#Arhitekt arhit
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/reporter-eesti-vabaohumuuseumisse-teisaldatakse-terve-kortermaja/
Reporter: Eesti Vabaõhumuuseumisse teisaldatakse terve kortermaja
jaga facebookis
Esmakordselt Eestis teisaldatakse teise linna terve kortermaja! Valgamaal käibki kolhoosiaegse telliskivimaja viimaste tükkide lahtivõtmine! Nõukogude aegne kolhoosirahva kivimaja pannakse taas püsti Eesti Vabaõhumuuseumisse!
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/selgunud-on-eesti-taluarhitektuuri-sailitamise-pilootprojekti-esimesed-toetuse-saajad/
Selgunud on Eesti taluarhitektuuri säilitamise pilootprojekti esimesed toetuse saajad
Selgunud on Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused.
Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 144 nõuetekohast taotlust ligi 1,2 miljoni väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 19 eraomanikku.
«Taluarhitektuur on oluline osa Eesti kultuuripärandist. On rõõmustav, et Eesti inimesed soovivad korrastada ja jätkuvalt kasutada ajaloolisi talumaju elukohana. Suur huvi ja taotlejate hulk uude taotlusvooru näitab selgesti, et see on olnud omanikele vajalik ja kauaoodatud samm,» ütles kultuuriminister Indrek Saar. «Tegelik vajadus on ilmselgelt kordades suurem, kuid eriline heameel on sellest, et leidsime täiendava võimaluse voorust jagatavat toetussummat kahekordistada,» lisas minister Saar.
Toetuse eesmärk on aidata kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja -maastiku omapära säilimisele.
«Taotluste saajatest kujunes väga ilmekas läbilõige Eesti taluarhitektuurist — rehemajadest kuni taluhäärberiteni, sealhulgas ka kahele nimeka arhitekti projekti järgi valminud hoonet. Taotluste hindamisel oli üheks oluliseks kriteeriumiks, et plaanitavad katusetööd panustaksid Eestile omase ehituspärandi ja -traditsioonide säilimisse, selleks on oluline kasutada just algupäraseid materjale. Kõige enam said toetust roo- ja puitkatustega hoonete omanikud, mis on enne 1940. aastat ehitatud talukomplekside eluhoonete puhul põhilised katusekattematerjalid. Toetuse saajate hulgas on ka üks valtsplekk ja üks kivikatusega hoone,» ütles Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse ja toetuste spetsialist Kersti Siim.
Taotlusi hindas seitsmeliikmeline erialaspetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima hiljemalt käesoleva aasta lõpuks. Tegu on nelja-aastase pilootprojektiga väärtusliku taluarhitektuuri säilimise toetamiseks. Selleks eraldatud vahendid leppis valitsus kokku 2018. aasta riigieelarve strateegia läbirääkimistel.
Toetuse taotlemiseks ei pea hoone olema riikliku kaitse all. Uue taotlusvooru kuulutab Muinsuskaitseamet välja juba käesoleva aasta sügisel. Vooru eeldatav eelarve on 100 000 eurot.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/uurikinnisvara-mured-lahendab-eesti-esimene-uurihinna-labiraakimiste-platvorm-bidrento/
Üürikinnisvara mured lahendab Eesti esimene üürihinna läbirääkimiste platvorm Bidrento
Uute pikaajaliste üüripindade, olgu selleks siis üürikorter või äripind, otsinguil on igapäevaselt tuhanded kui mitte kümned tuhanded Eestis elavad inimesed. Tegemist on üsna ajakuluka ja keerulise protsessiga nii üürileandja kui ka üürniku vaatevinklist. Enam ei pea see nii olema, sest peagi käivitub Eesti esimene rendikinnisvara platvorm Bidrento, mis annab võimaluse üürileandjal ja üürnikul online keskkonnas üürihinna läbirääkimisi pidada.
Millised on peamised murekohad üürikinnisvaraturul ja kuidas hakkab Bidrento platvorm neid lahendama?
Laialivalguv üürikinnisvaraturg
Teatavasti on üürikinnisvaraturg tänaseks päevaks väga laiali valgunud ja seepärast on üsna keeruline saada täit ülevaadet turul toimuvast. Erinevad portaalid, kinnisvarabürood, Facebooki grupid- kõikides nendes kohtades olev erinev informatsioon võib ühel hetkel pigem kahju teha kui kasu tuua. Just see on üks ajenditest, mispärast on Eesti turule peagi tulemas uuenduslik ja ainulaadne üürikinnisvara läbirääkimiste platvorm Bidrento, mis kogub ühte kohta kogu informatsiooni, mida üürileandja ja üürnik vähegi vajab.
Puudub taustainformatsioon
On igati mõistetav, et iga üürileandja sooviks võimalusel enne kinnisvara väljarentimist teada täpsemalt, kellele ta oma kinnisvara rentida annab. Siinkohal tuleb mängu oluline aspekt, milleks on usaldus. Loomulikult on seda raske saavutada, kui puudub inimesega varasem kokkupuude ja ka taustainformatsioon. Tegemist on järjekordse kitsaskohaga, mida hakkab Bidrento platvorm peagi lahendama. Nimelt tuleb kõikidel inimestel, kes soovivad Bidrento platvormil kinnisvara rentida, täita profiil enda andmetega ning huvi korral ka lisaankeet, mis võib anda olulise eelise kinnisvara üürimisel. See kõik hoiab kokku väärtuslikku aega ja tekitab usaldustunde kahe osapoole vahel.
