ukukert

[ukukert]

“Composition with Red Blue and Yellow”

“Kompositsioon punase, sinise ja kollasega” on 1930. aastal Piet Mondriani loodud õlimaal, mis asub Zürichi kunstimajas. Geomeetrilise abstraktsiooni ja neoplastitsismi kunstivooludesse kuuluv maal valiti analüüsiks seetõttu, et see püüab ja suunab vaataja pilgu väga oskuslikult ja on üleüldse suurepäraselt valmistatud. Samuti leian, et pilti on ka ilma suurema tagamõtteta mõnus vaadata, ehk see on esteetiline isegi kui sellel ka puuduks peidetud mõte; kõige lihtsamalt ja mõtteselgemalt pannes - see on ilus.

Kuna teos kuulub geomeetrilise abstraktsiooni kunstivoolu, siis on maalil olulisimad värvid, jooned ja geomeetrilised kujundid. Kasutatud on põhivärve - kollast, sinist ja punast, kus viimane neist on domineeriv. Seda seetõttu, et punast on maalil mitu korda rohkem kui kollast ja sinist kokku. Samuti on maalitud ka mustad jooned, mis eraldavad põhivärve üksteisest. Maalis “Kompositsioon punase, sinise ja kollasega” tuleb esile selle korrapära ja selle korrapäratus. Esimene seetõttu, et tegemist on ainult ristkülikute ja joontega, mis toob esile, et teos on kindlate reeglite alusel koostatud. Korrapäratu on maal aga seepärast, et sümmeetria ja kordus puuduvad, ükski ristkülik ei ole teisega samasugune - kõik on erinevad.

Teose suurim geniaalsus seisneb aga selle kompositsioonis - pilt on tasakaalus, kuid fookus tuleb samuti suurepäraselt esile. Fookusest möödavaatamine on lausa ebameeldiv. See asub kahe pikema joone ristumiskohas, kus punane ja sinine värv nurkadega kokku puutuvad. Vaatajale tekib lausa tunne, et pilt justkui liiguks sinna punkti. Arvan, et pildi fookus tuleb hästi esile, sest pikemad jooned on pildil horisontaalselt kui vertikaalselt umbes ühe kolmandiku peal. Pildil on objektid pandud umbes ühtima kompositsiooniliste kolmandikjoontega. Seda tehes loob autor pildile pinget, tehes sellega pildi huvitavamaks. See reegel on inglise keeles “the rule of thirds”, ehk eesti keeles “kolmandike reegel”. Samuti on fookust rõhutatud värvidega - lähestikku on kasutatud sinist ja punast, mis ei sobi kokku. See ebakõla, mis tekib värvide vahel, paistab silma , rõhutades pildi fookust veelgi enam. Sobimatute värvide kooslus tuleb silmale rohkem esile kui komplimentaarsete oma.

Olles õpinud Mondraini kohta, siis tean, et teda mõjutasid tugevalt Platoni ideed asjade olemuste kohta. Ta üritas kunstis reaalsust luua, tehes seda kõige lihtsamate vormide ja värvidega, jättes seejuures üleliigse kõrvale. Isiklikult aga ei leia ega taha leida teosest tagamõtet - minu jaoks teeb selle eriliseks selle perfektne kompositsioon. Sinna tagamõtte toppimine tundub liigne ja rikuks pilti. Kaks olulisimat aspekti pildi juures on selle lihtsus ja puhas esteetiline ilu. Kui pildil on tagamõte, siis need kaks viimast on sellele kõige lähedasemad.

Maali “Kompositsioon punase, sinise ja kollasega” lõi Mondrain, kui oli liikumise de Stijl liige. De Stijli on rühmitus, mis loodi 1915. aastal ja kuhu kuulusid Hollandi kunstnikud ning arhitektid. Tihti kasutatakse de Stijli ja neoplastitsismi termineid sünonüümidena, sest  rühmituse liikmed lõid peamiselt selle kunstivoolu alla kuuluvaid teoseid. Neoplastitsismi peamisteks tunnusteks olid  horisontaalsed ja veritkaalsed jooned ning põhivärvid - tunnused, mis tulevad ka analüüsitavast teosest esile. Neoplastitsism kuulub aga suuremasse ja üldisemasse kunstivoolu geomeetriline abstraktism, mis on eeskuju võtnud kubismist. Neoplastitsistidele ja geomeetrilistele abstraktistidele meeldis kubismi suund ja mõte, kuidas kõike üritatakse võimalikult lihtsalt luua, ja arendasid seda edasi. Sellega saavutasid nad reaalsuse ülima essensi, millest enam lihtsamaks ei saa minna.

