ingelia - Tumblr blog

ingelia · 5 years

Text

Kursuse töö üldine osa

Üldine osa

1) Refleksioon

KIRJELDUS. Plaanisin hakata koostama oma ajakava ja päeva planeerimist. Jõudsin välja ,kuni oma kondikava tegemiseni, edasine töö kirjutamine ja aja planeerimine jäi pooleli, kuna ilmselgelt kasutasin oma aega töö koostamisel valesti. Eelistasin teha neid tegevusi, mis olid minu silmis tol hetkel vajalikumad( nt trenn, järgnevate päevade kt ja eratunnid). Järjekordselt oligi käes uus päev ning kodutöö oli endiselt tegemata. 2.HINDAMINE. Antud olukorras oli nii palju head, et järgnevate päevade kontrolltlööd sooritasin headele hinnetele, mille üle olin õnnelik ning sain tegeleda ka enda huvialaga. Kuid negatiivseks küljeks on see, et kodutöö jäi esitamata ning tulem oli mittearvestatud hinne ning täna istun ja teen lisatööd oma vaba aja arvelt.3.ANALÜÜS, PÕHJUSED. Üheks põhjuseks, mida analüüsides leidsin on, et ei osanud oma aega planeerida ning selle tulemusel jäid osad tööd tegemata. Teiseks leidsin, et olen oma võimeid üle hinnanud ning ühel ajal ei suuda tegeleda mitme mahulise tööga. 4.JÄRELDUSED. Antud olukorras saan teha järeldused, et koolipäev on piisavalt pingeline, mis nõuab erksust ja tähelepanu, lisaks olen peale kooli kulutanud energiat veel füüsilise treeningu peale, mis on võtnud suure osa mu päevast ning päeva lõpuks on alles vähe aega ja energiat, et teha suuri ja mahulisi õppetükke. Analüüsides olukorda mõistan, et tuleb seada endale konkreetsed piirid ja teha päevakava, et mitte jätta asju viimasele minutile ega kuhjata ennast kohustustega üle. 5.RAKENDAMINE Kuna algas uus kursus proovin jaotada teadaolevad suuremad tööd pikema perioodi peale, lisaks iga nädala lõpus teen uue nädala plaani, et kasutaksin teadlikumalt oma aega ja saaksin kõik tähtajalised asjad õigeaegselt tehud.

2) Motivatsioon

Motivatsioonipuudust tekitab minus tagasilöögid, millega pole arvestanud ega seda ennetanud. Toon mõned näited: Kui nädala jooksul on tehtud mitmeid kontrolltöid, mis ei ole läinud nii nagu ma olen soovinud ja planeerinud panustades sellesse palju oma aega, siis minu puhul võib tekkida motivatsiooni puudus ning tahtmine sellega rohkem mitte tegeleda. Motivatsioon tekib üldiselt positiivsetest emotsioonidest, mis annab inimesele juurde tegutsemistahet ning kui on päevas palju negatiivset õhkkonda minu ümber, siis võib see mind paljugi mõjutada. Selleks, et raskustest võitu saada, tuleb esiteks mõista, et mis mind tagasi hoiab. Kui põhjused on endale lahti mõtestada, siis on endal lihtsam jälle tegutsema hakata.

3) Kokkuvõte

Karjäär

Karjäär tekitab erinevaid seoseid nagu näiteks ametiredelil ülespoole pürgimine, elukutsevalik, pikad tööpäevad, head õpitulemused, hea haridus ja hea kool. Karjääri mõiste tähendus on viimasel ajal meie silmis oluliselt muutunud. Karjäär ei hakka peale pärast kooli lõppu ja tööle asumist vaid karjäär hakkab juba peale oluliselt varem. Karjäär on elukestev protsess nii õppimises kui ka töökohal. Karjääri pole võimalik planeerida vaid sellega tegelemine on pidev protsess. Terve elu tuleb seada eesmärke, pingutada, leida lahendusi ja teha vajalikke valikuid. Karjäärivalikul on võimalik kaasata nõustajaid ja spetsialiste, kes võivad olla abiks. Kui planeerime karjääri see tähendab, et planeerime tervet elu, mille lõpliku otsuse ja valiku saame teha ainult meie ise!