Teine oluline aspekt, mis mängib suurt rolli, on õigeaegne renditasu maksmine. Selleks, et üürileandja saaks teha parima võimaliku valiku üürniku osas, on Bidrento platvormil võimalik tutvuda fakti- ja maksehäirete raportiga, mis annab aimduse üürniku ajaloolisest maksekäitumisest.
Kuidas sündis Bidrento idee?
Bidrento asutajad Natalja Napsep ja Taavo Annus räägivad endapoolse loo, kuidas tekkis idee luua uudne üürikinnisvara platvorm Bidrento.
Natalja: “Idee tekkis meil pisut üle aasta tagasi, mil olime Taavoga investeerimiskorterit otsimas, et see tulevikus välja üürida ning passiivset tulu teenima panna.”
Taavo: “Sukeldunud üürikinnisvaramaailma tekkis meil peagi küsimus: kuidas saaksime üürikorteri maksimaalselt teenima panna ja seda usaldusväärse üürnikuga? Siinkohal nägimegi võimalust luua uudne ja innovaatiline lahedus üüriturule, mis vastaks ja lahendaks sellise küsimuse nagu meil tekkis.”
Natalja: “On teada, et head üürikorterid leiavad uue üürniku päevadega kui mitte isegi tundidega. See pani meid mõtlema selle peale, et kui nõudlus on niivõrd suur, siis on tegelikkuses võimalus teenida tunduvalt suuremat tulu. Samuti kuulsime inimestelt, kes üürikorteritega juba tegelesid, et üürniku taustakontroll on üsna suureks murekohaks, kuna oluline informatsioon on väga mitmes kohas laiali ja seepärast on keeruline saada täit ülevaadet.”
Taavo: “Siinkohal leidsimegi, et tegelikult on võimalik kogu vajalik informatsioon koondada ühte kohta kokku ja seeläbi lihtsustada üürimisprotsessi. Nii me siis hakkasimegi arendama platvormi, kus üürileandja saab kogu üüriprotsessi ühes kohas otsast lõpuni ära teha. Üürnikul avaneb omakorda võimalus teha online vormis hinnapakkumisi ning eristuda teistest pakkujatest oma tausta poolest.”
Natalja: “Lisaks eelpool mainitud põhjustele oli tegelikult üheks ajendiks, miks otsustasime Bidrento platvormi luua, see, et järjest rohkem ja rohkem liiguvad erinevad valdkonnad online keskkonda. Toome näiteks Wolti ja Bolti, mõlemad on ehtsad näited sellest, kuidas kogu teenuse pakkuja ja teenuse kasutaja suhtlus on online-i ümber kolinud. Inimesed ei helista enam, et taksot saada või toitu tellida, vaid kogu tegevus toimub online-is- kõik see hoiab inimes(t)e väärtuslikku aega kokku ja muudab ka elu tunduvalt mugavamaks. Nii sündiski meil idee luua Bidrento!”
Mis on Bidrento?
Bidrento on esimene ja ühtlasi ainuke üürikinnisvara platvorm Eestis, mis annab võimaluse üürileandjal ja üürnikul online keskkonnas üürihinna läbirääkimisi pidada. Uuenduslik ja läbipaistev platvorm loob kasuliku keskkonna mõlemale osapoolele:
● Üürnikul on võimalus tutvuda teiste potentsiaalsete üürnike poolt tehtud hinnapakkumistega ja teha konkureerivaid pakkumisi ning seda ka üürileandja poolt määratud hinnast allapoole;
● Üürileandjal on võimalus saada ülevaade potentsiaalsetest rentnikest koos taustainfo ja hinnapakkumistega ning teha seejärel teadlik valik.
Niisugune avatud lähenemine loob õiglase turuhinna, aitab minimeerida üürikinnisvara vakantsust ja üürida kinnisvara tunduvalt kiiremini.
Miks kasutada Bidrentot?
Bidrento hoiab kokku nii üürileandja kui ka üürniku väärtuslikku aega, olles üürikinnisvara pakkumiste ja üürnike taustainformatsiooni vahendaja rollis.
Antud platvorm pakub mõlemapoolseid lisaväärtusi ning uudseid lahendusi üürikinnisvara rentimisel:
● Üürileandja saab teenida suuremat tulu või kiiremini välja rentida oma korteri, maja, äripinna või garaaži;
● Üürnikul avaneb võimalus saada soovitud elamispind pakkudes paremat hinda või olla enda isiksuse ning tausta poolest eelistatum
● Üürnik võib pakkuda soovi korral ka madalamat hinda ning ei pea tundma piinlikkust kuna üürihinna läbirääkimine toimub online keskkonnas;
● Kiirendab rentimise protsessi õiglase hinna määramisega;
● Üürileping paari klikiga;
● Tasuta fakti- ja maksehäirete raport üürniku kohta.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogu informatsioon, mida üürileandja ja üürnik vähegi vajab, on nüüd ühes kohas, Bidrentos.
Uudne üürikinnisvaraplatvorm käivitub peagi, kui soovid olla esimeste seas, keda teavitame Bidrento platvormi avamisest, siis registreeri oma e-mail Bidrento kampaanialehel ning ühtlasi osaled ka suures auhinnamängus, kus loosi läheb Euronics kinkekaart väärtuses 500€! Alusta siit.
www.bidrento.ee
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/ehitusfirma-tunnistab-tooliste-suitsetamist-jumalaema-kirikus/
Ehitusfirma tunnistab tööliste suitsetamist Jumalaema kirikus
«Mõned kolleegid rikkusid aegajalt reegleid ja me kahetseme seda,» ütles tellinguid paigaldanud firma Le Bras Frères pressiesindaja Marc Eskenazi, kuid kiirustas lisama, et «sigaretikoni ei saanud kuidagi Notre Dame’i põlengut põhjustada».