Allikad:

http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=neoplastitsism

http://www.theartstory.org/artist-mondrian-piet.htm

https://utopiadystopiawwi.wordpress.com/de-stijl/piet-mondrian/composition-with-red-yellow-and-blue/

https://en.wikipedia.org/wiki/Rule_of_thirds

https://en.wikipedia.org/wiki/Composition_with_Red_Blue_and_Yellow

https://www.wikiart.org/en/piet-mondrian/composition-with-red-blue-and-yellow-1930

[ukukert]

Roosikrantsi 15

Külastasin arhitekt Jacques Rosenbaumi projetseeritud juugendstiilis hoonet, mis asub aadressil Roosikrantsi 15. Juugendstiili tunnused avalduvad hoonel selle valges ja beežikas värvi- kombinatsioonis, mitmetasandilisuses, täpsetes nikerdistes ning dekoratsioonides nii maja katusel kui ka esimesel korrusel. Samuti on kasutatud erinevaid materjale maja loomisel - rõdu on tehtud puidust, kuid ülejäänud maja näeb välja, nagu oleks kivimist.

[ukukert]

Elust Maal

Otsides Tallinna kunstihoones asuvat Uue Ida Lapsed näitust, ostsin kogemata pileti hoopis teisele, Elust Maal näitusele, mis nimest tulenevalt kujutab läbi kunsti elu maal. Olles ostu sooritanud, otsustasin hoopis selle näituse kasuks. Kunstnikke oli näitusel palju, 80 ringis, kuid näituse tegija sõnul on nad kõik pigem linnainimesed ja kujutasid enda arvamust maaelust kui seda, kuidas maaelu päriselt on. Näitus oli hästi läbimõeldud ning paigutus kahes saalis oli loogiline. Teoseid oli sobilikus koguses ja see ei kurnanud külastajaid ning hoidis idee värskena. Väljapanekuid vaadates tulid esile kaks peamist mõtet: maatöö on monotoonne, tänamatu ja depressiivne selle tegijatele, kuid eluks hädavajalik kõigile teistele. Teiseks mõtteks, et surm on hädavajalik elu jaoks.

Tiit Pääsukese akrüül- ja õlimaal “Tükk Taevast” oli näitusel kõige kõnetavam ja aktuaalsem teos. Pildil on kujutatud pulli, kellest vasakul on ühtlaselt pruunikas-beežikas ala, paremal hall koht vihaste mustade joontega, mis sarnanevad noalõigetele. Ülaosas on visuaalselt rahustav valgusesõõr, ja selleni viib pulli pea juurest punaste pritsmetega roheline tee. Teos räägib kindlasti loomade väärkohtlemisest ja nende läbielatud jubedusest. Pulli ilme selgitab suurepäraselt, mida loomad selles olukorras tunnevad. Ma ei tea, kas sellisel ilmel on nimi, kuid sarnaseim sellele on võiduuhkus. Ta juskui tahaks öelda: “Te olete mult võtnud mu väärikuse ja kohe võtate ka elu, kuid ma ei palu teilt andestust ega anna teile seda. Sellise saatuse olete mulle teinud ja mina, küll läbi vastupanu, olen pidanud seda taluma. Teie kahjuks aga saab see varsti läbi. Varsti lähen mööda rohelist teed taeva poole ja enam ei saa mind alandada. Mina võitsin.”

Algselt ehmatas mind pooleldi verine pull ja mul tekkis kaastunne tema vastu, kuid kauem vaadates ja pilti lahtimõtestades hakkasin aga pulli võidule kaasa elama. Pruun vasakosa oli kui pulli igav, ühevärviline elu pildi tegemise hetkeni ja tema paremosa - hirmus tapamaja. Pulli ümbrus oli tehtud igavates, tööstuslikes värvides - hall ja beežikas pruun. Pull ise ja ta tee sõõrinini paistsid soojalt välja kui ainsad inimlikud asjad maalil, kasutades tee maalimisel erkrohelist ning sõõri maalimisel erkkollast ja oranži. Vihased mustad jooned pulli paremal meenutasid saeteri või odasid - midagi, mis on surmavad. Hoolikalt vaadates näeb, et pulli üks sarv muutub samuti selliseks jooneks. See meenutab, et looduses on pullid suured ja tugevad, võimelised inimest duellis lihtsalt võitma. Alles siis, kui loomad nendest väiksematesse puuridesse panna ja kõik väärikus ära võtta, on inimesel võimalik loomade üle võim saada. Erk roheline tee, punaste pritsmetega üles, valgusesõõrini sümboliseerib pulli ainust pääseteed - surma. Kuna töö pealkiri on “Tükike Taevast”, siis olen üsna kindel, et seda mõtles ka autor pilti maalides.

Samuti meenub mulle kindlasti, kuidas inimesed hiigelfarmides ja mujal alandavad loomi ning unustavad ära, et ka nemad on elusolendid. Loomi koheldakse kui asju - objekte, mis nende arvates ei ole võimelised tundma valu, hirmu ega alandatust. Kahjuks ei ole see nii. Inimesed on loomi nii kohelnud juba linnastumise algusest, kuid kuna taimetoitlus, veganlus ja loomade õiguste eest võitlemine koguvad alles nüüd populaarsust, siis on sedasorti teema kindlast väga aktuaalne. Surm on eluks vajalik, kuid seda pole nii meeletult vaja.

Autor - Uku Kert Paidra