Motivatsioon.

Motivatsioon on kokkuvõtvalt jõud, mis meid edasi liikuma sunnib ning mida me kõik elutegevuseks vajame. Kindlasti on suurem osa meist tabanud ennast mõtisklemast selle üle, et puudub motivatsioon teatud vaimse või füüsilise tegevuse teostamiseks. Ärge laske neil mõtetel ennast häirida, sest see on samuti üks osa motivatsiooni kujunemisest. Motivatsiooni olemasolu arvutamiseks pole olemas ühtegi mõõteriista seda saab mõõta ainult tegude järgi. Enda eest seismine ja kohustuslike toimingute lõpule viimine võib olla motivatsiooni peegeldus. On oluline teada, et töö edukas jätkamine on võimalik ainult siis, kui selle tegemisel mängivad rolli nii sisemine kui välimine motivatsioon. Kui on olemas motivatsioon siis on tulemid kiiremad tulema ja sära on inimestel rohkem silmis, sellega seoses on motiveeritud inimene edukam ja õnnelikum!

Minapilt

Enda minapildi leidmine ja sellest teadlik olemine, millist minapilti sa endale kuvada tahad,on väga tähtis tehes endale selgeks, kes sa oled? mida sa teed?miks sa seda teed? Minapildi loomisel on suur osa inimestel, kes sind ümbrtsevad: pere, sõbrad, tuttavad, kool jne. Kui sinu ümber on inimesed, kes on arukad ja tahavad elus kuhugi jõuda siis tänu sellel võib muutuda ka sinu minapilt ja silmaring, mis võib sind muuta tänu sellele edukamaks.Minapilt kujuneb kogu meie elu mida mõjutavad erinevad harjumised ja oskused mida elu jooksul omandame. Minapildi loomisel on roll sinu tuleviku tööl või õppimisel

Väärtused

Väärtused on inimese sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead. Alati tuleb läbi mõelda väärtushinnangud ja vajadused, et need ei juhiks sinu käitumist alateadlikult. Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul, ja muutuvad aeglaselt. Tõeliste väärtuste poole liikudes tunned ennast enesekindlalt, entusiastlikult ega kahtle oma valikutes. Väärtused juhivad käitumist ja motiveerivad sinu eesmärkide püstitamist. Tunned oma töö või õpingutega seotud väärtused ära, kui tead, et ajad õiget asja. Kui väärtustad meeldivat töökollektiivi-õpikeskkonda siis oled ka ise selle loojaks. Kui väärtustad innovatsiooni, siis oled ise üks uute ideede ja lahenduste loojatest. Kui väärtused ja väärtushinnangud on positiivsed, siis on kõik tasakaalustatud ja harmooniline.

Huvid ja karjäär

Soovitused, mida karjäärikujundamisel silmas pidada. Vaadates enese sisse, analüüsides enda olemust, unistusi ja võimalusi, astud juba suure sammu läbimõeldud ja eneseteadliku karjääriplaneerimise suunas. Väga tähtis on aru saada, millised on sinu huvid ning mõtestada lahti endalt küsimusi küsides: Mida ma tegelikult tahan- kõige lihtsam on panna paberile kirja kõige kaugemad eesmärgid. Miks ma seda tahan-mis on need asjad, mille nimel olen ma nõus pingutama. Mida ma oskan ja suudan- kirja saab panna oma oskused ja analüüsida oma tugevamaid külgi. Mida peaksin veel rohkem õppima, et saavutada oma eesmärke-tuleb uurida, mida minu valitud valdkond vajalikuks peab. Kui kõik on üleskaardistatud, tuleb hakata liikuma oma eesmärkide poole, ühendada oma huvid ja siis saab teha ka karjääri kui kõik on omavahel kooskõlas.