Mõned töölised «võtsid politsei ees omaks, et suitsetasid aegajalt», kinnitades sellega satiirilehe Le Canard enchaîné väidet.
Jumalaema kiriku torni ümber paigaldatud tellingutel oli suitsetamine rangelt keelatud, sest kiriku lagi oli suuremalt osalt puust.
Eskenazi ütles tööliste kaitseks, et kuna torn oli kõrge ja allaronimine võttis aega, rikkusid mõned suitsunäljas töölised keeldu.
Tema sõnul ei ole aga võimalik, et kahjutuli sai alguse sigaretist: «Igaüks, kes on proovinud kodus tuld läita, teab, et sigaretikoni tammehalu vastu pannes ei juhtu midagi.»
Uurijad on kuulanud üle ehitusel töötanud inimesed ja teised tunnistajad, et teha kindlaks, millest Jumalaema kiriku tulekahju võis alguse saada.
Ajakirjandusse on jõudnud arvamus, et põhjuseks oli ajutise tõstuki elektrilühis, mis pani tellingud põlema.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/langusspiraal-rasib-soomes-ehitajad/
Langusspiraal räsib Soomes ehitajad
Foto: Andres Haabu
Lähiaastatel ehitatakse 10 000 korterit vähem kui tippajal ja järgmisel aastal pole enam 5000 ehitajal tööd, ennustab Soome ehitusettevõtteid koondav liit Rakennusteollisuus.
Liidu ülevaate järgi ootab Soome ehitust sel aastal parimal juhul paigaltammumine, kirjutab Kauppalehti. Korteriehituses ja taristuehituses on oodata langust.
Ehitus kasvas neli aastat Soomes muust majandusest kiiremini, nüüd pöördub see esimese suure valdkonnana langusesse ja järgmisel aastal on kogu ehituses oodata 2 protsendi suurust kahanemist, leiab liit.
Korteriehitus saavutas tipu eelmisel aastal, siis alustati 46 000 uue korteri ehitust, mida oli 13 000 võrra rohkem kui sel sajandil keskmiselt.
Rakennusteollisuus ennustab, et sel aastal jääb alustatud korterite arv alla 40 000. Eelmise aasta tipuga võrreldes ehitatakse sel ja järgmisel aastal kokku 10 000 korterit vähem.
„Langust oli oodata, sest kortermaju on viimastel aastatel rekordiliselt palju ehitatud,“ ütles Rakennusteollisuuse peaökonomist Jouni Vihmo. „Müügis olevate uute korterite hulk püsib siiski mõistlikul tasemel ja korteriturg jätkab positiivsena,“ lisas ta.
Vihmo sõnul toetavad korteriehitust endiselt madalad intressid, tarbijate kindlustunne ja investorite nõudlus.
Ärihoonete ehitus kukub aga liidu hinnangul lausa ajaloolisele madaltasemele, kus pärast tervet hulka suurhankeid jääb alustatud ehitiste maht alla 5 miljonit kuupmeetrit. Viimati nähti nii väikseid numbreid 1990ndatel aastatel.
Tööstusehitiste rajamine seevastu on heas hoos.
Rekordilisele tasemele on tõusnud ka teenindushoonete ehitus. Uusi haiglaid ja hooldekodusid ehitatakse sel aastal rohkesti, aga edaspidi hakkab pikalt kestnud kõrgaeg mööda saama.
Ehitusala töötajate arv püsib Soomes sel aastal 198 000 inimese juures, kuhu see eelmisel aastal kerkis. Nelja aastaga on ehituses juurde loodud 30 000 töökohta. Järgmisel aastal on aga oodata töökohtade arvu kahanemist 5000 võrra, ennustab liit.
Transpordiühenduste korrashoiu summat on sel aastal 370 miljoni euro võrra vähendatud ja seda peaks varsti näha olema, kirjutab liit.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/miks-toojoupuudus-ergutab-kinnisvaraturgu/
Miks tööjõupuudus ergutab kinnisvaraturgu
Jooksva aasta esimene kvartal on andnud kinnitust meie aastalõpu prognoosile: buumi näha ei ole, kinnisvaraturg on pigem stabiilne ning majanduskasv pidurdub. Puudujääk kinnisvaraturul tekib pindade, mitte ostjate tähenduses, kirjutab RE Kinnisvara vanempartner Monica Meldo.
RE Kinnisvara vanempartner Monica Meldo. Foto: Erakogu
Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli statistikaameti andmetel 2018. aasta neljandas kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Trend on püsinud 2017. aasta esimesest kvartalist. Kinnisvaraturule mõjub see aga ergutavalt – töötajate puudus on toonud kaasa kauaoodatud palgakasvu, mis on andnud tarbijale rohkem ostujõudu.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/absurd-eraisikud-peavad-kredexi-toetuse-pealt-tulumaksu-maksma-korteriuhistud-mitte/
Absurd: eraisikud peavad Kredexi toetuse pealt tulumaksu maksma, korteriühistud mitte
Õiguskantsler Ülle Madise saatis riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile kirja, milles ta pöörab tähelepanu Kredexi toetuste ebavõrdsele maksustamisele. Eraisikule makstav toetus, näiteks lasterikka pere kodutoetus, läheb maksustava tulu alla, aga korteriühistutele makstav toetus mitte. See tähendab aga, et toetuse tõttu kasvab eraisiku aastane sissetulek nii kõrgeks, et õigus maksuvabale tulule kaob ära ja ta peab tuludeklaratsiooniga riigile kopsaka summa juurde maksma.
