#Euroopa väärtused.

[jeintalu]

Euroopa Parlament kutsus üles võtma Ungarilt hääleõigus enne järgmist tippkohtumist

„Ungari valitsuse tahtlikud, pidevad ja süstemaatilised jõupingutused EL-i alusväärtuste õõnestamise nimel.“

Millistest "Euroopa Liidu alusväärtustest" ja "Euroopa ühistest väärtustest" nad kogu aeg sonivad?

Ma pole kordagi näinud, et mõni poliitik, kes neid väärtusi kuulutab, oleks suutnud artikuleerida, millised need väärtused on.

Igatahes demokraatia kindlasti ei ole nende alusväärtus, kui nad kelleltki hääleõigust ära võtta tahavad.

Euroopa Liit on Leviaatan. Sellel pole mingeid väärtusi, on ainult kombitsad.

[kinnisvarakool]

EstateGuru: IV kvartali tulemused

EstateGuru: IV kvartali tulemused

Alternatiivne finantseerimine kasvab kiiresti kogu Euroopas ja sama teevad EstateGuru ärimahud. 2020. aastal rahastas EstateGuru laene 120,2 miljoni euro väärtuses, mis tähendab 50% suurust kasvu võrreldes 2019. aastaga (80,3 mln €). Keskmiselt kasvas uute laenude arv kuust kuusse eelmise aastaga võrreldes 60%. Kõik näitajad viitavad sellele, et see kasv jätkub ka edaspidi, sest meie ärimudelit…

[pinupartemon]

Elust on loodud illusioon. Ühed ehitavad ainuõiget maailma, teised elavad selles illusioonis. Euroopas levib propagandistlik illusioon, et eksisteerivad kõrgemad väärtused kui lühinägelikud isiklik-parteilised ambitsioonid? Selleks, et see illusioon elujõuline hoida, tuleb luua kolossaalseid organisatsioone ja globaal-illusoorne ühine poliitiline meelsus, sest ainult nii suudavad isekad kultuurid teineteist taluda. Kui poliitilistes süsteemides on ühtsus üldse võimalik, siis ainult kuluka ja ringi mööda ummikteel käiva illusioonina. (LÄÄNELIKUD VÄÄRTUSED)

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/saksamaa-ei-kavatse-takistada-huawei-osalemist-5g-vorkude-valjaehitamisel/

Saksamaa ei kavatse takistada Huawei osalemist 5G-võrkude väljaehitamisel

«Bundesnetzagenturi seisukoht on, et ühtegi varustuse tarnijat, kaasa arvatud Huawei, ei peaks välistama,» ütles Saksa sideameti juht Jochen Homann ajalehele Financial Times.

USA valitsus on korduvalt kutsunud Euroopa riike üles keelama Huawei pakutava tehnika kasutamise 5G võrkude väljaehitamiseks, väites, et Hiina võib kasutada Huawei tehnoloogiat spionaažis või kübersabotaažide korraldamiseks. USA suursaadik Saksamaal hoiatas märtsis oma kirjas Saksa valitsust, et Ameerika Ühendriigid võivad kaaluda luurekoostöö piiramist, kui Huaweil võimaldatakse osaleda 5G võrkude väljaehitamisel.

Huawei on USA väited tagasi lükanud, kuid mõned selle liitlased nagu Austraalia ja Uus-Meremaa on juba otsustanud järgida Ühendriikide suuniseid ja keelanud Huawei kaasamise oma telekommunikatsioonivõrkude mõnede osade väljaehitamisse.

Homanni sõnul tahab Saksa sideregulaatror näha siiski konkreetseid tõendeid Huawei poolt lähtuvast oust. «Bundesnetzagentur pole saanud ühtegi konkreetset tõendit Huawei vastu. Samuti ei ole me teadlikud, et mõni teine Saksamaa amet oleks saanud selle kohta usaldusväärseid andmeid,» ütles Homann.

