minuaastarootsis

[minuaastarootsis]

Jönköping 29/03-31/03

[minuaastarootsis]

Jul = julbord och pepparkakor

Hejhej!

On kätte jõudnud jõuluaeg - üks minu lemmikumaid aegu aastas. Millised on aga jõulud Rootsis?

Muidugi seostuvad jõuludega piparkoogid ning Rootsi puhul ka julbord. Julbord kujutab endast jõuluroogadega rootsi lauda, mida tehakse ja süüakse terve detsembri jooksul. Seda pakutakse igal pool: koolis, Ikeas, külas ning kõikides kodudes. Seetõttu tüdinevad paljud sellest juba poole kuu jooksul ära. Neljapäeval (20.12) käisin ka mina perega Ikeas julbordi söömas. Koju jõudis minu hästi tore hostõde Lisa, kes õpib Šotimaal. Julbordil on traditsioon, mis järjekorras toite võtta tohib. Alustatakse kalast, lõpetatakse magusaga ning süüa tuleb vähemalt 8 korda. Julbord sisaldab endast erinevaid tüüpe kalasid ning juurviljaroogi, julskinkat (jõulusink) ja muidugi riisipudingut jms. Peale juuakse julmusti, glöggi ja muud paremat.

Paljudel rootslastel nagu eestlastelgi on kombeks valmistada piparkooke. Niisiis käisime Göteborgis teiste vahetusõpilaste ja vabatahtlikega piparkooke küpsetamas. Ausalt öeldes rääkisime enamus aja ning ega piparkookidest väga asja ei saanud. Paljud rootslased meisterdavad ka piparkoogimaju. Selline traditsioon on ka minu hostperel, niisiis ehitasime neljapäeval enda piparkoogimaja. 

Kätte jõudis jõululaupäev ehk ka minu sünnipäev. Esimese asjana avasin paki Eestist ja siis sõime perega hommikust. Siis tulid meile külla hostema ema pere, sõime (jälle) kooki ja tähistasime minu sünnipäeva. Lõunaks läksime külla hostema isa perele. Vaatasime telekast Disney jõuluprogrammi, mida iga Rootsi pere iga aasta vaatab ning fikatasime. Hiljem sõime õhtust ning jagasime kingid. 

Vaheaja päevad oleme veetnud päris tegusalt: käinud Göteborgis, Lisebergis, ratsutamas, pere ja peresõpradega kinos. Varsti ootab ees juba uus aasta ning 2. jaanuaril sõidame perega Kopenhaagenisse. Pärast jääb veel paar päeva vaheaega nautida ja juba ongi aeg tagasi kooli minna. 

God jul och gott nytt år!

Mia xx

[minuaastarootsis]

Luciadag

Hejhej!

Kes teavad, kes ei tea, aga Rootsis on selline traditsioon nagu Luciadag. 

Luciapäev langes vana julianuse kalendri järgi kokku talvise pööripäevaga. Kuna tegemist oli aasta pikima ja pimedaima ööga (hiljem muutus 21.-22. detsember aasta pimedaimaks ööks, aga rahva mälus elas 13. detsember kuupäevana edasi), tapeti siga ja pidutseti öö läbi, et kurjade jõudude suhtes valvel olla. Nooremad käisid isegi mööda küla “ringi jooksmas” nagu meie kadrid. Pühitseti valgust. Selles osas sobis see päev hästi kokku Luciaga, kelle nimi tuleb sõnast ‘valgus’ (lux) – valguskiir pimedal ajal. (https://pohjalast.wordpress.com/2010/12/13/luciapaev/, 14.12.18)

Luciapäeva puhul käisin hostperega teisipäeval (11.12.18) Lysekili kirikus. Seal laulsid valgetes riietes sädelevate kroonidega tüdrukud ning tähtedega kaunistatud mütsidega poisid. Nagu tavaks, tulid nad sisse rongkäigus, eesotsas küünlakrooniga tüdruk, lauldes Saint Lucia laulu. Kirikus jagati kõigile ka lussebulle’sid ehk safranisaiakesi ning glögi. Üritus oli suhteliselt lühike, lauldi mõned laulud ja läbi ta oligi. Luciapäeva tähistati ka koolis, kui õigel päeval, 13.detsember. 