Ajaplaneerimine

Leian, et väga suur roll on ajaplaneerimisel et saavutada tööl või õppimises häid tulemusi. Kui inimesed ei oskaks oma aega efektiivselt kasutada, ei suudaks nad ka võimalikult kiiresti oma eesmärkideni jõuda ning paljud asjad, kas ununevad ära või aja puuduse tõttu jäävad lihtsalt tegemata. Enda aega planeerides ja analüüsides, mille peale enda aega meeletult raiskan ja kas see on seda aega väärt, saan teha otsuseid, mis on mulle rohkem vajalik ja mis mitte, pöörates rohkem tähelepanu asjadele, mis on vajalikumad, et saavutada tööl ja koolis õppimisel veel paremaid tulemusi. Õpime õppima kursuses õppisin ajaplaneerimine kohta palju uut, mille peale ise ei oleks osanud tullagi. Hakkasin mõtlema ette nädala plaani, tänu mille rakendamisele suutsin koolis saavutada paremaid tulemusi võrreldes nendega, kes võis olla minust küllminust targem, aga ei osanud oma aega planeerida. Sellest järeldan, et on väga tähtis ajaplaneerimine, et saavutada töös, koolis, isiklinus elus jne. häid tulemusi, mis mind elus edasi viiks.

Mälu ja õppimine

Mälu on väga tähtis tööriist õppimise juures. Õppimine eeldab meeldejätmist ja on tugevalt mäluga seotud. Mälu on kolmeastmeline: Sensoorne mälu, lühiajaline mälu ja pika-ajaline mälu. Õppimine ongi laias laastus endale materjali selgekstegemine ja meelde jätmine. Kõlab lihtsalt, kuigi praktikas ei pruugi see nii kerge olla. Info ei jää lihtsalt meelde ja isegi kui õpiprotsessi ajal tundub, et on meeles küll, võib järgmisel päeval koolitunnis tekkida olukord, kus õpitu on peast kui peoga pühitud. Selleks, et infot meelde jätta, on olemas erinevaid õpimeetodeid. Õpitu meeldejätmisel on aga veel üks tähtis tegur jaselleks on tähelepanu. Kui olla tähelepanuga sjia juures, siis kinnistuvad mällu rohkemad asjad ja tulem on pikaajalisem.

Õpistiilid ja -strateegiad

Õpistrateegiateks nimetatakse erinevaid viise, kuidas õppija hangib, säilitab ning taaskasutab teadmisi ja oskusi. Nimetatud strateegiad sisaldavad informatsiooni hankimist, valimist ja organiseerimist, valitud materjali kordamist, uue materjali seostamist varem õpituga, informatsiooni säilitamist ning taaskasutamist. Enda õpistrateegiate analüüsimist ja nende kohandamist nimetatakse ka metakognitiivseks strateegiaks, mis sisuliselt tähendab õppima õppimist. Sellised õppijad suudavad ise oma õppimist kontrollida ja hinnata. Põhiliselt on jaotatud õpistrateegiad 3 rühma: kognitiivsed, metakognitiivsed ja ressursi haldamise strateegiad. Lühidalt kirjeldades on need: Harjutamine, viimistlemine, organiseerimine, planeerimine, kordamine, hindamine. Õppimine on motiivide ja strateegiate kombinatsioon. Iga kombinatsioon määrab erineva lähenemise õppimisele. Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste.

Infootsing

Infootsing on vajalik oskus, kui on vaja leida teavet millegi või kellegi kohta, mis ennast huvitab või teisi. Internetis on palju informatsiooni kõige kohta, aga tuleb välja sorteerida see õige, kuna on väga palju valeuudiseid, selleks on oluline infootsingu oskust. Et saada parem ülevaade toimunust, on mõtekas vaadata mitmeid allikaid. Infootsingu juures tuleb vaadata, kas allikas on usaldusväärne ehk kas allikas on tänapäevane (pole liiga vana) ja kes kirjutanud. Eriti on see oskus kasulik, kui on aeg hakata kirjutama UPT teooriat tegema.. Info otsing ei tähenda alati, et peab midagi internetist leidma-ei pea, vaid saab ka raamatutest, ajalehtedest ja teistest mitte elektroonilistest kohtadest.

