#masenduses

[masenduses]

Mu Tartu on rabarberiroosa! Magushapu. Hommikuti ja õhtuti. See ongi elus kõige ilusam!

[unofficial-estonia]

Kui täpsed olla, siis bitch on eesti keeles lita (emane koer). Nii et masenduses lita...

bitchi kõige parem vaste oleks ehk mõrd (kui inimese pihta mõeldud sõna kasutada). Aga mdea, mulle tegelt see meem väga ei istu nkn

[sireliteaegu]

Laul lauludest (Artur Alliksaar)

Hingede igatsevas üksinduses,    palverännakute pidulikus pimeduses,    röökiva öö pöörastes pööristes    visklevate ja väänlevat välkude    virvavalguses                     sünnivad laulud.    Põhjatute merede paljastel kallastel,    lainete laksuvate löökide all,    tinaste tormide tiheduses,    murduvate mastide raginas                    sünnivad laulud.    Sajandist sajandisse                    korduvad    suudlused ja surivoodid. Kerkiva ja kaduva ahel ei katke.    Ajastust ajastusse                    murduvad    sumpamised sumedate soode sumpades    kangekaelselt kauge ja kinnisilmselt kinkiva taeva    triibulise kalasaba keelitleva kohina all. Oi, kui kaua kiiguvad koidikuis orjavitsad! Hulluste tuuled ei väsi räsimast elu õisi. Tähed  ja tipud ei tuhmu kuuvalgete kuristikkude kohal. Oi, kui ähvardav on ähmasus saatuste suurte ja suletud    surutõrte ümber! Kas siis selleks sünnitigi, et otsida kirvepakku peapaigaks? Kõik, kes on määranud kohtumise keskööle, peavad ootama    hommikut. Kas siis südapäeva sädelus on selles süüdi, et teda kantakse    nagu sõdalase sõgedat soomusrüüd? Kallistused ja kalmud vajuvad ajaloo videvikku. Maailma on müüritud müütidesse. Maailm on tugev tõbine, kes õnne eest on valmis maksma    masenduse hinda. Maailma läheb lootusist lummatuna ja laulab oma laule. Iga laul sünnib absoluutsest, talle ainuomasest ainest. On graniidiseid laule, ja nendega vooderdatakse ajajõe jõuline     jõõr. On basaldiseid laule, mis kerkivad kiiduhõisete ja     hirmukarjatuste kohale nagu monumendid õhtusse     uppuvates parkides. On marmorseid laule, mis on nagu kehade kehtivuse     kivinenud muusika. On vaskseid laule, milles on peidus paljude võluvate    petteuskumuste värinad. On terasest laule. Neist saab teravaid mõõku ja tugevaid    sillatalasid. On mägikristalseid laule, kõrgemaid kitsaste eesliradade    eestkostetungidest ja -sundidest. On saviseid laule, mis pudenevad veel enne, kui saaks    hakata kostma nende kõhetu kaja,    ja on laule, mille kullalademeid iialgi ei valata üksikuteks    väikesteks läikivateks müntideks. Ääretult usun äärmustesse. Nendes on koos piinad ja pääsemine. Las uuesti lõkkub pikk ja põline piiride põlgus, kuigi    keskpärasusel on kergem, sest tema arvab, et saab    läbi lauludetagi. Laule on lõpmata palju, ja veel enam seda, mis ei leia teed    lauludesse. Mõnedes lauludes on mõtet. Mõned mõtted ise on laul. Elu aga on midagi muud kui ettevaatus. Elu on midagi hoopis muud kui ettekäänded. Elul ei ole midagi ühist eelarvamustega. Elu laulab lakkamatult. Loodus loob loojumatuid meloodiaid. Tunded tulvavad teispoole kahtluste kaledaid kaljusid. Iga tardumine on mandumine. Igale uuele päevale andumine on hääbumise ohust eemale     kandumine. On laule, millele rõõm on rikkuseks. On laule, kus kurbus ja ilu on üks. On marsse ja farsse. On hümne ja üminaid. On tulu- ja tarbelaule, mis ruttu kuluvad. On laule, mis üha uuendavad elujanu,     ja on kannibalikantaate, mis vajutavad hambad elavate     südamete lihasse. Tulevik, mu hing ihkab hingata su vääramatu värskuse     võimsaid vooge! Kuidas tunneksin su ära, kui laulude tõrvikuid ei kantaks           su kõrval ja leegid ei valgustaks                        su mehist ja murelikku nägu?