Saksa sideagentuur alustas 5G sageduste oksjone eelmisel kuul, tegevuslubade pärast võistleb neli operaatorit — Deutsche Telekom, Vodafone, Telefónica ja Drillisch — mis on esitanud pakkumised kokku rohkem kui 22,5 miljardi euro väärtuses. Pärast enampakkumise lõppu saavad ettevõtted alustada viienda põlvakonna võrkude väljaehitamist, milles Huawei võib hakata mängima võtmerolli.

Homann viitas, et Huawei eemalejätmine võib põhjustada probleeme Deutsche Telekomile ja selle konkurentidele. «Kõik operaatorid töötavad nagunii Huawei tehnoloogiaga.Lisaks on Huaweil selles valdkonnas suur hulk patente. Kui Huawei jätta turult kõrvale, siis võib see tähendada digitaalsete võrkude väljaehitamise viibimist,» rääkis Homann.

USA ja teise julgeolekumurede leevendamiseks avaldas Bundesnetzagentur märtsis uute turvameetmete juhendi kava, mida veel valdkonna ettevõtete ja valitsusasutustega läbi räägitakse. Selles öeldakse, et tehnikat võib osta ainult usaldusväärsetele pakkujatelt, mis «järgivad ühemõtteliselt riiklikke turvastandardeid ja telekommunikatsiooni saladuse nõudeid».

«Kui Huawei järgib kõiki nõudeid, siis ta võib osaleda 5G võrkude väljaehitamises,» märkis Homann. Ta viitas, et operaatorid peavad olema eriliselt hoolikad süsteemide pakkujate valimisel ja turvalisusega seotud komponente võib kasutada üksnes siis, kui need on läbinud IT-turvalisuse kontrolli heakskiidetud testijate juures ja sertifitseeritud föderaalses infoturvalisuse ametis (BSI)».

Aga sideametil poolt ei tule mingeid nõudeid mõne kindla kompanii suhtes, märkis Homann Financial Timesile.

[businessblogeleven-blog]

Arvamustekst

Minus on tekitanud pahameelt poliitika hetkeolukord Eestis. 26 päeva kestnud koalitsioonikõnelused jõudsid lõpusirgele laupäeval, 6. aprillil, kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa volikogud kinnitasid koalitsioonileppe. Ratase sõnul algasid kõnelused Helme ja Valdor-Seederiga juba valimistulemuste saabumise ööl, valimised võitnud Reformierakond “tõrjuti” aga valimiskõnelustelt kõrvale.

Paljudele, nagu ka mulle, tekitab muret see, et erakonnad, kes leppe sõlmisid, ajavad vägagi erinevat poliitikat, nende väärtused ja eesmärgid erinevad märgatavalt üksteisest. Kõneluste käigus pidid erakonnad taganema paljudest lubadustest, mida nad olid lubanud oma valijaskonnale valimiste käigus. Minu arvates on hetke võimukoalitsioon petnud oma valijaid ja eesti rahvast oma käitumise, ebatsensuursete väljaütlemiste ja täitmata jäetud lubadustega.

Lisaks sellele, et see koalitsioon on palju vastukaja leidnud eesti rahva seast, on uue valitsuse üle kurtnud ka rahvusvahelised meediakanalid, kellele tekitavad muret eelkõige Euroopa Liidu vastane EKRE. Sõna on võtnud antud teemal ka teiste riikide poliitikud, kellele valmistavad pahameelt viisid, kuidas antud koalitsioon eksisteerima sai. (https://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ekre-t-holmav-kolmikliit-loi-oma-koalitsioonileppega-valismeedia-kihama?id=85838873)

Minu arvates ei ole uuel valitsusel helget tulevikku - juba praegult esineb lahkehelisid (M. Helme ja T. Aasa aktsiisiküsimused) ning väga pikka valitsemisaega ei julgeks uuele koalitsioonile prognoosida.

(Allikas: poliitika.postimees.ee)

Hans

[professionallimits-blog]

Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Linna- ja tööstusmaastike korralduse magistritööd 2016-2017.

Selles ajavahemikus oli 22 lõputööd, mille teemad olid väga erinevad. Mina valisin välja 2 teemat, mis minu arust seondub kõige rohkem meie erialaga aga huvitavaid teemasid oli seal veel.

