#veekogu

[taimemaailm]

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

Saksa keeles Gewöhnlicher Blutweiderlich, inglise keeles purple loosestrife. Ka tuntud kassisaba, roosirohi, põdralille nime all.

Mitmeaastaline roht- ja õistaim kukesaba perekonnast, kukesabaliste sugukonnas, mis kuulub mürdilaadsete seltsi, ja omamoodi on osa kaheidulehelistest.

Tavaliselt 30-100 cm pikk, võib aga ka kuni 2,5 meetriseks kasvada. Tugev vars, õitseb juulist septembrini näiteks madalsoodes, veekogu kallastel ja teistel märjapaigades. Eelistab seega niiskemat mulda, aga samas päikselist asukohta.

Lehed võivad olla mitmesugused. Õied on kuue kroonlehega, mis on üle sentimeetri pikkusega päris suured. Sarnane põdrakanepiga, mis aga ei kasva märgades asukohtades, ja on saledam ja 5 kroonlehega.

Ravimtaim, kasutaim (nahaparkimine, värvimine), halval ajal ka söögitaim.

Pildid: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu (vasakul), AnRo0002, CC0, via Wikimedia Commons (paremal)

TeunSpaans, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons (all)

[juteanworld]

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

Saksa keeles Gewöhnlicher Blutweiderlich, inglise keeles purple loosestrife. Ka tuntud kassisaba, roosirohi, põdralille nime all.

Rohttaim kukesaba perekonnast, kukesabaliste sugukonnas. 30-100 cm pikk, tugev vars, õitseb juulist septembrini madalsoodes, veekogu kallastel jt.

Pildid: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu (vasakul), AnRo0002, CC0, via Wikimedia Commons

[minestland]

www.veeseire.ee/search?q=j%C3%A4galahttps://flic.kr/p/2at99ns

[mariomesiphotography]

Hääled valla

[thesweetlyluckycollector]

Looduslik veekogu #nature #naturevideos #river #water #snow (at Eidapere, Raplamaa, Estonia) https://www.instagram.com/p/CMnJ1y_LroY/?igshid=18fnd4xdtk7ph

[suvineseikleja]

Kaua ma ei oodanud, ning juba hakkasin rattaga vanaisa lähiümbrust avastama. Vanaisa kodu lähedusest kulgeb Selgise rattarada, mis viib mind Välgi looduskaitsealale, mööda mitmekesiseid metsateid. Esmalt jõuan Alajõeni, kus alati hetkeks peatun ning võtan aega, et selle veekogu ilu nautida. Seejärel kulgen mööda rattateed ja näen mitmekesist metsa - kased, männid, kuused. Jõuan Kukemetsa metsaonnini, mis on üks äge koht! Seal on RMK poolt haldatav grillimise, chillimise ja telkimise paik. Seekord jäi Kukemetsas ööbimine proovimata, aga vähemalt on tuleviku sumedateks suveöödeks idee olemas. Kukemetsa metsaonn: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1641

Välgi looduskaitsealal ringi liikudes kohtusin ka karuga, kes oli minust mõnesaja meetri kaugusel, ning kes minust suurt välja ei teinud ja ei teinud ka mina temast välja. Läksime mõlemad rahulikult oma teed. Välgi looduskaitsealale jäävad vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning kaitsealused linnu- ja taimeliigid. Kaitsealused linnuliigid on Välgil metsis ja must-toonekurg. Võin öelda, et Välgi looguskaitsealal ringi liikudes tundsin suurt rahu. Võisin sõita jalgrattaga kilomeetreid, ning ainus mida nägin olid paksud metsad ja ainus mida kuulsin, oli linnulaul ja rohutirtsude sirin. Vahepeal peatusin marjametsas, et noppida pohli ja mustikaid. Metsateed hargnesid pidevalt mitmeks ning valikuid näis olema palju - mööda millist metsateed ma nüüd lähen? Kuna olen muidu ka suur rattasõidu sõber, siis vahemaid ma üldse ei kartnudki, ära eksimist ka mitte. Vähemalt seni, kuni telefonil akut jätkub ja mobiilne internet töötab, saan kaardilt ilusti järgi vaadata millisel metsarajal ma parajasti olen. Võin niiviisi hulkuda tunde ja tunde, väsimust ei tule, sest looduses käimine on parim teraapia. Nägin mitmesuguseid taimeliike, seeni, samblikke, linde. Isegi muru tundus seal rohelisem kui mujal. Välgi looduskaitsealal ringi liikumine oli meeldiv ja hingerahu pakkuv kogemus. Kindlasti lähen sinna ka edaspidi.