Õpivahendid

Uudsed interaktiivsed õpivahendid on klassiruumides oma koha leidnud ja kuuluvad nüüdseks tänapäeva koolidesse sama kindlalt kui personaal- ja sülearvutid. Õpilaste tähelepanu püüdvad õpetajad oskavad kindlasti hinnata eeliseid, mida interaktiivsed kaasaegsed õppevahendid nendele pakuvad. Tänapäevased moodsad õpivahendid on kindlasti tõhusamad ja aitavad rohkem areneda ja teevad samas ka kindlasti õpitava huvitavamaks. Tänapäeval ei ole kindlasti huvipakkuvad õpivahendid ainult trükitud konspektid ja raamatud. Harivate õpivahendite hulka kuuluvad erinevad väljasõidud, õppimine teises keskkonnas ja praktilised töötoad. Väga tugevaks õpivahendiks on õpetaja elukogemus ja praktilised näited, nende abil on oluliselt lihtsam materjali kinnistada. Praktiline õppimisvahend on minu silmis sama oluline kui uudne interaktiivne õpivahend.

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Õõ tund

Mitu tähendust on sõnal sant kummaski sõnaraamatus? 9 erinevat tähendust

mis tüüpsõna järgi soovitab EKSS sõna käänata? sant

Mis sõnaliigiga/-liikidega on tegemist sõna sant puhul?omadussõna, nimisõna

Kas sõna õudne sobib ametlikku teksti? Kui ei, mis oleks alternatiiviks? kohutav, jube, võigas

Kuidas on sõnast õudne omastav vorm? - Õudse

Mida tähendab lühend HLV? aadlisoost nooruk ning maamees, maarott

Mida tähistavad järgmised märgid?:

+ -liitsõnapiir. Liitsõna osi eraldab üksteisest raamatus kaar, veebiversioonis plussmärk

´ - peenenduskriipsu. Kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni märgib kriipsuke´ selle kaashääliku järel ülal

Kumb väljend on parem, lepingujärgselt või vastavalt lepingule? lepingujärgsel

Millist sõnastikku kasutad sõna vektor tähenduse otsimiseks? Matemaatika sõnastikku.

Mis on goji taime täpne eestikeelne nimetus? Mis on sama taime ladinakeelne nimetus? Harilik Taralõng Lycium barbarum

Mitu liitsõna on antud sõnale burglar? 3 liitsõna

Mida tähendab [C] sõna järel? Celsius or centigrade

Mille poolest erinevad sõnad advice ja advise peale kirjapildi? sõnade tähendused on erinevad

Mis on sünonüüm(id) sõnale advise? recommend, advoate, urge

Mis eessõnad käivad kokku sõnaga write? write back write sth down write in write off write sth off write sb/sth off write sth up

Mis on tegusõna supply definitsioon? an amount of something that is provided or available to be used

Milliste sõnadega moodustab liitsõnu deli? deliberate, deliberately, deliberation

Kust tuleb sõna deli? Inglismaalt

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Bioloogia konspekt

https://view.genial.ly/5def8ed3aec90f0f4aa5b63a/interactive-image-interactive-image

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Motivatsioon

Minu motivatsiooni mõjutab kõige tugevamalt minu eesmärgid. Arvan, et kui mul poleks eesmärke, mille poole püüelda, ei oleks ka mul motivatsiooni, et kuhugi areneda ja paremaks saada. Motivatsiooni suurendab ka kindlustunne, mida saan läbi perekonna kes toetavad ja elavad kaasa ning toredad kaaslased, kes on toeks kui motivatsioon võib langeda, tuletades meelde minu eesmärke ja toetada. Kiitus ja preemiad motiveeriksid mind ka kindlasti, kuna teaksin et olen oigel teel ning motivatsioon ja tahtejõudu tuleks kindlasti juurde Kuidas ma leiaksin motivatsiooni juurde Vahes,t kui olen omadega plindris ja motivatsioon langeb ning tuju pole hea, üritan teha midagi sellist, mida ma tavapäraselt ei tee, mis viiks mu mõtted täiesti teise kohta, mida suudan pärast jälle endas motivatsiooni ja tahet leida ning edasi minna

Selgita, mis erinevus on jäävuskumustel ja juurdekasvu uskumustel?

Jäävuskumused teadvustatud ettekujutus isikuomadustest kui millestki sünnipärasest. Jäävususkumusega inimene kaldub arvama, et igale inimesele on loodus kaasa andnud intelligentsuse, käelise osavuse, musikaalsuse, tehnilise taibu, orienteerumisvõime või muud omadused.

Juurdekasvu oskus kirjeldada kui arusaama, et õppides, pingutades ja harjutades on alati ja igal alal võimalik saada paremaks.