1)      Martin Veltmann (2017) - Säästlikud sademevee süsteemid parklates. Sustainable drainage systems in parking lots

Autor, kes ise on igapäevaselt seotud teedeehitusega, võttis eesmärgiks uurida ja võrrelda traditsioonilise sademevee käitlemiseks mõeldud süsteemi ning pakkuda välja kaks säästilikku lahendust, mis peaks Eesti kliimas sobima. Töö koosnes sisukast sissejuhatusest, kus oli tutvustatud sademevee olemust, selle käitlemist, traditsioonilisi ja keskkonda säästvate sademeveesüsteemide lahendusi ning viimase eeliseid esimese ees. Käsitletud oli ka seadusandlust. Teine osa kirjeldas materjale ja metoodikat. Autor võttis vaatluse alla Tallinnas Mustamäe linnaosas Vilde tee 89 paneelmaja parkla rekonstrueerimise. Tegi arvutusi leidmaks maksimaalne parkimiskohtade arv ning pidas oluliseks roheala olemasolu imbala jaoks. Autor võrdles kolme erineva kattega parklatüüpi, milleks olid asfaltbetoon, dreenasfalt ja murukivist katendiga parkla. Koostas erinevad arvutused nende rajamiseks kuluva ehitusmaksumusele ning hindas ka keskkonnamõju.

Tulemusena selgus, et kuigi murukivi katendiga parkla ehitamine on kõige kallim, siis on selle mõju keskkonnale kõige väiksem. Selle puhul ei pea rajama tavapäraseid kaevu- ja torusüsteeme ning sademevett saab hajutada ja immutada niipalju kui võimalik juba selle tekkekohas. Sellise süsteemi kõige suuremaks puuduseks on aga suurem ruumikasutus, sest peab olema koht/kohad kuhu sademevett suunata.  

Lisadena oli kaasas erinevate katendite põhiplaanid.

Töö oli huvitav ning sisaldas palju informatiivset materjali, seda enam et meil on tõesti väga palju asfaltkatetega parklaid, mille veeläbilaskvus on suuremate vihma-valangute ajal raskendatud. Kahjuks ei selgu uuringust, et kui suur on võimalik murukatendiga parkla suurus, mida on võimalik rajada? Autor toob välja ka, et murukivist parkla hooldamise ajal on vaja ka parkla pind madala kõrgusega üle niita, et vältida elanike pahameelt ja esteetilise pildi halvenemist. Siinkohal tekkis minul küsimus, et kas on ettenähtud mingid ajad kuus/nädalas, kus kogu korterelamu esine parkla peab niitmiseks olema autodest vaba? Kuidas see korraldatakse? Teada on ka fakt, et tihti ei kasva muru murukivide vahel, sest kivid muutuvad liiga kuumaks ning murutaim kõrbeb ning samuti saab autorataste alla kannatada? Kuidas on lood sellise esteetilisusega?

There are not many detailed researches made about drainage systems in Estonia. The data about working sustainable drainage systems and the materials used for building are not specified so far. According to that the aim of the master’s thesis is to compare traditional drainage system to two sustainable drainage systems that should work in Estonian climate. Different traditionally built parking lots were observed during 2016 and 2017 and pointed out negative sides that could be avoided when using sustainable systems. Extra attention was put on the influence of the environment and diminishing harmful effects in using sustainable drainage systems. 

2)      Kadi Rahuelu (2016) -  Ökolinnaku planeerimine. Planning an Eco-District

Antud magistritöö eesmärk oli planeerida Tartu äärealale ökolinnak ning panna selles toimima võimalikult jätkusuutlikud süsteemid. Töös koostatud planeeringuala asub Tartu äärealal Ülenurme vallas Tartu-Valga maantee ja Tartu-Valga raudtee vahelisel alal.

Esimeses osas kirjeldab magistrant jätkusuutliku linnaruumi aluseid ning toob välja erinevad põhjused, miks taolisi linnaruume rajada ja mida need peaksid sisaldama, et loodav keskkond oleks positiivse mõjuga nii inimesele kui loodusesele.

