#vanakreeka

[kaantevahel]

Prometheus

Prometheus oli kreeka mütoloogias titaanide Lapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt.

"Kurvalt uitas mööda maad Prometheus, kes pärines titaanide jumalikust suguvõsast, ja asjata otsis ta elusolendeid, kes oleksid püstikäijad nagu tema ja kes sarnaneksid temaga. Aga ta nägi savi, mis annab elu rohule, taimedele ja puudele, ja ta märkas tihedat vihma, mis sajab maa peale. Vihmavesi hoidis looduses elu alal, ja seal, kus ei sadanud vihma, surid nii puud kui ka põõsad ja võimust võttis kõrb. Kui Prometheus oli maa ja vee jõudu tundma õppinud, segas ta savi vihmaveega ja vormis esimese inimese. See sarnanes jumalatega. Pallas Athena, selge mõistuse ja tarkuse jumalanna, puhus elutule kujule hinge sisse ja hall savi muutus roosaks, selles hakkas tuksuma süda ja senini liikumatud jalad ning käed tegid esimesi liigutusi. Nõnda saatis Prometheus maailma peale esimesed inimesed"

"Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, õpetas neid lugema, kirjutama ja arvutama ja loodust mõistma. Ta õpetas inimesi loomasid ikestama ja vankreid meisterdama, et inimesed ei peaks koormaid turjal kandma. Ta näitas neile, kuidas ehitatakse laevu ja kuidas purjed kergendavad sõudjate tööd. Ta viis nad maapõue peidetud aarete juurde. Kaevurite usinate käte läbi hakkasid vask, raud, hõbe ja kuld maa-alustest maardlatest välja rändama."

Prometheus vedas Zeusi ninapidi ja jumalatele hakati ohvriks tooma konte, mitte liha kontide peal, kuid Zeus ei jätnud Prometheuse tegu karistamata. Zeus võttis inimestelt tule. Seepeale hiilis Prometheus ööpimeduses Olümpose mäele ja võttis Zeusi koldest tule ja peitis selle õõnsa kepi sisse. Ta viis inimestele tule tagasi. Zeus saatis siis Hermesega maa peale Prometheuse venna Epimetheuse juurde Pandora. Kuigi Prometheus oli Epimetheust alati hoiatanud, unustas teine ilusat Pandorat nähes kõik nõuanded. Tema uudishimu ajendas teda paluma Pandoral oma laegast avama. Kui hädad ja mured ja õnnetused olid laekast väljas, kohkus Pandora ja lõi kaane jälle kinni. .

"Aga hädad olid laekast kõik välja lennanud ja alles oli jäänud ainult lootus. Haigused ja õnnetused olid ta vastu põhja surunud ja seepärast pääses teda ainult nii vähe laia maailma."

Zeus käskis Prometheuse kõige tugevamate ahelatega kõrge kalju külge neetida.

"Kõrgel kuristiku kohal, milles ujusid udujooned, rippus Prometheus maa ja taeva vahel, aga ta ei alistunud, ei palunud Zeusilt armu. Kui Zeus nägi, et Prometheus ei palu armu ja talub uhkelt oma saatust, saatis ta hiiglasliku kotka Kaukasusse Prometheust piinama. Kotkas lendas iga päev aheldatud Prometheuse juurde, rebis terava nokaga tal ihust maksa välja ja sõi seda. Öösel kasvas Prometheusele maks uuesti tagasi ja hommikul oli kotkale valmis uus söömaaeg."

Prometheuse päästis Zeusi poeg Herakles, kes tappis vibuga õela röövlinnu. Ta purustas Prometheuse ahelad ja kinkis talle vabaduse. Zeusi lepitamiseks kandis needuse täitmiseks Prometheus raudsõrmust, millesse oli kinnitatud kivikild Kaukasuse kalju küljest. Nii jäi ta igaveseks ajaks aheldatuks, nagu Zeus oli määranud. "Ja sellest ajast peale kannavad inimesed Prometheuse teo mälestuseks kiviga sõrmuseid. Kannavad tänapäevani, ehkki nad on juba ammu unustanud Prometheuse, kes ei tahtnud alistuda jumalatele ja jäi õnnetuseks truuks inimestele."

Kasutatud katkendeid Eduard Petiška raamatust "Vanakreeka muistendid ja pärimused".