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Veterinaari amet

Veterinaaria

Huvipakkuvaks ametiks on olnud mul veterinaaria ja leidsin ka saate, kus räägitakse veterinaari tööst. Töörööbikuteks on sel korral Rainer ja Agnes, kes on mõlemad töötavad Tartu Maaülikooli veterinaaridena. Nad õppinud samas koolis ja samal eriala,l aga nende tööd erinevad, kui öö ja päev. Veterinaaria tööpäev on iga päev erinev ja ettearvamatu nagu igal arstil. Mõlema tööpäevakestvusT nad ette ei oska aimata, kuna kiirelt arstiabi vajav loom võib tulla ükskõik kuna. Maaülikoolis olevad Loomaarstid on ka õpetavad loomaarstid ning neil tuleb anda ka teoreetilist õpetusi tudengitele. Agnes annab osalist loenguid hetkel 6.kursusele hobste erimeditsiini kursuse raames. Rainer õpetab tudengitele hetkel väikelooma ortopeediat.

Rainer on Tartu Maaulikoolis väikelooma arst ning on spetsialiseerunud kirurg. Rainer on loomaarstina töötanud 19.aastat. Rainer tahtis saada väiksest peale ratsutajamaailmas tegijaks või loomaarstiks. Ratsutamisega on tegelenud ta juba 10.aastaselt ning tegeleb kuni tänasen, kuid see on jäänud pigem tema hobialaks. Algul oli ta kindel, et kui ta kunagi loomaarstiks saab, siis spetsaliseerub kindlasti hobuste alal, kuid kui ta väikeloom kliinikusse praktikale läks, otsustas ta hiljem siiski väikelooma arstiks saada. Selleks et kõik operatsioonid hästi läheks, teeb rainer enne igat opertsiooni väikese rituaali, ta istub oma kabinetti maha, motleb mõttes operatsiooni läbi, mida ja kuidas tuleb teha ja keskendub, et operatsioon edukalt tehtud saaks. Küsides Rainerilt: ,,Mis on selles töös kõige raskem?``, vastab rainer et: ,,Väga raske on selle vastutusega koju minna ja ennast tööst välja lülitada kuna pinge ja vastutus on nii suur``.

Agnes on Eesti Maaülikooli klliniku suurloomaarst ning spetsialiseerunud hobustele .Agnes hakkas hobustega tegelema juba11.aastaselt ja tänu selle sai ta ka hobuste pisiku ning sellepärast on ka spetsialiseerinud just hobustele abi andmiseks. Agnese töös motiveerib teda kõige rohke see, kui patsiendid tervistuvad ja omanikud on rõõmsad ja Agnesel endal on hea tunne et on kedagi jälle aidata saanud.

Mida uut sain teada?.

loomaarsti töös on väga oluline oskus, kuidas sa loomadega ringi käid ning osata ennast ka kaitsta olukordades, kus loom sind rünnata võib ja see võib osutuda vägagi ohtlikuks.

Arvamus, et kui töötad loomade siis ei pea tegelema inimestega ei pea paika, loomaarsti töö tavalisest inimese arsti tööst erineb ja teeb raskeks sellepoolest, et peale loomaga tegelemise pe,ad tegelema ka tema väga emotsionaalsete omanikega kas siis neid lohutuama, selgitama, aitama, mõistma jms

loomaarsti amet on lakkamatu amet ning iga nädal õpitakse midagi uut.

mind pani mõtlema asjaolu et kui inimestel on kiiret hädabi vaja siis on päästjatel antud õigus kiiremalt söita ja kiiremini koale jõuda aga võiks ka loomaarstidel olla see võimalus, et kui loom vajab väga kiiret abi ja iga minut võb olla otsustav ,on loomaarstil luba sinna võimalikult kiiresti jõuda.