Mitmed inimesed on palunud õiguskantslerilt hinnangut sellele, et sihtasutuse Kredex eluaseme soetamise või parendamise toetuse saajaid koheldakse erinevalt, lähtudes sellest, kas eraisikud saavad toetust otse või korteriühistu kaudu. Näiteks kui lasterikka pere kodutoetust saab inimene otse, on toetus maksustatav, sest see arvatakse sissetuleku hulka ja halvemal juhul jääb inimene seetõttu maksuvabast tulust ilma. Kui inimene saab aga toetuse korteriühistu kaudu, siis toetust ei maksustata.
Õiguskantsler selgitas, et Kredex maksab eluaseme soetamise või parendamisega seotud toetusi nii korteriühistutele kui füüsilistele isikutele. Eraisikud saavad taotleda näiteks lasterikaste perede kodutoetust, väikeelamute rekonstrueerimise toetust, väikeelamute küttesüsteemide uuendamise toetust. Tegemist on riikliku toetusega ja kuna füüsilistele isikutele makstavad toetused on seaduse järgi maksustatud, siis mõjutab toetuse summa maksuvaba tulu suurust.
Seega võib Kredexi toetus suurendada inimese aastasissetulekut nii palju, et ta jääb maksuvabast tulust täielikult ilma. Õiguskantsler toob näite: kui 14 000 euro suuruse aastapalgaga inimene saab väikeelamu rekonstrueerimise toetust 15 000 eurot, loetakse tema aastaseks sissetulekuks 29 000 eurot. «Niisis kaotab ta õiguse maksuvabale tulule ja tal tuleb maksta tulumaksu 5800 eurot aastas. See tähendab, et ta peab maksma tulumaksu 4200 eurot rohkem kui siis, kui ta ei oleks saanud Kredexi toetust. Kuna palgatulult ja toetuselt on maksud juba kinni peetud, peab ta tuludeklaratsiooni alusel juurde maksma 1200 eurot,» kirjeldab õiguskantlser.
«Pärast seda, kui 15 000 euro suurusest toetussummast on maksud maha arvatud, saab inimene toetusena kätte 10 800 eurot. Toetus aitab küll parandada pere elamistingimusi, aga kuna see suurendab ka pere ülalpidaja tulumaksukohustust, saab teha vähem muid eluks vajalikke kulutusi,» selgitas Madise.
Samas korteriühistutele väljamakstavaid toetusi õiguskantsleri sõnul ei maksustata, sest juriidilise isiku tulu ei maksustata selle saamisel. «Seega, kui korteriomanik saab elamistingimuste parandamiseks toetust korteriühistu kaudu, see toetus tema maksuvaba tulu arvestust ei muuda.»
Madise mööndab, et riigikogu vabaduses on otsustada, kellele milliseid maksusoodustusi teha, kuid korteriühistute ja eraisikute toetuste erinevat maksustamist saab põhjendada ainult Eesti tulumaksusüsteemi eripäradest. «Vastuseta on küsimus, kas eraisikutele makstavate Kredexi toetuste maksustamine on ka sisuliselt põhjendatud ja kooskõlas riigikogu tahtega,» ütles ta.
Madise sõnul ei ole Kredexi toetuste maksustamine kooskõlas põhimõtetega, mille järgi parlament on seni otsustanud sarnaseid toetusi maksustada või maksust vabastada. «Näiteks muutis riigikogu 2018. aasta lõpus tulumaksuseadust selliselt, et toetust, mida makstakse Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks, ei maksustata,» selgitas Madise.
«Struktuuritoetuse maksuvabastuse kehtestamist põhjendas riigikogu sellega, et maksustamine vähendab inimeste võimekust projekti ellu viia ja huvi toetust taotleda. Sama põhjendus peab tegelikult paika ka Kredexi jagatavate toetuste kohta, ometigi neid maksustatakse,» ütles Madise. Kirjas riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjonile palus Madise seadust muuta, juhul kui komisjonid on seisukohal, et Kredexi toetuse maksustamine ei vasta riigikogu tahtele.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/video-naerualuseks-sattunud-erootiline-kinnisvarareklaam-saab-tormilist-tagasisidet/
Video: naerualuseks sattunud erootiline kinnisvarareklaam saab tormilist tagasisidet
Pole kahtlustki, et seks müüb, küsimus on selles, kas päris kõike peab seksi abil müüa üritama.
Austraalias valminud uusarenduse müümiseks mõeldud video on väga ruttu saanud ülemaailmselt tuntuks ja seda mitte positiivses mõttes: erootiliste sugemetaga video on sattunud veebis naerualuseks, vahendab Daily Mail. Mõistagi leidub ka konservatiivsemaid kriitikuid, keda reklaam suisa ärritab.
Videos on näha, kuidas noor mees koju saabub, naine teda vastu võtab ja kuidas nad läbi kogu maja kulgevat ja üsna sensuaalset tantsu alustavad. Esialgses versioonis oli näha ka, kuidas mees naise ühel hetkel köögi tööpinnale pikali paneb ja kätega üle tema keha libistab, kuid see koht on nüüdseks videost eemaldatud.