Muidugi pidime ka ise lussebulle’sid valmistama ja see oli üllatavalt lihtne. Esimese korra kohta tulid isegi päris ilusad haha. 

[minuaastarootsis]

Käisime šokolaadivabrikus. // 17.11.18

[minuaastarootsis]

Üritasin lugeda Smögeni murrakut, millest isegi mu hostema vahel aru ei saa. // 16.10.18

[minuaastarootsis]

Šveitslaste veidrused

Hallå!

Kunagi tegin postituse rootslastest ja nende imelikest kommetest. Täna leidis aga aset väga huvitav juhtum, mis inspireeris mind kirjutama ka sarnase postituse šveitslastest. Täpsemalt ühest. Nendele, kes minu eluga üldse kursis ei ole, ma elan koos teise vahetusõpilasega Šveitsist ja oi, kui naljakas see on.

Anja ja helkur

Neljapäeval sain Eestist paki kõige paremaga ning seal oli ka kaks helkurit, üks mulle ja üks Anjale. Ma ei kujutanud ettegi, kui naljakaks üks helkur talle osutada võib. Nimelt oli see Anja esimene helkur tema terve elu jooksul. Muidugi teadis ta, mis see on, aga kuidas seda kanda, polnud tal aimugi. Kõigepealt tegi ta sellest endale kaelakee. Ma olin terve aja kindel, et ta teeb nalja, aga ei. Ma ainult naersin ta üle. Pärast juhendi lugemist sidus ta selle endale parema põlve ümber, ise nii õnnelik. Aitasin tal lõpuks selle õigesti jope külge kinnitada ja läksime koeraga jalutama. Alguses vehkis ta sellega ja naeris terve aja, et peab seda kandma. Kui ma rääkisin, et Eestis saab helkuri mittekandmise eest trahvi, oli ta päris kohkunud. Koju jõudes oli ta sellega juba harjunud ja ei naernud iga helkuri liigutuse peale. Sellised on meie õhtud Kungshamnis.

Minu jaoks igapäevane asi, oli Anja jaoks nii uus ja naljakas. Olen varemgi sarnaseid asju märganud, kuid helkuri lugu oli vaieldamatult kõige naljakam. 

Lühike ta tuli, aga vähemalt tuli :)

Mia

[minuaastarootsis]

Kolme kuue emotsioonid

Tjena! 

Ma olen Rootsis elanud kolm kuud? Jah! See aeg on möödunud meeletu kiirusega. Üritasin meenutada kõike, mis ma selle aja jooksul korda olen saatnud ja avastasin, et ma pole üldse palju postitusi kirjutanud. Mitte, et ma üllatunud olin, aga veits kurb oli ikka, kui ei mäletanud kõiki sündmusi, mis juhtunud on. Hoolimata eesti keele halvenemisest ning rohkedest kirjavigadest, otsustasin rohkem kirjutama hakata. Neist ei tule maailmaklassi kirjateosed (ilmselt ka mitte Kalle Viigi väärilised), aga vähemalt on mul hea tagasi vaadata. Mõned on soovinud postitusi ka inglise keeles (shout out Elias & Ben & Lisa & others) ning see võib kunagi juhtuda, eestlased ärge palju pahandage. 

Just täna kolm kuud tagasi lendasin ma Rootsi poole. Tundub nagu ma oleks siin elanud terve elu, kuid samal ajal mäletan siia saabumist kui eilset. Otsustasin teha kolme kuu tunnete ja mõtete kokkuvõtte. Siit see tuleb!

Kõik YFUkad teavad joont, mis kirjeldab vahetusaasta jooksul kogetud tundeid läbi kuude. Minu oma algas üsna segaselt. Esimesed päevad Rootsis kuni kooli minekuni olin päris kurb, igatsesin Eestit, kuid samal ajal olin elevil uute seikluste üle. Ma ise ka ei teadnud, mida tundsin. Kõik oli segi kui puder ja kapsad. Kooli minekuga läks joon järjest rohkem üles poole. Ma ei igatsenud enam kordagi tagasi Eestisse. Isegi, kui minu õde sai endale kutsika, keda näen alles aasta pärast, ei heidutanud see mind. Muidugi tahaksin teda varem näha, aga ausalt mulle nii meeldib Rootsis.