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Digisõltuvus ja õppimine

Milliseid mõtteid, küsimusi või tundeid lugemine sinus äratas?Artikkel kirjeldas väga selgesti sõltuvuste tähendust,mis pani mind mõtlema selle üle. Mis tundus raskena või problemaatilisena?Tundus,et kui inimene on mingist asjast sõltuvuses,ei suuda ta seda kontrollida,tema aju on juba seotud sõltuvusega,mis annab talle vajalikke signaale. Milliseid segaseid kohti oli artiklis?Nii palju on erinevaid sõltuvusi,raske oli eristada,milline nendest on kõige keerulisem. Mis oli artiklis kasulikku või huvitavat? Kasulik on kindlasti teada, kui raske on sõltuvustest vabaneda ehk enne tuleks mõelda, kas on vaja langeda nende ohvriks. Kui palju kulus sul lugemiseks aega?Lugesin artiklit pool tundi, artikkel oli huvitav. Kus ja millisel ajal lugesid artiklit?Lugesin õhtul kodus,peale kooli. Vasta ühe lausega, millest artikkel rääkis.Artikkel rääkis erinevatest sõltuvustest. Mida suudad meenutada? Millised 2-3 asja jäid meelde märkimisväärseina?Jäi meelde, et on raske sõltuvusest vabaneda, meie aju reguleerib sõltuvusi ja sõltuvusi on väga erinevat laadi.

Kas sa arvad, et mäletad artikli keskseid mõtteid ka mõne päeva pärast?

Kindlasti jäi meelde kui raske on sõltuvustest vabaneda ja kui palju sõltuvused dikteerivad meie elu.

Kas sa tegid artiklis allakriipsutusi või muid märkusi?Märkmeid ei teinud. Kas tegid märkmeid? Kuidas? Milliseid? Märkmeid ei teinud.

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Mälu ja õppimine

1. Ülesanne

Konspeteerimine

Milleks tänapäeval teadmised ja meeldejätmine ehk mälusisude salvestamine?

õppetunde mälu uurimise ajaloost. 1.´õppetund Hermann Ebbinghaus leidis palju tõdesi mis kehtivad kuni tänapäevani nt. need asjad mida õppime kõige ennem ja mida kõige hiljem need jäävad paremini meelde kui need mis jäävad vahepesale- suure osa õpitust me unustame.Mällu salvestamine sõltub alati eelteadmistest. 2.õppetund 20.sajandi keskelt viidi läbi katse mille tulemuseks saadi teada,et mälu rekonstrueerib teadmisi selle põhjal, mis mällu varasemalt salvestatud on ehk mälusisud muutuvad ajas. 3.õppetund mälusisude salvestamine on seotud hipokampuse ja seda ümbritsevate struktuuridega- mis on tähtsad ajuisude salvestamiseks . Info, mis salvestub lühiajaliselt lühimällu, ei pruugi salvestuda pikaajalisse mällu. Mälusid on erinevat tüüpi.

See, millised närvirakud on omavahel ühendatud ja kui tugevalt need ühenduses on, on individuaalne.Ühenduste muster sõltub kogemusest ja muutub pidevalt. Kõik see, mis inimene on ja mida ta teeb, on kirjas neoronitevaheliste ühenduste mustris ehk arhitektuuris.

Mälusisu meenutamisel loeb alati see, kuidas mälusisu sai salvestatud. Meei ei talleta ainult müksikuid mälusisusid, vaid alati ka konteksti nende sisude ümber. Mistõttu ei salvestu alati see, mida õpetaja räägib, vaid pigem see, millega õpilane kuuldut seostab.

Nt. õppides erinevates kohtades erinevateks eksamiteks või õppida erinevateks töödeks, süües erinevat nätsu. Nüüd kui vastav eksam on ja sul on lubatud sama nätsu süüa, mis õppimisel närisin- siis see aitab mälus erinevaid sisusi meenutada. Millegi meenutamiseks mine mentaalselt tagasi olukorda, kus meenutatav sai õpitud. Mälusisude salvestamisel on ülioluline roll tähelepanul: salvestatakse see, millele aktiivselt tähelepanu pööratakse.

Mälujäle kinnistumine vajab aega ja mõistlikku pausidega kordamist. Sest Psüholoogia teadurid on teinud kindlaks, et kui midagi jutti korrata, pole sellest mitte midagi kasu. Mõtestamata juttikordamine ei soodusta õppimist, vaid tekitab pelgalt teadmise illusiooni. Mälusisude kinnistamiseks on testimine või enesetestimine tõhusam kui kordamine.

mida õppisin.

