#NullID

[luci-st4r]

I couldn't find anything coining this or wtv so. I'm doing the thing myself to add to my hoard tm ✨️✨️✨️ヾ(・ω・*)

[No spoons to make a flag, may make one later... also no spoons for fancy explanation bare with me]

Nullwinged / nullwings - for if you have wings or believe you have wings but wish you didn't / identify as not having them for whatever reason

Geared towards plural (cis or trans) entities who have wings in hs or source, etc, but anyone can use it if in good faith!!

[amorality-flagz]

NullAIAB is a transID/transAGAB term for those who are bodily [or otherwise] AIAB but do not identify as such for any reason.

[analog-transid]

Wanna coin a prefix,,, can't think of flag for it,,,,

VetusID - from the latin word for old....

A substitute ID for if you consider yourself cisID due to the past but do not currently condone your past actions / technically did not do it but still feel guilty / just no longer ID with it when you're technically cisID (I.E.. IDing as VetusHarmful because you were previously nonconsensually harmful but no longer enact harmful behavior... or saw someone getting hurt but didn't/couldn't stop it, even if looking back, you see how you could have stopped it) this is different from nullID, since you're not necessarily transitioning out of it, it's an acknowledgement of "this is a part of me, and I still consider myself to be cisID but don't want to be for whatever reason"

Might request someone make a flag / flag template for this,,, hmm

If someone already made something similar lmk ... coined 11:15AM april 20th, 2024

[angelivampic]

୨୧ NullTime

a nullID / transID where one wishes to be or identifies as not being in any time and / or not living any specific time

example ; identifying as not going through the year 2018, going from 2017 to 2019

[journalqueer]

Bit late to this, but I thought i’d join in on the coining event. I did the days I missed and today.

DAY 1: NULLHANAHAKI

A Nullid term where one has Hanahaki Disease, but identifies as not having it for whatever reason.

DAY 2: TRANSNPDGENDER

Where one’s gender identity is affected by the TransNPD term for any reason. This term can be used by those who don’t identify as TransNPD.

DAY 3: TRANSDUOLINGOLANGUAGE

Where one identifies as learning a language on Duolingo, but currently isn’t for whatever reason. (fun sidenote: I am cisduolingolanguage!!) -📗

[jeintalu]

Barbarite kirjarullid.

Araabia numbrid

ja nullid.

[unofficial-estonia]

See EV100 logo tähendab 18 ka või?? O.o ma mõtlelsin terve aja et miks need nullid üksteise peal peavad olema...

Jah see tähistab 1918, 2018 ja 100 korraga :D

[sysadminnid]

“Aga teeme samsungit, nullide ja ühtede asemel paneme 0, 1 ja 2 oma süsteemi?”

[kuhugionkadunudkuu]

Bonito & barato ehk meie reis Kolumbiasse: esimene peatus Santa Martas

Nagu juba eelmises postituses mainitud, siis meie reis algas Bogotas. Just selle linna lennujaamas pidin ma oma perega kokku saama. Hakkasin eelmisel õhtul Cordobast tulema, vahepeatusega Tšiili pealinnas Santiago de Chiles. Kohale jõudsin varahommikul. Passikontrollid läbitud, kohver ka kaasas oligi kell 6 hommikul kui ma rahulolevalt väljapääsu poole kõndisin.

Siiski ei saanud ma veel linnapeale minna, sest ootasin ka teisi vanderselle. Nemad pidid kuskil 9ksa paiku kohale jõudma. Bogota El Dorado (tõlkes “kullane” või “kullaga kaetud”) lennujaam on küll suur, kuid mitte kaootiline ja kõik on lihtsalt käe-jala juures. Turvaalast väljudes on seal samas kohe valuutavahetuspunkt, palju pinke istumiseks ja erinevaid pisikesi kohvikuid-kioske-putkasid, et kõhtu täita. Kõndisin siis 50m ühele poole ja 50m teisele poole, samal ajal unega võideldes ja üritades otsustada mida hommikuks süüa.

Siiski ei leidnud ma seal ootesaalis mitte ühtegi kohta, kus kaardimakseid vastu võetaks. Kuna tol hetkel polnud Argentinas veel väga kolumbia peesosid saada, siis võtsin kaasa dollareid ning ei tahtnud neid kohe lennujaamas kahjuliku kursi vastu vahetada. Lõpuks ei jäänud aga midagi muud üle kui kõige väiksem rahatäht (ehk siis 10 dollarit) kotist välja kraamida ja kohvriga valuutavahetuspunkti poole veereda. Pärast passi ettenäitamist ja tšeki peale sõrmejälje jätmist olingi 28 000 peeso võrra rikkam ning sain lõpuks ometi proovida seda kuulsat kolumbia kohvi ja juustuarepasid (ehk siis seda pannkoogi moodi küpsetist pildi peal). Kohvi oli väga hea, arepa aga liiga rasvane nii varajasteks hommikutundideks. Ei istunud üldse hästi kõhule, mis tunde varem oli ainult ingveritablette seedinud...

Kuna olen ise pikalt ettekandjana töödanud, siis on minu jaoks alati väga oluline natukenegi jootraha teenindajale jätta. Kuna meil siin on ka peesod, aga palju väiksemates mõõtudes (näiteks: pakk piima maksab 23 peesot, päts saia 50 peesot, jne), siis oli alguses üsnagi segadusseajav kõike tuhandetes arvutada, rääkimata kahest tuhandest peesost jootrahast!!! Terve reisi vältel tabasin end mitu korda mõttelt, et neil oleks elu palju lihtsam, kui mõned nullid lihtsalt ära jätaks...