(Anna-Maria)

[hingeluule]

distsipliin

vaatasin maali seal galeriis meeles mõlkus vaid universum selle lihtsameelsus korratus ja samas kord

kuidas asetuda siin mu juuksedki sellele ei allu kõik juhtub nii kuis soov ihast puudu jääb me hingel

masenduses märkan vaid olemust kui hea on näha valgust tahan vaid, et see kestaks loojang on veel kaugel

kord on ja lahkuda ei plaani ta mulle ei sobi see pintslitõmme on kaunim segaduses peidab end ilu

[sysadminnid]

Oluline on protsess! Taome relvad protseduurideks ja masenduse protsessideks!

[viplala-things]

Kui sa järgmine kord kavatsed masenduses olla, kaalu seda: kas see aeg on seda väärt? Võta aega olemiseks, nautimiseks, puhkamiseks, õppimiseks ja töötamiseks. Ka nutmiseks ja kurvastuses olemiseks. Kuid enesehaletsusele, kui sa seda tegema pead, sea ajalised limiidid, minutites.

[morningsideavenue]

Minu kodu on see suur valge maja kohe all paremal. Tunnen viimasel ajal, et mu horisont on nii suur ja avar ja lai, et kõik, mis on kitsam ja väiksem või madalam, tekitab hetkeks õudu. Püüan mõista mõlemat poolt ja näha, et kõik ei soovi avarust ja on rõõmsad sellega, mis neil on. Mul on vajadus laieneda ja avarduda ja mul on mõnikord isegi süümepiinad, et ma saangi seda teha. Süümepiinad esiteks sellepärast, et mu pere peab hetkel mind selles toetama ja teiseks sellepärast, et me ei ole harjunud tegema ainult seda, mida me südamest soovime. Ikka on tüütuid kohustusi alati ka. Ma näen harva vastupidist (kas üldse olen näinud?) ja ise kuude kaupa nii elades (umbes lõpuaktusest saadik) tekib mõte, kas mul tõesti on õigus nii elada? Nii nagu ma soovin? Hetkel protsessin seda tunnet, sest jah-vastus tundub liialt egoistlik. Kas ma olen kellelegi võlgu selle eest, et olengi kooskõlas iseendaga? Kui palju ma võlgu olen? Aga need, kes lepivad vähemaga, kui ühendus iseendaga, kas neil on rohkem õigust nii toimida? 

Kas normaalsus on leppida hirmu, väiksuse, seljavalu, unehäirete, vaesuse, vägivalla, kehva toidu, külma, päiksepuuduse, masenduse, üksinduse, vastikuse, viha, tõrjutuse, tapmiste, veepuuduse, halva rühi, stressi, halva kohtlemise, rassismi, sõltuvuse, kiusamise, nälja, haiguse, terrorismi, narkomaania ja lootusetusega? Kas lubate mul arvata, et me ei peaks leppima ja et Inimene on midagi enamat kõigest sellest? Kas ma võin valida kõigest sellest vaba olemise, et ühel päeval aidata teistel vabaks saada? Kui see on mu ülesanne, siis kas tohin olla toetatud, armastatud ja hoitud lihtsalt selle eest, et olen, või natuke süümepiinu vähendaks mu võlga segipaisatud ühiskonna ees?

[smileymoth]

selle asemel et õppida füüsikat või bioloogia kontrolltöäks sa raisk  passid niisama ja oled masenduses mitte millegi üle. 

[masenduses]

vanem ja targem

Sa ootad oma väikest printsi,

kes halli muudaks hõbedaks

Ja kingad, mis ei enam tantsi

saaks jälle tallad libedaks. 

Ja maitsetuse teeks ta maitseks.

Ja müra nõiuks muusikaks.

Ja igavuse eest sind kaitseks

ning kõik saaks kauniks, elusaks.

Sest praegu Sa ei oska näha.

Kes teab, äkki ei tahagi. 

Ei jaksa ise ilu teha.

Ei jõua mitte kuhugi. 

Ehk luuletus või lõhn või laul

või keegi, kelles kõik nad koos,

toob oma muinasjutulisel jõul

su printsi tagasi, mu roos. 

[aboveacloud]

[sysadminnid]

Tootmisvõimekuse langus on tekitanud arendusosakonnas hella masenduse

[exceptionally-be-perfect-blog]

[tryingtoescapelife]

i cut cuz.. on We Heart It - http://weheartit.com/entry/47178268/via/helleheartit

[masenduses]

referaat

miks ma end ära ei tapa? ei taha.  kirjutas kunagi paul-erik rummo. mina ka ei taha end ära tappa aga  mul ei oleks mitte midagi selle vastu, kui ühel hetkel ma astun tänavale ja nurga tagant kihutab välja mersu või talvisel tänaval astun jääpurika teekonnale ette või lihtsalt ühel hommikul enam ei tõuse passiivne ma vist lihtsalt ei julge võtta vastutust mitte millegi eest. mitte mitte millegi eest.