Mälusisude kinnistamiseks on testimine või enesetestimine tõhusam kui kordamine.

Luues seoseid uute ja vanade teadmiste vahel salvestuvad lisaks uutele teadmistele üle ka varasemad teadmised.

Une ajal toimub suur osa mälusisude kinnistumisest ja uute seoste loomisel.

Aju on loodud seoste loomiseks.

video: 23.49-24.41 õpilastel võtab uue informatsiooniõppimine rohkem aega kui õpetajatel, sest mel pole nii plju eelteadmisi, kui õpetajatel

video: 25.04-25.35 mida rohkemseoseid, seda kergem on õppida ja uut informatsiooni salvesades

video:27.03- 28.20 Juhi seda, kuidas õppija teadmisi salvestab. Anna nippe teadmiste salvestamiseks.

video:29.01-29.29.51 võimalusel kasuta teadmise edastamisel lugusid inimestest.

video: 35.27-36.21 lasta õpilastel kontrollida kui palju neile tunni lõpus meelde on jäänud

video: 38.35-38.48 teha õpilastele selgeks, et uni enne eksamit on tähtis

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Reflekteerima

KIRJELDUS: Võtsime matemaatika tunnis uue teema, millest ma tunnis hästi aru ei saanud, aga ei julgenud ka tunni ajal küsida. Peale tundi oli söögivahetund kuhu kiirelt ruttasin, kuna kõht oli väga tühi.Tänu sellele jäi õpetajalt lisaselgitused küsimata ning kui kodus uue teema kohast kodutööd tegema hakkasin ei osanud ma seda enam üldse. Olles ka väga väsinud päevast tegin ära lihtsamad asjad ja jätsin selle sinnapaika.Ning järgmine päev sain kollase k(tegemata kodutöö)

HINDAMINE:Midagi head ma sellest olukorrast ei leidnud võib-olla, et siis kõht sai täis. Halvasti läks see sellepärast, et ei mõelnud ja olin tollel hetkel ükskõikne, kuidas ma seda teemat kodus kordan ja kodust tööd teen, kui tunnis uuest teemas aru polnud saanud ja valisin selle asemel et õpetajalt abi küsida sööma mineku, mis oleks võinud oodata .

ANALÜÜS, PÕHJUSED: Enda olukorda analüüsides, saan aru, et oleksin võinud peale tundi leida see 10 minutit et ikka abi küsida, selle asemel, et sööklas niisama istud ja juttu rääkida. Või siis koju jõudes peale väikest puhkust leida see aeg, kus oleksin võinud teema endale selgeks teha, kas siis ise või sõprade abiga. Aga kindlasti ei oleks tohtinud ma seda niisama ilma tähelepanuta jätta ja ainult lootma jäädes, et õpetaja seda homme ei küsiks.

JÄRELDUSED: Järgmine kord kui tunne, et tekib sarnane olukord, et juba tunnis õppides ei saa aru uuest teemas, peaksin küsima kohe, kui mingi arusaamatus tekib. Või kui ma ei julge seda teha, siis peale tundi peaksin minema ja küsima millest ma aru ei saanud, ükskõik mis mul peale tundi plaanis teha oli. Ning selleks, et kollast k`d ei saaks, proovida kodutöö kuidagigi kodus ära teha ja enne tundi küsida, kas sain ma sellest teemast nii aru nagu oleks pidanud.

RAKENDAMINE: Järgmine tund, kui uue teemaga edasi lähme proovin paremini süveneda ja õpetajalt kohe küsida, kui aru ei saa ning mitte nii lihtsalt asja pooleli jätta, kui aru ei saa. Kui tekib kodus ükskõik mis aines, olgu see siis matemaatikas näiteks raskusi, sean endale mingid piirid , et enne trenni ei lähe kui kodutöö tehtud on, et siis peale trenni väsinuna seda tegema ei pea peaks.

0 notes

ingelia · 5 years

Text

Minu õpistiil

Minu tavaline õpistiil oleneb väga palju,minu päeva pikkusest, tujust ja mis ainet ma õpin, kas see teema pakub mulle huvi ning oskan seostada enda eluliste kogemustega või mitte.