[amidstthedelusions-blog]

mõnikord lihtsalt ongi nii lihtne supelda korraks rahulolus.

ma ei tahaks täna peatuda senise elu suurimal katsumusel, millest endiselt läbi tulen. paar päeva olen suutnud olla sellest eemal, leidnud rõõmu maagilistest juhtumistest. üsna muinasjutuline tunne tabab paadisillal istudes tähise taeva all soojal suveööl, ees laiumas veekogu, mida ääristab kuldsete täppidena tänavavalgustuslampide kee. jagada sellist momenti olendiga, kes kahtlemata oskab hinnata ja olla ühes ja olemas, jagada just parasjagu mõtteid sarnasel sagedusel. 

kelle leian kohtumismomendil istumas kiigel, pea pisut mõtlikult viltu. just niisamuti nagu mina seda teeksin, kui kohad oleks vastupidised. 

ja kellega kohtumise tagajärjel asuvad mõlemad eelnevalt kokku leppimata looma omas keeles - kes kunstis, kes kirjas. 

sellised kohtumised on väärtuslikud. sellised kohtumised aitavad end paigutada mosaiiki ja meenutavad, et liigikaaslased polegi kõik välja surnud.

ja mõnikord lihtsalt ongi nii lihtne supelda korraks rahulolus.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/teadlane-selgitab-miks-on-maja-rannajoonele-ehitamine-rumal-mote-2/

Teadlane selgitab, miks on maja rannajoonele ehitamine rumal mõte

Kes on soovinud mereranda või mõne muu suure veekogu lähedale ehitada, on kindlasti kuulnud sõnapaari «ehituskeelu vöönd.» Eesti saartel on see 200, mandril 100 meetrit rannajoonest maismaa poole. Aga miks meid ikka keelatakse? Sõnastame selle sõnumi veidi ümber ja ütleme hoopis: «Ehitise kaitse vöönd.» Kõlab paremini? Jah, sest seaduse üks eesmärke ongi tegelikult ju meie ja me vara kaitsmine veekogudelt lähtuvate ohtude eest.

Näiteks, tugevate tormide käigus vastu rannaastangut põrkav laine on meeletu jõuga. Iga löögiga annab tükike rannaastangust järele ja uhutakse lainetuse poolt merre. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse uuringud Saaremaal Harilaiu poolsaarel näitavad, et sealne, mitme meetri kõrgune rannaastang on paarikümne aastaga taganenud umbes 150 meetrit. Hea, et seal asus vaid vana ja lagunenud ning ammu mahajäetud majakavahi maja. Nüüdseks on see maja veepiiril ja suures osas mere poolt hävitatud.

Peame silmas pidama, et tormilainetus pole ainus ohufaktor. Tormiga kaasneb sageli ka kõrge meretase. Näiteks võib ulatuda Tallinnas seesugune ajuvesi üle 1,5 meetri ja mõnel pool Eestis üle kolme meetri. Niisuguse äkilise veetaseme tõusu jalgu ei tahaks jääda ei ise ega jätta oma vara.

See pole veel kõik! Merd kattev jää koosneb sageli mitmetest suurtest jäälahmakatest. Tugeva tuule mõjul võivad hakata seesugused jäälahmakad rannasuunas liikuma nagu hiigelpurjekad. Randa jõudes jätkab niisugune jäämassiiv oma inertsist maasuunalist liikumist ja pühib kõik enda teelt. Olgu need suured kivid või lausa rahnud, taimkate või isegi puud, rannaatraktsioonid, paadikuurid või lausa eluhooned.

Oleme registreerinud mitmeid juhtumeid, kus on tunginud merejää enam kui saja meetri kaugusele metsa, murdes oma liikumise teel puid ja kandes kaugele metsaalla suuri kive ja rahne.