Mees jõuab videos ka basseini, mille serval naine teda ujumistiiru ajal jookidega ootab. Originaalvideo lõpuks jõuab paar ka voodisse, kuid seegi osa on tänaseks videost välja kärbitud.
«Nägin esmalt selle kodu fotosid ja mu esimene mõte oli, et siin on kindlasti pornofilme tehtud. Aga videot vaatama asudes ei osanud ma aimatagi, et saan seda ka ise vaadata!» kirjutab üks kommenteerija.
Video autor Sam Nader ütleb aga, et klient jumaldas esialgset videot. «See on lihtsalt turundus,» selgitab ta äärmiselt erootilise video valmimise tagamaid. Ta kinnitab, et tänu videole on huvi müüdava objekti vastu väga suur.
Kummalisel kombel üritab kinnisvara kirjalik kuulutus seda maja müüa hoopis perele sobiliku koduna, millele video küll kuidagi ei viita. Tänaseks on maja müütav ettevõte LJ Hooker Bankstown video eest vabandanud ja tunnistab, et pisut läks sellega ehk liiale tõesti.
«Me püüame alati leida originaalse lähenemise, kuidas oma pakutavat kinnisvara esitleda, aga seekord ei õnnestunud asi päris nii nagu soovisime,» ütleb ettevõtte pressiesindaja.
Fotosid originaalvideost näeb SIIT, allpool on nähtav pisut silutud versioon sellest.
youtube
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/arhitektuurimuuseumis-uuritakse-rootsi-puitarhitektuuri/
Arhitektuurimuuseumis uuritakse Rootsi puitarhitektuuri
Puit on olnud Rootsis ajalooliselt oluline ehitusmaterjal ning väike punane maamaja on kujunenud osaks Rootsi rahvuspärandist, vahendas «Aktuaalne kaamera». Ühelt poolt näebki tänapäeva Rootsi puitarhitektuuri ja kohaliku looduse tugevat põimumist, teisalt aga puidu kasutamist argiste kodusemate lahenduste loomisel.
Näitusega tahetaksegi näidata, et puidust saab ehitada ning et ökoloogilisest aspektist on see mõistlik, kuna puit on nii taastuv kui ka taaskasutatav materjal. Näituse korraldaja Tove Dumon Wallsten sõnas, et puit on ainuke materjal, mida me saame istutada. «See on ainuke taastuv allikas ja see on oluline võimalus linnade ja majade ehitamiseks tulevikus,» kinnitas ta, lisades, et nad tahavadki näidata uusi tänapäevaseid viise ehitamaks linnu, mis vaatavad tulevikku ja on tehtud taastuvast materjalist.
Näitus «Metsade maa Rootsi – uus puitarhitektuur» jääb Arhitektuurimuuseumis avatuks 9. juunini.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/err-i-uue-telemaja-arhitektuurikonkursi-voitis-kadarik-tuur-arhitektide-too-2/
ERR-i uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektide töö
ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega ning oleks mugav, nüüdisaegne, energiasäästlik ja madalate kasutuskuludega.
Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektide kavandi, mille autorid olid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Tremm ja Mihkel Tüür.
Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbitöötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust.
«Uus hoone moodustab olemasolevate hoonetega terviku. Arhitektuurne
lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning
olemasolevat raadio- ja uudistemaja respekteeriv,» seisis žürii protokollis.
Samuti tõsteti esile, et hoone peasissepääs on äratuntav ja hästi leitav ning sissepääsuala jalajäijasõbralik, peafuajee hästi organiseeritud ning külaliste hoonesse pääs loogiliselt lahendatud. Žürii tõi välja ka kompaktset ja ehituslikult realitstlikku hoonemahtu, tänavaruumi sobivat lahendust ja võimalust kasutada katusemaastikku vabaõhustuudiona.
ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid
Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et uue telemaja puhul on oluline paigutada võimalikult suur hoonemaht olemasolevate väärtuslike hoonete vahele, arvestades ka linnaruumilist olukorda.
«Ühest küljest on meil raadiomaja, mis on arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline eeskadriorulik tänavaruum ja lisaks sellele Gonsiori tänava poolt koolimaja ja selle ees pargi kõrval olev avar spordiväljak — kuidas neid seoseid kõige paremini siduda,» kirjeldas Mänd arhitektide ees seisnud ülesannet.
Võidutöö puhul imponeeris Männile eelkõige see, kuidas uus hoone sidus kvartali üheks tervikuks — jalakäijatel tekkis võimalus pääseda Raua tänavalt Raua põigu kaudu Gonsiori tänavale, samuti oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole.
«Teine pool on kindlasti ka see, kuidasmoodi suhtub uus võrdlemisi suur hoonemaht Raua põik tänava nurgal oleva elamuga. Võib-olla oli seal ühtteist, mis tahab veel edasise projekti käigus natukene sättimist, aga ka seal oli hoitud võrdlemisi hästi distantsi, valgusolukord, mis linnas on väga oluline, oli hästi tabatud. Ja muidugi ühest küljest peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, võimaldades teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne,» sõnas ta.
Žüriil jätkus arutelu kaheks väga pikaks päevaks, kuid Männi sõnul tõusis võidutöö suhteliselt lihtsalt ja ilma suurte vaidlusteta pinnale, ehkki oli ka teisi väga tugevate elementidega töid.
