtnud või mitte, kuulete ehk järgmises blogipostituses.  

3 tähtsamat asja, mida me õppisime:

Nõuanne nr 1 (Jaanalt): Empaatia on ülitähtis! See on juba vana uudis, et empaatia tuleb kasuks, kui mõtled end tarbija kingadesse. AGA! Tehingu võidab see, kes suudab end õnnestunult panna hoopis otsustaja kingadesse.

Nõuanne nr 2 (Pashalt). Ole enesekindel! Vaigista endas see, kes alati kahtleb, kas oled piisavalt hea või piisavalt äge. Ole see, kes sa oled ja ole seda enesekindlalt!

Nõuanne nr 3 (Jaanalt): Mõtle sügavamale! Mine nii sügavale kui saad, ja siis astu veel 10 sammu sügavamale.

Autor: Laura Eiche

[seeviishaarasmind]

Idea akadeemia alustab taas...

...ehk palavad tervitused selleaastaselt tiimilt! Kätte on jõudnud reede ja oleme nüüdseks väga hästi läbi workshopitatud ja pikisilmi ootame esmaspäeva, mil me oma ESIMESE briifi kätte saame. Vägagi fun ja samas ka närve kõditav teadmine, et nüüd lähebki kohe madinaks!

Aga meie akadeemia alguse saagast lähemalt. Kõik see algas sel kolmapäeval, 1. augustil, mil viis tundmatusse vette sukeldunud noort üksteist esimest korda kohtasid- Syret, Liisa, Laura, Oscar ja Stenly. Meid tervitas soojalt väga tore Merilin, kes on üks antud programmi juhtidest. Meile tutvustati, mis meid järgnevatel nädalatel ees ootab ning tegi meile terve kontori tuuri, kus meid tutvustati ka kõikidele kolleegidele. No tõesti - väga lahe ja kirju seltskond (loovusest seal kindlasti puudu ei tule!). Et asi veel lahedamaks teha, saime kõik endale oma nurga, kus kõik see “magic” toimuma hakkab.

Kohe pärast tutvustust asusimegi asja kallale - järgnes Joao (digitaalse innovatsiooni juht) tutvustus agentuurist ja selle rollist ühiskonnas üldiselt, kuidas käib töö ühes agentuuris ja kuidas käib töö konkreetsel Ideas ning kuidas nad erinevad teistest. Sellele lisandus infovalang tiimitääst ja selle erinevatest etappidest nagu “formation”, “storming”, “norming” ja “performing”. Nendest lähemalt rääkima ei hakka. Käime need faasid ise läbi ning võib-olla räägime nendest sulle läbi meie kogemuse ;)

Järgmine päev ehk neljapäev algas meile kõigile järgneva workshopiga, mida andis meile nunnu ja särav Anna-Liisa. Käisime läbi PR põhiprintsiibid ja voila! - Anna-Liisa vürtsitas asja ning kutsus meile külla Keit-Pentus Rosimannuse. Kõige naljakam oligi asja juures see, et see sai nii muuseas öeldud, et me ei osanud kuidagi reageerida. Et kindel olla, siis pidime igaks juhuks uuesti küsima, kas saime ikka õigesti aru. Kohtumine sai olema väga tore, kus Keit rääkis oma kogemusest sotsiaalmeediast ning hiljem saime ka väikese reaalse ülesande, mis puudutaski just sotsiaalmeediat.

Päeva teises pooles oli meile soolas ka väike filmimine, kus tutvustasime, miks me siia programmi oleme kandideerinud ja mida me siit ootame. Kõik see oli planeeritud väljas filmimiseks, aga ennäe! Ilm, nagu ikka, mängis vingerpussi ja otsustas üle pika aja just siis kallama hakata. Kolisime ruttu tagasi kontori mõnusate seinte vahele ja asi saigi alata! Kõike seda näete hiljem juba liikuvas pildis ;)

Et päev ei lõppeks lihtsalt filmimisega, saime omajagu ka teooriat nii strateegiast, loovusest ja planeerimisest. Et asi lihtsalt väga pikale ei lähe, panen tolle päeva siinkohal lukku ja ütlen, et kõik see on nii tohutult huvitav, emotsioonid on väga laes ja ootame ärevusega, mis edasi saama hakkab!

Reedene päev koosnes meil ajurünnakust ühe näidiskliendi näitel. Pidime tiimina kasutama erinevaid tehnikaid, kuidas lahendusteni jõuda. Meile tutvustati paari erinevat reklaamivõtet või stiili, kus me hiljem pidime ka meile antud näitel leidma sama loogika järgi ka lahenduse. Kuna loovus vajab õitsemiseks värskust ja restarti, siis veetsime ühe ose päevast Lembitu pargis. Peab tõdema, et keskkonna vahetus mõjub loovusele tõesti väga hästi! Nüüdseks, nagu ennist ka mainitud, on päev läbi ning jääme esmaspäeva ootama, mil lähebki möll lahti!

Autor: Stenly Poks