Kui soovite rajada oma elukoha ranna lähedale, siis mõelge sellele, miks ei rajanud meie esiisad kunagi oma elamuid otse randa. Vahetult rannale on rajatud ainult erilise otstarbega ehitisi nagu lihtsad paadikuurid või rannakülastajatele mõeldud kerged hooned ja rajatised. Austage merd ja tema privaatsust!

[businessblogeleven-blog]

MIKS VEETA OMA PUHKUS SRI LANKAL?

  Pilt Sandul Villast (https://t-ec.bstatic.com/images/hotel/max1024x768/368/36895283.jpg)

  Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid. Sri Lanka on tuntud turismiriik, kus saab nautida head sööki, kaunist loodust ja avastada kohalikku elu. Olen ise käinud seal 2 korda ning tahan teiega jagada oma emotsioone ja avastusi selle võrratu riigi kohta! (https://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka)

    Saarel tegeletakse palju riisikasvatusega ja istandustega. Kõige populaarsemad on teeistandused. Põhilised sordid, mida kasvatatakse on must tee, roheline tee, Tseiloni tee ja valge tee. Kohalikud joovad tavaliselt kõige kangemat musta teed, mida tuleb juua koos piimaga, kuna muidu oleks see liiga kange ja mõrkja maitsega. Valge tee on aga kõige kallim. Teelehti kuivatatakse otse päikse all ( see teebki sordi kalliks, kuna ei kasutata kuivatamisel tehnilisi ressursse). Näiteks parim viis, kuidas istandusi lähemalt näha, on rongiga sõites. Kohalikud rongid sõidavad sildadel teeistandustest tihti mööda ning avaneb maagiline vaade lopsakale loodusele ja töölistele, kes parasjagu lehti korjavad. Ise olen sõitnud taolise rongiga mägedes ja võin kinnitada, et see tasub proovimist. Esiteks näed rohkem kohalikku elu ja inimesi. Teiseks muidugi võrratud vaated ja troopiline atmosfäär.

     Rongis olles, kui sul peaks kõht tühjaks minema, siis müüvad kaupmehed rongides väga vürtsikaid kartulipallikesi, näiteks rongiga sõites, oli see tavaline, et kohalikud söövad neid koos piprakaunadega (sealsed inimesed armastavad väga vürtsikaid roogi). Erinevad karrid, need on peamised toidud, mida kohalikud söövad iga päev ja igal toidukorral, isegi hommikul! Igas restoranis ja kohvikus on menüüs umbes 2 lehte erinevaid karrisid (mereandidega, kanaga, kalaga, aedviljadega jne). Mind pani väga imestama, et nad suudavad süüa nii vürtsikaid toite hommikuti, kuid see oli imetlusväärne.

      Majutusteenused on Sri Lankal head ja kiidetud. Peamiselt on turismipiirkonnas villad, kus külastajad saavad ööbida. Minu enda lemmik on Sandul Villa, kus ka ise ööbisin. Villa asub Beruwala linnaosas, vaid 1,5. tunnise autosõidu kaugusel lennujaamast. Rand asub 5. minuti kaugusel, kui tuk- tukkidega sõita.  Maja on kahekorruseline. Väljas on bassein ja päevitamise ala. Toitlustamise eest kannab hoolt isiklik kokk, kes valmistab külaliste jaoks iga hommik ja õhtu rikkaliku toidulaua. Samuti saavad kliendid nautida massaaži, nimelt kuulub töötajate hulka ka massöör, kes pakub massaaži teenust. Lisaks ööbimisele, saavad kliendid tellida 2- päevase reisi koos giidiga, kes on lahkesti nõus näitama Sri Lanka sisemaad ja muid huvitavaid vaatamisväärsusi. Minu jaoks on see ööbimiskoht olnud siiani üks parimaid majutusi, kus olen käinud. Personal on väga lahke ja hooliv ning maja ise on suur ja avar, kus puhkuse ajal pesitseda! (https://www.facebook.com/sandulvillaestonia/)

Alexandra

[koigekoige]

Kusagil on alati suvi: 12 kõige paremat looduslikku veekogu ujumiseks http://koigekoige.blogspot.com/2017/03/kusagil-on-alati-suvi-12-koige-paremat.html

[kinnisvarakool]

Tondiraba pargi esialgse eskiisi tutvustus

Tondiraba pargi esialgse eskiisi tutvustus

2021. aastaks kavandab Tallinn Tondiraba pargi rajamist, mis kujuneks Lasnamäe suurimaks pargiks.