«Olen selle võistluse üle selles mõttes õnnelik, et oli palju eripalgelisi töid, oli, mille hulgas valida ja mida arutada ning päris palju huvitavaid mõtteid edaspidiseks leidus erinevateks töödeks samuti,» tõdes Tallinna peaarhitekt, kelle sõnul saab Tallinna kesklinn uue telemaja näol väärika lisanduse nii toimiva ja hoonesiseselt hästi funktsioneeriva telemaja näol kui ka linnaruumi mõttes.
ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid
Üks võidutöö arhitekte Indrek Rünkla rääkis ERR-ile, et nad pidasid oma lahendust välja töötades silmas seda, et ühelt poolt peab telemaja võimaldama teletegemist, teiselt poolt on aga tegemist linna avaliku ruumiga. Mõlemad pooled peaksid väga hästi töötama, et oleks hea telemaja.
«Kolmandaks on seal hästi kitsad olud — krunt, kuhu peab maja tegema, on hästi pisike, tihe,» rääkis arhitekt.
Ta lisas, et nende soov oli, et avalik osa jääks võimalikult mõnus ja hea ning inimestele võiks olla arusaadav, et see on nende telemaja.
Ehkki Kadarik Tüür Arhitektide kavand võitis konkursi, ei tähenda see, et arhitektide töö oleks sellega lõppenud. Rünkla sõnul käib arhitektuuri tegemine kõige paremini interaktiivselt, kui tellija saab jooksvalt öelda, millised asjad on talle tähtsad.
«Loomulikult on praegu kõik asjad alles mingisugusel viisil lahendatud, aga milline on see sobivusaste ühe või teise asja puhul, on keeruline programm — telemaju ei ole meist keegi väga palju projekteerinud,» nentis ta.
Hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mille kohta Rünkla märkis, et üldiselt on katuse funktsioon olnud mitte vett läbi lasta, aga maailm on muutunud veidi keerukamaks ning pinda, mis valgust ja päikest saab, on võimalik kasutada energia tootmiseks.
Telemaja ideekonkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid
ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul selgub see, kui suure osa maja energiatarvest päikesepaneelidest saadakse, edaspidise projekteerimise käigus.
Vilde lisas, et järgmiseks etapiks ongi projekteerimine, mis peaks koos kõigi ekspertiisidega kestma kokku umbes 15 kuud.
«Pärast seda tuleb ehitushange ja ehitamine. Kolida tahaksime aastal 2023,» lausus ta ja lisas, et vahepealsesse aega jääb veel palju hankeid ja muud sellist.
ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, nii et see moodustaks ühtse terviku olemasolevate raadio- ja uudistemajaga.
Uude telemajja on kavandatud umbes 420 töökohta. Hoone rajamise rahastamine ootab riigieelarve strateegia otsust tänavu kevadel.
Arhitektuurikonkursi esimese koha võitja preemia, mille pani välja kultuurkapital, on 20 000 eurot, teisele kohale tulnud ideekavandi «Hää link» autor Novarc Group AS saab 15 000 ja kolmanda koha saanud «Tele/Sild» autor Ateljee Null OÜ 8000 eurot.
ERR-i uue telemaja konkursil teise koha saanud ideekavand «Hää link», mille autor on Novarc Group AS.
Ergutuspreemiad said OÜ Alver Arhitektide ideekavand nimega «Nipkovi ketas» ja DAGOpen OÜ kavand «Voog», kumbki 4500 eurot.
Žüriisse kuulusid ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, ERR-i juhatuse liige Urmas Oru, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Marika Lõoke, Pelle-Sten Viiburg, Tiit Trummal, Jane Teresk ja Andres Kask ning Soome Arhitektide Liidu esindaja Hannu Tikka. Ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Taavi Aare, ERR-i haldusdirektor Janar Vilde ja ERR-i tootmisteenistuse juhataja Aimar Prous.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/otse-kell-12-err-avalikustab-uue-telemaja-arhitektuurivoistluse-voitja/
Otse kell 12: ERR avalikustab uue telemaja arhitektuurivõistluse võitja
Telemaja arhitektuurikonkursile laekus kokku 25 ideekavandit. Võiduga kaasneva peapreemia 20 000 eurot andis Kultuurkapital.
Eesti Rahvusringhäälingu uue Telemaja arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Erik Roose (ERR-i juhatuse esimees), Endrik Mänd (Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna linna peaarhitekt), Urmas Oru (ERR-i juhatuse liige), Marika Lõoke (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Hannu Tikka (Soome Arhitektide Liit, APRT, arhitekt), Pelle-Sten Viiburg (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Tiit Trummal (Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitekt), Jane Teresk (arhitekt), Andres Kask (arhitekt). Ekspertidena osalesid žürii töös Janar Vilde (ERR) ja Aimar Prous (ERR) ning Taavi Aare (Riigi Kinnisvara AS).
Arhitektuurivõistluse lähteülesanne valmis ning konkurss viidi läbi koostöös Eesti Arhitektide Liidu, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Riigi Kinnisvara AS-iga.
Uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, moodustades olemasolevate raadio- ja uudistemajaga ühtse terviku. ERR-i uue telemaja rajamise finantseerimine ootab riigieelarve strateegia otsust sel kevadel.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/pohimaanteede-neljarajaliseks-ehitamine-ei-alga-veel-mitu-aastat/
Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine ei alga veel mitu aastat
Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingus on üks eesmärkidest põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine. Ehitustöödega aga lähiaastail kindlasti ei alustata, kirjutab ERR.