Kätte on jõudnud november ja ma olen ikka sama rõõmus. Mu Eesti pere lausa vingub selle üle, et ma olen kogu aeg liiga rõõmus ning naeran liiga palju. Vahel olen ka ise mõelnud ja oodanud, millal mul koduigatsus tuleb. Olen sellest rääkinud ka teiste vahetusõpilastega. Ma olin enne vahetusaastat juba koduigatsusega arvestanud ning olin 100% kindel, et mingi hetk see mind tabab. Praegu arvan, et seda ei tulegi. Rohkem kardan ma tagasiminekut ja seal tekkivat masendust. Üritan mitte liiga palju ette mõelda ja karta, aga paratamatult käib see mõte peast läbi. Kuidas elada ilma Rootsist saadud sõprade ja maxi halloumi burgerita?! 

Vi ses xx

[minuaastarootsis]

[minuaastarootsis]

“Situ ruttu, karu tuleb” - Arnis (Läti) 2018 ehk veel Stockholmi pilte

[minuaastarootsis]

Fotojaht ehk baby jesus ja tema tiim Stockholmi avastamas.

[minuaastarootsis]

Sügisvaheaeg

Hej!

Tänase postituse, nagu pealkiri juba ütles, kirjutan ma oma sügis vaheajast. Rohkem pilte minu vaheajast leiad järgmises postituses :)

Liseberg ja PAO 

Vaheaeg algas 26. oktoobril. Sõitsime perega Göteborgi, et külastada Lisebergi, mis on lõbustuspark keset Göteborgi linna. Lõunaks sõime muidugi kohustuslikku Maxi halloumi burgerit. Kui keegi kunagi Rootsi satub, siis te peate seda proovima, see on imeline. Kui juba veidi pimedamaks läks, korjasime peale meie naabri Helena ning läksime lõbustusparki. Algatuseks jõime kakaod ning siis oligi aeg siseneda esimesse õudusmajja. See oli ühtlasi ka minu esimene kogemus õudusmajadega ning õnneks ma pettuma ei pidanud. Kokku külastasime nelja õudustemaja ning iga üks oli omamoodi lahe. Esimesed kaks olid päris hirmsad ja sai ikka korralikult karjutud, kuid kolmandaga olin juba ära harjunud, kust keegi välja võib ilmuda. Kahes viimases majas käisingi ringi nii, et ei kartnud mitte midagi. Seevastu minu hostõde Anja kartis igat väiksematki häält ning see tegi selle kogemuse nii naljakaks. Käisin ka paaril lõbusõidul, mis olid megavinged. Õhtu lõpetuseks sain ma proovida läänekaldale väga omast hot dogi kartulipuduruga. See maitses palju paremini, kui see kõlab. 

Oleme õnnistatud toredate peretuttavatega ning saime ööbida Göteborgi lähedal majas. Järgmine hommik pidime minema PAOle (post arrival orientation). See lühidalt öeldes kohtumine sinu lähedal elavate vahetusõpilaste ning nende peredega. Seal arutatakse, kuidas kõigil läinud on, mis on edasised plaanid ning muidugi fikatatakse ja mängitakse YFUle omaseid mänge. Muidugi suutsime me sinna täna google mapsile tund aega hiljaks jääda, aga sellest polnud midagi ning ülejäänud päev läks sujuvalt. Teisi vahetusõpilasi on alati väga tore näha, nii ka see kord. Pärast seda sõitsime koju Stockholmiks pakkima ning nagu nädalavahetusele omane, õhtustasime peresõprade juures.

Stokcholm (28.10-01.11)

Pühapäeval sõitsime tagasi Göteborgi, tegime Anjaga filmiõhtu pitsa ja rootsi kommidega ning valmistusime Stockholmi minekuks. Esmaspäeva hommikul sõitsimegi juba Stockholmi poole. Olime mõlemad Anjaga surmväsinud, sest me ei saanud palju magada, aga siiski nii rõõmsad, et saab jälle teisi näha. Kell 11.15 jõudsime Stockholmi rongijaama, ootasime kõik teised ära, sõime õhtust ning külastasime Fotografiska muuseumit. Hilisõhtuni kaartide, ninja ja teiste mängude mängimine ning juba oligi käes teine päev. Külastasime terve päev erinevaid muuseume, sest ilmaga meil just ei vedanud. Vihmast hoolimata saime vaba aega ning linna peal ise ringi vaadata (tegelt sõime jälle max). Kolmas päev mängisime terve päev tiimides fotojahti. Täita tuli erinevaid ülesandeid üle terve Stockholmi, nt anna valvurile küpsis, hipsteripilt Södermalmis jne. Kätte jõudis neljapäev ja oli aeg koju sõita. Päris kurb oli hüvasti jätta teiste vahetusõpilastega, keda mõnda näen alles juunis.