Park pindalaga ligi 23 ha saab osaks Lasnamäe nn rohelisest koridorist, mis oli kavandatud linnaosa loomise etapil. Pargi rajamise peamine eesmärk on säilitada selle looduslik osa: mets ja seal leiduv väike veekogu, samuti loomad, linnud ja taimed, kes seal elutsevad.

Aktiivse ajaveetmise alad…

[kessulambland-blog]

Kui väljas on 37 kraadi....on esimene veekogu silmapiiril päästeröngaks... Kuum kuuum kuuum..

[minestland]

www.veeseire.ee/search?q=harkuhttps://flic.kr/p/28he4xb

[tiiinaa]

Täna on jälle vihmane ilm aga vähemalt saan õnnelik olla selle üle, et olen see suvi ujumas ikkagi käinud. Väljas, naturaalses veekogus. Esimene kord käisime Mikkoga juuli lõpupoole Viljandis, ta oli minust kauem vees, ma olen endas pettundu. Teine kord käisime Helenaga öösel Jõksi järve ääres tema bucketlisti alustamas. Kolmaskord oli 1. augustil Pärnu lähedal, Lottemaa külje all meres. Juhuu, see oli vast tore päev. Hommikul käisime Amritas söömas, siis leekisime Raplasse vanakraami kaema, seejärel automuuseum. Hiljem Pärnu: Stefani pizza, rahvast puupüsti täis ja ei saand päris aru whats the hype aganoh kõhu saime täis, Weekendi lavad ja tagatoad nägime ka ära, toidupoodi ujuma ja tagasi toidupoodi. Koju jõudsime kümne paiku ja järgmisel päeavl kolasime Viljandi poodides niisama :) 

[nutilugemik32]

Etteütlused 2. poolaasta

1. Kõikides tubades valitses pärast pühi segadus. Elutoa põrandal vedelesid kuivanud okkad ja katkised kingikotid.Kraanikausis olid pesemata potid ja kulbid. Magamistoas katsid voodit määrdunud rätid ja auklikud sokid. Mitmed tunnid möödusid koristades ja toad sai taas puhtaks.

  2. Marta ja Karli pere otsustas Otepääle suusatama minna.  Isa kordas pidevalt, et Nuti peab Nuustakul ära käima. Kui seal käidud, siis võib ka Tallinnasse ja Narva reisida. Nuti sai aru, et Nuustaku on Otepää. Heal lapsel ikka mitu nime. Nutile osteti Tartust uued suusad. Ööbima mindi Võrru vanaema Milla juurde.

  3. Kairi veeretab päevi laiseldes õhtusse. Tüdruku vanemad käsivad tal endale hobi leida. Kas sina tahad Kairi moodi olla? Mina olen küll aktiivne ja tegelen mitmete harrastustega. Milliste hobidega teie tegelete? Sõbranna soovitas mul tennist mängima hakata.

  4. Kusti küsis, miks mul mütsi pole. Ütlesin, et mul on kaks mütsi. Üks on paksust mustast lõngast raske ja sünge lätu. Teine on kõrge kui onu Matsi lambaaed. Kõik itsitavad, kui need pähe tõmban.  Lust on palja peaga ringi tormata. Juuksed lehvivad uhkelt ja tõstavad tuju. Pakse lokke mütsi juba ei  pista.

  5. Nutil ei tulnud öösel und. Ta kolas ringi ja rääkis loomade ning lindudega juttu. Nii sõbrunes robot väikese nahkhiirega. Loomake oli ootamatult vara talveunest ärganud. Tiivulise ülejäänud pere põõnas jahedas keldris. Uus lemmik sai nimeks Draakula. Nuti aitas hiirekesel toitu otsida.

  6. Mäest alla teen ma sõidu tuulega võidu. Kui te julgete, siis tulge ja me võime koos mäest alla lennata. Sa vaata vahvat meest, ta sõidab alla selg ees. Mu julgust nähes vajub su suu lahti ja kõht läheb lahti. Nuti ja ta sõber Kusti vaatavad, kuidas me lumme lendame. Te ärge hõisake enne õhtut!