Kui on teema, mis mulle meeldib ja huvi pakub, suudan ma süvenenul õppida kasvõi mitu tundi järjes, mingite probleemideta ( isegi pole jõudnud vahepeal telefoni vaadata), sellised õppimispäevad näevad välja nii: arvestan endale mitu tundi, et mul oleks aega süvenenult õppida, püüan seostada uut info enda eluliste teadmistega, kui olen võtnud teema läbi loen veel ühe korra läbi ning teen seejärel 20 minutilise pausi ja siis vaatan üle palju mulle meelde jäi, mida peaksin kordama. Kui on teema või aine, mida ma nii hea meelega ei õpiks, siis näeb mu õppimine välja umbes selline: jätan selle teema kõige viimaseks ja tänu sellel jäävad mul asjad viimase minuti peale, õpin nii minimaalselt et hinne tuleks positiivne, kuid ei mõtle teemat nii põhjalikult läbi ning pigem õpin asjad pähe, kui hakkan teemat seostama enda teadmistega ega otsi enamasti lisainfot, aga olen kindel, et kui selline töö tuleks 2 nädala pärast, ei oskaks ma seda tööd enam uuesti nii hästi küll teha. Kui on teema, millest pole tunnis aru saanud ja ei oska , küsin sõpradelt, kas keegi saab teemas hästi aru ning seletaks mulle teema uuesti põhjalikult läbi, nii kaua, kui ma sellest aru saan. tänu oma armasatele sõpradele olen kasvõi tunde õppinud koos nendega, et teema selgeks saaks, aga alati on teema paremini selgeks saanud kui arvata olen osanud. Kindlasti, on see minu lemmikuim õppimisviise, kui olen saan kellegiga pikalt teema läbi rääkida ja küsida lisaküsimusi ning tulemus on alati olnud positiivne.

Õpistrateegiaid rühmitatakse kaheks: sügav ja pinnapealne õppimine. Kui on teema, mis mind huvitab, kasutan ma tavaliselt sügavamat õppimismeetodit ehk sügavat õpimeetodit, kus otsin lisainfot, leian endale pikema vaba aja, võtan teema sügavamalt läbi ja kordan hiljem mitu korda. Kui on teema, mis mind vähem huvitav ning soov on ainult hea hinne saada ehk pinnapealne õppimismeetod, kasutan ma pinnapealset õppimist, kus leian minimaalselt aega selle õppimiseks, õpin teema ühekordselt selgeks ega seosta enda teadmiste ja oskustega.

Praegu enda õppimise meetodile mõeldes, mõistan, et enamus aega kasutan ma sügavamat õppimismeetodit, kuid tuleks leida teemades, mis mulle ei meeldi rohkem positiivseid pooli ja motiveerida ennast rohkem või sundida end rohkem tegema asju, mis on vaja teha sõltumata sellest, kas mulle see meeldib või mitte, nt. võiksin lubada peale tööd endale väikse preemia, mis motiveeriks mind õppimisel ning mõelda enda lõppeesmärgile, et 10.klassi lõpetaksin ikka positiivsete hinnetega ega kahetseks mingisuguse hinde pärast, mis ripakile olen jätnud ja see mu tunnistust on rikkunud.

Testide kokkuvõte

Testide tulemuseks sain, et olen üsna visuaalse õpistiiliga õpilane. Endas leidsin ühiseid jooni selle õpistiilis nt. armastan lugeda, jätan nägusi hästi meelde ning pane tähele alati mõnda väikest detaili, mida teised tavaliselt ei märka. Õppides jääb mulle erinevad teemad hõlpsamini meelde just silmade abil s.t et silmade ja jooniste tegemistel õpin ma kõige efektiivsemalt. Sain ka mõned soovitused, kuidas veel paremini uut teemat omandada nt. enne õppetüki lugema hakkamist, vaatan selle esmaltüle, panen tähele pilte, pealkirju ja rasvaselt trükitud tekste. Lugedes ka teisi õpistiili kokkuvõtteid leidsin ka auditiivse õppuris ühteist ühist nt. armastan rääkida ja teistele teemasi selgitada, kuna ka selle läbi jääb uus teema paremini meelde ning armastan kasutada väljendit nagu ,,see kõlab tuttavalt``

0 notes