Pärast hommikusööki läksin teisi reisiselle ootama. Pagasilinte eraldas minu ootealast vaid suur klaassein. Seal ma siis istusingi natuke ja luurasid omasid. Nende lennuk jõudis õnneks kohale varakult, nii et ei pidanud pikalt seal aega viitma. Nii naljakas oli vaadata läbi selle klaasseina kuidas nad passikontrollist väljusid ja kohvreid läksid ootama samal ajal ringi vaadates, et kas mind ka kuskil näevad. Küll see oli lõbus kui lõpuks meie pilgud kohtusid!

Sealt edasi, ja juba neljakesi, väljusime lennujaamast, et minna tasuta transfer bussiga siselendude terminali. Kolumbia nii öelda kodune terminal oli hoopis teistsugune kui tolle lennujaama rahvusvaheline osa. Palav, rahvast täis. Nägi välja nagu odav bussijaam, ausalt öeldes. Õnneks väljus lend Kariibi mere äärsesse Santa Marta linna graafikus ja jõudsime kohale ilma probleemideta.

Santa Marta lennujaam oli veelgi pisem. Ühest otsast sisse, haarad kohvri ja teisest otsast välja. Muud mitte midagi. Sealt kauplesime omale takso, et minna eelnevalt reserveeritud üürikorterisse.

Me ei peatunud täpselt Santa Marta linnas, vaid sealt mõne kilomeetri kaugusel asuvas El Rodaderos. Üürikorteri leidsime Airbnb’st. Selline vaade oli meil pärastlõunasele rannale.

See sama tänav teisele poole... Kolumbias on väga levinud tänavate märgistamine hoopis numbritega, mitte nimedega. Minu jaoks, kes ma ei ole arvudega väga sõber, teeb see õige koha meeldejätmise keeruliseks. See on aga El Rodaderos väga lihtsalt ära lahendatud (ilmselt ei olnud ma see ainuke lahja peaga turist seal...). Nimelt antakse kõikidele check-in’i tehes veekindlad käepaelad kortermaja või hotelli nimega, aaddressiga ja kontakt telefoniga. See teeb elu ülilihtsaks! Tahad korterisse tagasi, aga ei mäleta täpselt, kus see oli? Näitad käepaela taksojuhile! Jne, jne.

Õhtul, kuskil 18-19 vahel, kui päike loojus, hakkasid kõik rannal oma asju kokku pakkima. Kanuud viidi riburadapidi järgmist päeva ootama.

Mis võlts argentiinlane ma ikka oleks kui matet igal pool ei jooks. Minu meelest kõige parem kombinatsioon - mate ja Kalevi teeküpsised.

Esimesel päeval võtsime asju rahulikult, vahetasime muljeid ja kingitusi, mõnulesime niisama rõdul päikse käes.

Järgmisel päeval oli eesmärk leida mingisugune Tayrona ekskursioon ja edasi bussipiletid Cartagenasse. See tähtis ülesanne täidetud, läksime edasi taksoga Santa Martasse. Esimeseks peatuseks oli mereääres asuv Simon Bolivari väljak. Sealt kõndisime ja uurisime ise edasi.

Hakkasime mööda seda müügitänavat jalutama. Seal saime raha vahetatud ja leidsime ka tänapäeval eluks vajaliku adapteri.

Santa Marta rannaosa. Paljud kohalikud tulid sinna oma lõunapausi veetma ja midagi natuke hamba alla otsima.

Kohapeal anti kookosele vormi ning pandi kõrs ka sisse. Suures palavuses oli see värske kookosevesi väga jahutav!

Ühel pool inimesed ujusid, teisel pool laaditi kaubalaevadelt konteinereid maha.

Santa Marta tüüpilised koloniaalajastu arhidektuuriga tänavad.

Nagu näha, siis kõik kohalikud käivad eranditult ainult varjupoolses tänavaääres!

Bolivari väljaku ääres asuv Kullamuuseum. Me saime kohapeal alles teada, et esmaspäeviti on see kinni.

Bolivari väljak teise nurga alt vaadatuna.

Santa Martas nägin väga huvitavaid prügikaste, mis toimisid päikseenergiaga. Nimelt visatakse sinna prügi sisse ning eelnevalt mainitud energia toimel pressitakse see praht kokku. See tähendab, et ühte prügikasti mahub rohkem ning pärast selle asemel, et musti plastikkotte vahetada, võtad lihtsalt kokkupressitud prügi bloki välja ja valmis! Te ei kujuta ette, kuidas kohalikud mind vaatasid, kui nägid, et hakkasin prügikastist pilti tegema... “Veel üks imelik gringo”, mõtlesid ilmselt...

Müügimees Pruutpaaride pargis. Sellised ambulatoorsed kioskid on väga levinud nii Argentinas kui Kolumbias...

Kolm erinevat võimalust, kuidas ühte ja sama tänavat tähistada. Võimatu mitte märgata.

Väga uhke rahvusvahelise menüüga restoran Santa Martas. Lõpuks seal siiski ei söönud, sest otsisime midagi kohalikumat.

Päikseloojang meie rõdult vaadatuna.

Kui oleks Santa Martasse kauemaks jäänud, siis oleks võinud veel külastada ka Minca linna mägedes, mis on kuulus oma ökoturismi, matkaradade ja koskede poolest. Samuti oleks võinud ligidalt ära näha Kolumbia kõrgeima näe - Sierra Nevada - ja külastada ka Taganga linna pikemalt. Aga kõik see jääb järgmiseks korraks.

Järgmisel päeval ootas meid juba vajane äratus ja matk Tayrona looduspargis.

[amorality-flagz]

NullAXAB is a transID/transAGAB term for those who are bodily [or otherwise] AXAB but do not identify as such for any reason.