    7. President võitles külmetusega. Vabariigi sünnipäeva ei saa riigipeata tähistada. Paraadil kohtub ta kaitseväelastega. Inimesed tutvuvad sõjatehnikaga. President koos kaasaga peab õhtuks kontserdimajja jõudma. Kutsutuid tervitavad nad kõne ja kätlemisega.

  8. Nuti teadis, et külmas vees ei tohi sulistada. Ta hoiatas kaksikuid, kuid nemad ei kuulanud robotit. Martal läks vesi saapa sisse ja ta jalad said märjaks. Karliga juhtus sama lugu, sest ta läks liiga sügavasse vette. Õhtul Marta köhis, aga Karlil oli nohu. Ema pahandas lastega ning isa oli halvas tujus.

  9. Kaido on lahe sell! Sel poisil on meresinised silmad. Mis kell me kohtume? Kel on ilusamad prillid, kas Maril või Kallel? Kas te olete kohtunud? Palun vala tee tassi ja paku küpsiseid. Milline armas lambatall! Tal on pisikesed kõrvad ja nina. Seda pilti võiksid värvida mõne muu vildikaga. Mu harilik pliiats on koju ununenud.

  10. Kuidas hoida tervist? Ma arvan, et liikumine on tervis. Liigu iga päev vähemalt pool tundi! Kas magamine toob tervise? Kui palju peame magama? Arvatakse, et laps peab magama vähemalt kaheksa tundi. Milline jook on tervislik? Joo vett! Ära joo limonaadi! Ole terve!

  11. Kaksikud panid äratuskella helisema, et varakult ärgata. Tavaliselt magavad lapsed kauem, aga täna ootas neid midagi põnevat ees. Marta ja Karl olid unised, ent põnevil. Nad panid selga pidulikud riided, sest teatris peab viisakas välja nägema. Kõik lapsed olid juba bussis, kuid õpetaja polnud veel saabunud. Kui temagi saabus, siis käivitas bussijuht masina ja sõit võis alata.

  12. Meie memme Milla elab külas. Talle meeldib lambatall Trille. Talleke elab onu Vello tallis. Vello kammib lammast ja silitab tema villast keha. Kuhu läheb onu, sinna kõnnib ka Trille. Vello naine Anne kallab tallele kannust piima. Milla imetleb kallist looma ja teeb talle pai. Tallekesel on mõnus olla. Võid talle külla tulla.

  13. Köögis toimetasid Nuti, kaksikud ja vanemad. Nad valmistasid pühadeks salatit, kotlette, võileibu ja pirukaid. Äkki kostus elutoas vali kolin ja kõik jooksid sinna. Klaasid, kruusid, taldrikud ja kausid olid põrandal kildudeks. Marta, Karl ja Nuti haarasid luua ja kühvli ja koristasid selle segaduse. Pärast seda võtsid nad kapist värvid, lakid, sibulakoored ja lõnga välja. Oli aeg mune värvima hakata.

  14. Pere istus tule ääres. Nuti viskas väikesi oksi tulle. Isa küpsetas kala ja ema kallas sooja teed. Karl sammus otsustavalt sara poole. Ta jäi sarra pikaks ajaks. Tulles tassis poiss süles vana vanni ja metallist panni. Karl valas vanni sisse vee, võttis panni ja jäi tuld passima. Miks küll? 

  15. Marta ja Karl sõitsid emaga Tartusse, et ostlema minna. Lapsed vajasid uusi kooliriideid ja jalanõusid. Martale osteti kampsun, botased, dressid ja teksad. Karl sai endale uued kingad, triiksärgi ja džempri. Kodus ootasid väsinud poodlejaid ees isa ja Nuti. Nad olid õhtusöögiks valmistanud borši ja saiakesi. Kokad said kingituseks läikivad helkurid.

  16. Jänesed Juta ja Juss jalutasid maja taga aias. Juta isa raius puid. Eile oli raju ilm, mis murdis puid. Juta isa vajas abi. Jänkud aitasid puid majja viia. Majas oli soe. Ema Maia küpsetas ahjus saia. Maiad jänkud sõid sooja saia ja jõid kuuma piima. Maiused viisid väsimuse ja tõstsid tuju.