01.11-04.11

Ülejäänud vaheaeg kulges päris rahulikult. Neljapäeva õhtu ja reede hoidsime Anjaga meie koera Texast ning üritasime puuduvaid unetunde tagasi magada. Laupäeval sõitsime jälle minu lemmikusse Göteborgi. Kohtusin sõbraga, käisime kaltsukates ja jalutasime niisama linna peal ringi. Pühapäeva veetsin terve päeva hobuste juures. Kohustuslik filmiõhtu perega ning vaheaeg saigi läbi.

Tegin ka YFU Eesti instagrammis take over, mine loe!

Aitäh, et lugesid :)

Mia

[minuaastarootsis]

Igal hommikul järjest ilusam taevas

[minuaastarootsis]

21.09.18 - Esimene kalanduse tund

[minuaastarootsis]

16.09.18 - Läksime Anjaga Smögenile vihmamantlit otsima, aga leidsime hoopis värvilised majad

[minuaastarootsis]

18.08.18 - sõit pere juurde

[minuaastarootsis]

Rootslaste iseärasused

Transport

Ma pole endiselt aru saanud, mille järgi bussid sõidavad, need hilinevad peaaegu alati. Peatused on tähistatud eri tähtedega (A,B) ja kui seda poleks, oleks ma kogu aeg eksinud. Nimelt ei sõida bussid alati sinna suunda, kus pool peatus on. Kui buss jõuab peatusesse, hakkab ootajate seas selline trügimine, mida ma varem näinud polnud. On ju väga oluline, et just sina saaksid esimesena bussi, et jumala eest kellegi kõrvale istuma ei peaks. Jah, kõik rootslased istuvad bussis üksi, kõrvalpingile asetavad oma koti ning kuulavad terve tee kõrvaklappidega muusikat. Tihti ei istuta isegi sõpradega kõrvuti. Bussist väljumiseks tuleb vajutada stopp-nuppu, muidu jätab juht peatuse lihtsalt vahele. Mõnel juhul nupuvajutusest ei piisa. Juht kuulab samuti muusikat ning ei kuule helinat ja ta sõidab peatusest mööda. Siis tuleb karjuda “ursäkta mig” ja loota, et ta sind seekord kuuleb. Heal juhul jõudsid nüüd õigesse kohta ja saad rahulikut koju kõndida.

Kool

Varem olin kuulnud, kuidas Rootsis on õpetajad väga chillid. Jah, nad istuvadki tundi tehes laua peal ning joovad kõrremahla. Kõik õpetajad on väga toredad ning suhtlevad õpilastega kui võrdväärsetega. Vahel lahkuvad nad järsku klassist, et omale võileib ja kohvi tuua ning klassis fikatada. Seda teevad ka õpilased. Koolitoit on kõigile tasuta ja see on nii hea! Alati on ka vege valik (süte pls tahan ka), mis on tihti isegi parem kui lihatoit. Salativalik on ülilai, kuid vahel leiab sealt ka imelikke toite (nt banaanid karris). Toidu kõrvale joovad enamus rootslasi piima.

Inimesed

Rootslased on külmad ja ei taha võõrastega suhelda? Ei! Terve klass oli kohe alguses väga tore ning kõik suhtlesid minuga aktiivselt ja teevad seda siiani. Inimesed naeratav üksteisele tänaval!! ja tihti ka teretavad (nagu eestlased rabas). Absoluutselt kõik läänekaldal räägivad, et Göteborg on Rootsi õige pealinn ning, et Stockholmis elavad ülbed inimesed. Ja rootslased ei kanna ainult musta! Tõepoolest on neil väga palju tumedaid riideid, kuid väga tihti näeb inimesi värviliste vihmamantlite ja kollaste kampsunitega.

Aitäh, et lugesid :)

Varsti jälle!

[minuaastarootsis]

15.09.18 - Täpselt kuu aega Rootsis