masenduses

[masenduses]

Mu Tartu on rabarberiroosa! Magushapu. Hommikuti ja õhtuti. See ongi elus kõige ilusam!

[masenduses]

vanem ja targem

Sa ootad oma väikest printsi,

kes halli muudaks hõbedaks

Ja kingad, mis ei enam tantsi

saaks jälle tallad libedaks. 

Ja maitsetuse teeks ta maitseks.

Ja müra nõiuks muusikaks.

Ja igavuse eest sind kaitseks

ning kõik saaks kauniks, elusaks.

Sest praegu Sa ei oska näha.

Kes teab, äkki ei tahagi. 

Ei jaksa ise ilu teha.

Ei jõua mitte kuhugi. 

Ehk luuletus või lõhn või laul

või keegi, kelles kõik nad koos,

toob oma muinasjutulisel jõul

su printsi tagasi, mu roos. 

[masenduses]

referaat

miks ma end ära ei tapa? ei taha.  kirjutas kunagi paul-erik rummo. mina ka ei taha end ära tappa aga  mul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui ühel hetkel ma astun tänavale ja nurga tagant kihutab välja mersu või talvisel tänaval astun jääpurika teekonnale ette või lihtsalt ühel hommikul enam ei tõuse passiivne ma vist lihtsalt ei julge võtta vastutust mitte millegi eest. mitte mitte millegi eest.

[masenduses]

sia

ma ei oska inimesi lahti muukida ma ei oska inimestega rääkida isegi kui ma väga väga tahan ja püüan ma ei oska neil on minuga alati igav sest ma olen rumal või lihtsalt tühi kahju sest tegelikult ju tahaks inimesi ja armastust ja rõõmu

[masenduses]

õhtu ilu

mu suvi möödus hoovides seal, sirelite keskel mu suvi möödus soovides,  et sina oleks mees, kel ma silitada võiksin pead ja suudelda su südant kuid nüüd on läbi kõik, ma tean sind olen ära tüüdand

[masenduses]

luxexpress

sa meeldid mulle ikka veel nii väga, nii väga võibolla ma ei armastagi sind vaid ideed sinust ideed meist kuigi ma tean, et meid ei ole enam  aga sa meeldid mulle ikka veel  väga!

[masenduses]

attendiga prii sissepääs

sel öösel ma viimast korda veel surin sinusse

[masenduses]

hiliskevade

Tere, armas inimene!

Kuigi meie lahkuminekust on nüüd juba pea kuu aega.. Või isegi rohkem. Viimati suudlesin ma sind juuli keskel. Viimati oli meil koos siiralt tore juuni keskel. Niisiis – meie lahkuminekust on nüüd möödas juba tükk aega… kuigi seda ei saa ju tegelikult lahkuminekuks nimetada. Me ei olnud isegi päriselt koos. Mis asi see meie vahel siis oli ja miks see siiamaani mind niiviisi painab? See, mis meie vahel oli, sest midagi ju ikkagi oli, seda peame me mõlemad tunnistama… See , mis meie vahel oli, oli väga ilus. Ja kui see lõppes, oli mul väga raske. Sa ei teinud mulle haiget. Sa tegid mind väga õnnelikuks. Need päevad, mis ma sinuga koos veetsin, olid mu elu kõige ilusamad. Ma tundsin end targa ja kaunina. Ma ootasin su kirju, ma ootasin sinuga kohtumist. Iga kord, kui ma sind nägin hakkasid liblikad mu kõhus mürglit tegema. Iga kord kui ma sinu peale mõtlesin, läksid mu peopesad higiseks, süda tõmbus kokku ja näole ilmus naeratus. Ma ei mõelnud kojumineku peale ka siis, kui vihma sadas, kell oli neli hommikul ja ma pidin juba viie tunni pärast tööl olema. Mul ei tulnud see pähegi. Mu peas olid ainult sina. Mu kõrval olid ainult sina. Sina, sinu hääl, sinu puudutused, sinu suudlused. Ainult sina. Tunnen vahel siiani seda, kuidas sa mu võõrasse kõrvalhoovi tõmbasid ja me seal siis tundide viisi lihtsalt istusime ja suudlesime. Ma ei unusta seda kunagi. Ma ei unusta, kuidas me hommikuvalguses treppidest üles Toomemäele jooksime või seda, kuidas me hommikuti Supilinna tänavail lihtsalt keerutasime. Ma ei unusta seda mitte kunagi. Mu elu ainus eesmärk oli, et sina oleksid õnnelik. Ma ei hoolinud millestki muust. Ma olin õnnelik, et sa said minu sõpradega hästi läbi ja ahmisin innuga kõike seda tarkust, mida sa minuga jagasid. Sinu pehme kampsuni lõhn, mis kogu öö minu voodis lebas, see lõhn on siiani mu padjal. Ma ei suuda sind unustada.