  17. Varsti saabub emadepäev. Mina teen oma emmele toreda kingituse. Selleks on puidust ehtekarp. Karbikese meisterdamist alustasin juba mitu kuud tagasi. Pakin selle südamekestega kaunistatud paberisse ja peidan hoolsalt. Poest ostan lisaks ka ema lemmiklilled tulbid ja midagi magusat.

  18. Hall hunt hüppas üle aia. Hiireke urgitses seina sisse auku. Vees oli halb õhk. Haug haigutas ja hüppas õhku hingama. Hall hani ehmus ja lehvitas hoogsalt tiibu. Hobune hirnatas ja jooksis allikast vett jooma. Põõsa alt kostus hele hääl. Hille oli hirmul. Pole ime, sest hirmul on ikka suured silmad.

  19. Eestis on palju kauneid kohti ja puhas loodus. Suuremad linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Ka veekogude poolest on meie kodumaa rikas. Peipsi järv asub Eesti ja Venemaa piiril. Sinna voolab palju jõgesid ja ojasid, aga neist suurim on Emajõgi. Mägedest on kõrgeim Suur Munamägi. Tule puhka Eestis!

  20. Ees on tore ja tegus suvi. Kui sul on huvi teadmiste vastu, siis loe palju raamatuid. Vahel tuleb kasuks käia veekogus end jahutamas. Päike teeb nii head kui kurja. Vahel punaseks ja valusaks teeb su turja. Metsast saada võid sa varju ning korjata maitsvaid marju. Olgu suvi ikka ilus päikese käes ja puude vilus!

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/teadlane-selgitab-miks-on-maja-rannajoonele-ehitamine-rumal-mote/

Teadlane selgitab, miks on maja rannajoonele ehitamine rumal mõte

Kes on soovinud mereranda või mõne muu suure veekogu lähedale ehitada, on kindlasti kuulnud sõnapaari «ehituskeelu vöönd.» Eesti saartel on see 200, mandril 100 meetrit rannajoonest maismaa poole. Aga miks meid ikka keelatakse? Sõnastame selle sõnumi veidi ümber ja ütleme hoopis: «Ehitise kaitse vöönd.» Kõlab paremini? Jah, sest seaduse üks eesmärke ongi tegelikult ju meie ja me vara kaitsmine veekogudelt lähtuvate ohtude eest.

Näiteks, tugevate tormide käigus vastu rannaastangut põrkav laine on meeletu jõuga. Iga löögiga annab tükike rannaastangust järele ja uhutakse lainetuse poolt merre. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse uuringud Saaremaal Harilaiu poolsaarel näitavad, et sealne, mitme meetri kõrgune rannaastang on paarikümne aastaga taganenud umbes 150 meetrit. Hea, et seal asus vaid vana ja lagunenud ning ammu mahajäetud majakavahi maja. Nüüdseks on see maja veepiiril ja suures osas mere poolt hävitatud.

Peame silmas pidama, et tormilainetus pole ainus ohufaktor. Tormiga kaasneb sageli ka kõrge meretase. Näiteks võib ulatuda Tallinnas seesugune ajuvesi üle 1,5 meetri ja mõnel pool Eestis üle kolme meetri. Niisuguse äkilise veetaseme tõusu jalgu ei tahaks jääda ei ise ega jätta oma vara.

See pole veel kõik! Merd kattev jää koosneb sageli mitmetest suurtest jäälahmakatest. Tugeva tuule mõjul võivad hakata seesugused jäälahmakad rannasuunas liikuma nagu hiigelpurjekad. Randa jõudes jätkab niisugune jäämassiiv oma inertsist maasuunalist liikumist ja pühib kõik enda teelt. Olgu need suured kivid või lausa rahnud, taimkate või isegi puud, rannaatraktsioonid, paadikuurid või lausa eluhooned.

Oleme registreerinud mitmeid juhtumeid, kus on tunginud merejää enam kui saja meetri kaugusele metsa, murdes oma liikumise teel puid ja kandes kaugele metsaalla suuri kive ja rahne.

Kui soovite rajada oma elukoha ranna lähedale, siis mõelge sellele, miks ei rajanud meie esiisad kunagi oma elamuid otse randa. Vahetult rannale on rajatud ainult erilise otstarbega ehitisi nagu lihtsad paadikuurid või rannakülastajatele mõeldud kerged hooned ja rajatised. Austage merd ja tema privaatsust!