Koalitsiooni moodustavad Keskerakond, EKRE ja Isamaa on kokku leppinud, et Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva suunduvad riigimaanteed tuleb ehitada 2+ 2 rajaliseks. Samas on nende teede arendmine koalitsioonileppes kirjas vaid eesmärgina ehk alles väga algusjärgus, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Koalitsiooni osapooled on nõus, et teedeehituse rahastamist tuleb vaadata eelarvelistest vahenditest, Euroopa fondidest ja vajadusel laenu kaasabil.
Loe edasi ERR uudistest.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/tundlik-teema-kas-uurileandja-tegelikult-ikkagi-peaks-lemmikloomi-uurikorterisse-lubama/
Tundlik teema: kas üürileandja tegelikult ikkagi peaks lemmikloomi üürikorterisse lubama?
Lektor ja kinnisvarakäsiraamatute autor Tõnu Toompark kirjutab, kuidas selle tundliku teemaga siis tegelikult on.
On tavaline, et üürileandjad ei armasta loomi ja lapsi, vähemalt mitte üürileantavas korteris. Koduloomad võivad kehva hooldamise puhul jätta ruumidesse spetsiifilise lõhna, samuti võivad nad mööblit lõhkuda, seinu lõhkuda või määrida. Omaette teema on allergia. Pole sugugi midagi erilist, kui allergikust potentsiaalne üürnik otsustab vaevusi kartes korterit üürile mitte võtta, sest eelmisel üürnikul on olnud koduloom.
Professionaalse üürileandja ja investori jaoks on koduloomade lubamise või keelamise võtmeküsimus rahas. Kui üürnik korteri sisustuse täiendava amortiseerumise riski kinni maksab, ei tohiks olla majanduslike probleeme loomapidamise aktsepteerimisega.
Probleem tekib aga kahjude puhul nende määramise ja hinnastamisega. Kui näiteks kassiomanik oma karvakera küünejälgi millekski ei pea, võib üürileandja mööbli mahakandmisele minevaks hinnata.
Seetõttu tasub taolist emotsionaalsete ja sageli tulututeks osutuvate vaidluste vältimiseks üürileandjal loomapidajaid pigem vältida.
Kui aga üürileandja leiab, et ta aktsepteerib üürniku loomapidamist, tasub üürilepingusse selgelt ja ühemõtteliselt sisse kirjutada, et üürnik vastutab tema kodulooma võimalike laastamistööde tagajärgede eest.
Vastutus on olemas niigi, kuid lepingusse kantava ja eraldi suuliselt üleräägitava lisapunkti eesmärk on üürniku moraalselt distsiplineerida ja anda märku, et üürileandja ei vaata võimalikest kahjustustest mööda.
Teine, mis üürileandja erilise hoolega peab läbi viima, on vara üleandmise vormistamine. Üleantava vara kvaliteet, kulum ja rahaline väärtus tuleb erilise täpsusega fikseerida, et üürileandja saaks võimalikes hilisemates vaidlustes trumbid enda käes hoida.
Vara üleandmise-vastuvõtmise akti juurde on võimalik lisada fotod üleantavast-vastuvõetavast vallasvarast ja selle seisukorrast. Pilte võib välja trükkida või kooskõlastada need elektrooniliselt.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/pohimaanteede-neljarajaliseks-ehitamine-saab-alata-alles-mitme-aasta-parast/
Põhimaanteede neljarajaliseks ehitamine saab alata alles mitme aasta pärast
Koalitsiooni moodustavad Keskerakond, EKRE ja Isamaa on kokku leppinud, et Tallinnast Tartusse, Pärnusse ja Narva suunduvad riigimaanteed tuleb ehitada 2+ 2 rajaliseks. Samas on nende teede arendmine koalitsioonileppes kirjas vaid eesmärgina ehk alles väga algusjärgus, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Koalitsiooni osapooled on nõus, et teedeehituse rahastamist tuleb vaadata eelarvelistest vahenditest, Euroopa fondidest ja vajadusel laenu kaasabil.
«Kindlasti tuleb tegeleda kõikide eeltöödega — see on nii projekteerimine, vajadusel kuskil maade ostmine -, et me oleks valmis selleks, et selle projektiga edasi minna. Siis saab edasi otsustada, millisel moel me saame sinna kasutada Euroopa rahastust, kui suures mahus me saame kasutada Euroopa rahastust ja mida tuleb siis veel täiendavalt teha. Siin on jällegi /…/ seesama laenu küsimus, et kuidas see on graafikus teiste suurte objektidega,» rääkis majandusministri kandidaat Taavi Aas (KE).
Kui vaadata transpordi arengukava või teehoiu kava aastani 2022, siis tegelikult on nendes suurtest projektidest kirjas veel vaid Tallinna-Tartu maantee ehitus kuni Mäoni.
«Praegu on tegelikult üks poliitiline tellimus või üks poliitiline otsus olemas — see on Koselt Mäole 170 miljonit aastaks 2022. Ja oleme ausad, poliitilisi otsuseid rohkem pole tehtudki. Kui me täna teeksime otsused ära, siis sisuliselt see tähendaks seda, et saaksime ehitama hakata kõige varem kahe-kolme aasta pärast,» selgitas riigikogu majanduskomisjoni esimehe kandidaat Sven Sester (I).
Maanteeameti juht Priit Sauk ütles, et tõepoolest on tänaseks otsustatud vaid 15 kilomeetri ehitus Võõbust Mäoni. Tallinnast Tartu suunal tuleks veel ehitada 90 kilomeetrit, Narva suunal 120 kilomeetrit.