Ja ometi, kui see läbi sai, mõtlesin ma, et mis see siis ära ei ole. Me ei olnud ju isegi päriselt koos. Unustan ja lähen edasi. Ometi närib see mind siiani. Kui ma sind näen, kaob jalge alt pind. Kõik tuleb meelde. Kõik. Kõik tuleb meelde ka siis, kui ma meie sirelitest möödun. Või siis kui kõnnin Inglisillal, kus sa mind esimest korda suudlesid. Kõik tuleb meelde. Ja siis on mul raske ja valus. Aga ometi ma naeratan sulle mõeldes. Ometi tahan ma, et sa oleksid õnnelik. Ja selleks peab vist lihtsalt lahti laskma. Ja ikka veel on mu südames mingi lootusepoeg, kes peaks ammu juba surnud olema. Keda ei oleks tohtinud sündidagi. Aga ta on. Ma surun teda pidevalt alla, aga tean, et ta on olemas. Samas tean ma peas ka seda, et see ei saa enam kunagi olema. Mitte kunagi. Aga ma loodan, et sa oled õnnelik. Sest mina igatsen sind ikka kell üks öösel. Igatsen väga. Ja tahan, et sina oleksid õnnelik. Sest sa tekitasid mu hinges midagi sellist, mida seal juba kaua pole olnud ja ilmselt mitte kunagi taas ei tule. Sa panid mind tundma.

[masenduses]

Sa oled niiiiii andekas nagu vau ❤️

oeh! ei ole. lihtsalt tunded keevad vahel üle ja siis on hea nad ära kirjutada! oled armas!

[masenduses]

taukar-segased lood

sa panid mind tundma kõike, millest laulavad armastuslaulikud kogu ulma ja unenäolisust, see ei kestnud kaua. siis panid sa mind tundma valu, igatsust ja üksindust see kestab vist igavesti. aga vähemalt panid sa mind tundma. ja see on väärt rohkem kui kõik muu. sa panid mind tundma ja selle eest armastan sind kiusu pärast edasi. isegi, kui ma selles üksi olen.

[masenduses]

juulihommikud

ma tahaksin nutta, aga pisaraid ei tule. korra siiski tulid, varahommikul ja purupurjus. ma tahaksin sind veel suudelda, aga neid suudluseid ei tule enam. viimati tulid varahommikul ja purupurjus. sa olid soe ja armas oled siiani, aga enam mitte minule. tahan tagasi neid valusaid hommikuid,  ja olla varahommikul purupurjus

[masenduses]

kogu aeg unustan asju

ma arvan, et mu süda jäi Sinu taskusse.  Sinu pehme musta kampsuni taskusse.  ja Sa ise ei tea, et ta seal taskus on paned ta vahel teravalt kriipivate võtmetega kokku,  viskad taskusse lahtise taskunoa.  teed mu südamele kogemata haiget. ma tean, et Sa ei taha.  Sa oled hea ja siiras.  aga minu süda jäi kogemata Sinu taskusse ja ma ei julge teda sealt ise ära võtta

[masenduses]

Meeldivad su luuletused ja tundud väga ilus inimene. Päikest!

Oeh, aitäh Sulle! Seda on nii armas kuulda!

[masenduses]

ksa

pilgud, pilgud, pilgud “ta vaatas sind,” toob liblikad kõhtu “ta vaatas sind” pilgud, pikad, juhuslikud, lühikesed, naeratused, väikesed ja laiad “ta vaatas sind pikalt,” ta vaatas ja mina tahaks teda lihtsalt igavesti vaadata ja armastada

[masenduses]

naftapuurtorn

ma ei julge sinust kirjutada, sest kõik, kellest ma kirjutan, kaovad mingil hetkel mu elust. aga see pilk see üks pilk. uje naeratus ja pilk. ma tean, et sa vaatasid mind.  sest mina vaatasin sind. ilus silmapilk.  silmapilkselt sisse võetud

[masenduses]

Su luule on ülihea!!! Tugev kalli ja pea vastu!

kõik püha headus sulle!! :)

[masenduses]

desperate housewives

sa oled veebruarikuu esimene päikesekiir, mille säras tänavatel sillerdav jää juba ilus näib. ma võtan pahkluud paljaks, kuigi on veel külm sest sina annad mulle lootust, et kohe on kevad kohe-kohe kõik ärkab ja tärkab ja ehk ärkab ja tärkab midagi ka meie kahe südameis sest kallis, sinuta on võimatu olla!