«Võtame suund Pärnu, meie põhimaantee number neli. Seal me teame, et täna oleme välja ehitanud umbes 25 kilomeetrit Tallinnast väljuvat 2+2 ja sealt nii mõnegi lõigu 2+1 lahendust. Nende lahenduste rajamine ka täna jätkub,» rääkis Sauk.
«Täna konkreestelt projekteerimislepinguid ja olemamasolevaid töid nendel suundadel rohkem ei ole, kuna puuduvad otsused,» lisas ta.
Sauk ütles, et isegi kui kohe ettevalmistustega alustada, kuluks sellele mitu aastat.
«Ma arvan ettevalmistus võtab kolm-neli aastat julgelt, pigem veidi enam. Siis me saame hakata ehitama. Ehitus tahab ka mõne aasta saada,» tõdes Sauk.
Üle 300 kilomeetri maanteed oleks võimalik ehitada valmis umbes kümne aastaga, sest 2+2 teede rajamise ehitustempo on 30-40 kilomeetrit aastas. Maksma läheks see kuni kaks miljardit eurot.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/ulemiste-arendaja-ehitab-sabatuules/
Ülemiste arendaja ehitab sabatuules
Tallinnas Ülemiste linnaku arendaja Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov tunneb, et arendussurve sunnib ka neid oma plaanidega edasi liikuma. Foto: Raul Mee
Niinimetatud hea sabatuul on aidanud Tallinnas Ülemiste linnaku arendajal liikuda edasi oma järgmisesse ja kõige suuremasse arendusetappi, mis tähendab järgneva 5–10 aasta jooksul ligi 130–150 miljoni euro väärtuses kuuehoonelise hoonekompleksi ehitust, ütles Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Jostov nimetas Ülemistet Tallinna kõige kiiremini arenevaks piirkonnaks, kui arvestada hiljutist teadet Tallinna lennujaama laienemisest ning samuti kahe suure kaubanduskeskuse kasvamisest. Samuti tõi Jostov esile transporditaristu arengu, nimetades Rail Balticut ning võimalikku Tallinna–Helsingi tunnelit.
«Kogu piirkond on väga tugeva arendussurve all. Meie oleme ka oma pikaajalisi plaane joonistanud ja oleme praegu võib-olla ära teinud kogu Ülemiste City mahust suurusjärgus 20 protsenti,» ütles Jostov. Tema sõnul on neil veel väga palju teha, lisades, et esimesi elanikke ootavad nad linnakusse kolima järgmisel aastal.
Stuudios käis veel Eesti parima teenindaja konkursi eestvedaja Tairi Leis, kes rääkis, mida saab ettevõtja teha, et tema klienditeenindajad pakuksid parimat teenindust.
Samuti külastas hommikuprogrammi võimalik majandusminister Taavi Aas, kes rääkis, mida ettevõtjaile olulist ta uues ametis teha plaanib.
Politoloog Viljar Veebel rääkis, kuidas jagunevad kohad Euroopa Parlamendis Eesti erakondade vahel ja kas loiult alanud kampaania saab veel hagu alla.
Hommikuprogrammi vedasid Rivo Sarapik ja Ken Rohelaan.
Kuula hommikuprogrammi Äripäeva raadio podcast‘ide keskkonnast.
0 notes
Photo
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kinnisvarafirma-naissoost-kinnisvarainvestorite-osakaal-on-huppeliselt-kasvanud/
Kinnisvarafirma: naissoost kinnisvarainvestorite osakaal on hüppeliselt kasvanud
Eesti üürikorterite arendaja Scandium Kinnisvara teatas, et nende andmete järgi on naiste osakaal üürikorteritesse investeerijate seas viimase kahe aastaga enam kui viiekordistunud.
Kui veel aasta tagasi domineerisid ostjate seas tugevalt mehed, siis viimase aastaga on olukord oluliselt muutunud ja naiste osakaal hüppeliselt tõusnud. «Meie viimastes arendusprojektides on naised moodustanud juba enam kui 50 protsenti ostjaskonnast. See on veel võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil naised moodustasid vaid 10 protsenti ostjaskonnast, tohutu kasv,» ütles Scandium Kinnisvara müügijuht Maia Lõško pressiteates.
Kui naiskinnisvarainvestorite arv on hüppeliselt suurenenud, jäävad investeeringute suurused vastassugupoolele veel alla. Keskmiselt ostavad naisinvestorid ühe kuni kaks väikekorterit arenduse kohta, mehed tihti kolm või enam.
«Naised on kinnisvarainvesteeringu tegemisel ettevaatlikumad ning soovivad investeerimisobjekti kohta väga põhjalikku ülevaadet. Eelistatakse investeeringute hajutamise mõttes investeerida erinevatesse arendustesse ühe kuni kahe korteri kaupa,» ütles Lõško.
«Mehed seevastu eelistavad investeerida suuremalt ühte väljavalitud arendusse, et muuta korterite haldamine võimalikult lihtsaks ja mugavaks.»
Samuti näitb ostustatistika, et laenude osakaal tehingutes on langemas ja üha enam investeeritakse omakapitali.
0 notes
Last Seen Blogs
scanelectromechanical-blog
Scan Electromechanical
ayalou
أم الخير
cookietrains
Locomotive of Cookie
cookietrains
Locomotive of Cookie
roomsa60
A-60 or A-50