Teine osa teeb ülevaate ökolinnakute olemusest ja kokkuvõtte juba rajatud öko-linnakutest Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kuigi Eestis veel selliseid ökolinnakuid ei ole, on siiski tutvustatud piirkondi ka Eestis, nt Paljassaare ökolinnak, Kopli liinid ning  loodud ökokogukondi Eestis. Selleks, et teada saada ja analüüsida, kas süsteemid on linnakutes edukad, on paika pandud 6 jätkusuutlikku kategooriat: milleks on elanikkond, infrastruktuur, energia-, vee- ja materjalikasutus ning taimede ja loomade kasvu- ja elupaigad.

Kolmas osa tutvustab erinevaid kvaliteedistandardeid, mille peamised eesmärgid on kasvuhoonegaaside ja seeläbi õhusaaste vähendamine, puhta joogivee efektiivne kasutamine, efektiivne maakasutus ja ökoloogilise väärtuse tõstmine, säästlik ja efektiivne materjali- ning energiakasutus, läbimõeldult planeeritud infrastruktuur ja elanikkonna elukvaliteedi parandamine.

Neljas osa käsitleb materjale ja metoodikat, et kuidas valida ökolinnakule asukohta, kui suur see peaks olema ja milline peaks olema selle maakasutus. Siinkohal kirjutab autor, mis põhjustel ta valis planeeritud ökolinnaku asukohaks Ülenurme valla Tartu maantee ja Tartu-Valga raudtee vahelise ala.

Viiendas osas jõutakse tulemuseni, mille peamiseks eesmärgiks on pakkuda inimestele võimalust elada looduslähedases keskkonnas, mis asub linnale võimalikult lähedal. Kuid mille elukorraldus peaks olema võimalikult säästlik, keskkonda hoidev ning ka jätkusuutlik. Ökolinnak jaguneb viieks erinevaks osaks: elamu-, tootmis- kui ka ühiskondlike ehitiste maa ning maatulundusmaa, mis omakorda jaguneb põllumaaks ja kõrghaljastusega rohealadeks.

Autor on magistritööle lisanud ka AutoCAD programmiga tehtud 2D ja 3D joonised, et saada parem ülevaade planeeringuala kohta, kuid neid ei ole võimalik näha dspace.emu.ee lehel, seega puudub visuaalne pool ning ei saa kahjuks seda kommenteerida. Autor on valmis saanud väga sisutiheda uurimustööga, mis on huvitav ning paeluv. Töö oli suhteliselt detailne ning vaeva oli nähtud erinevate hindamistulemuste tabelite jms. Lugemine oli kaasahaarav ja arusaadav.

The aim of master’s thesis is to plan an eco-district to the suburb of Tartu using the systems as sustainable as possible. The work is based on the compilation of basic data, including the quality standards of BREEAM (BREEAM Communities and BREEAm EcoHomes). Planned eco-district is located in the suburb of Tartu in Ülenurme parish between Tartu-Valga road and Tartu-Valga railway. An eco-district includes a lot of green areas and light traffic. Using pure drinking water in unnecessary occasions, such as watering plants, toilets etc, is reduced. It is important to collect rainwater, reuse gray water and clean the wastewater. In the eco-district, there is planned to reduce the use of energy as well (sustainable household appliances, drying spaces for clothes etc). Materials, used in eco-district, are sourced sustainably and mostly recycled. The ecological value is affected as little as possible to planning the surrounding environment. This is tended to increase, creating new habitats for small animals and birds, and a variety of new plants to be planted. The greatest attention is paid to the well-being and quality of life of people living in eco-district. To get an idea from the sustainability of the planned eco-district, the assessment according of the quality standard BREEAM Communities is performed. This work could be a real project, but additional studies should be performed to ascertain all planned systems are actually able to function.

Mairi I.

[kinnisvara]

Baltic Horizon plaanib järgmist osakute avalikku pakkumist

Baltic Horizon plaanib järgmist osakute avalikku pakkumist

Northern Horizon Capital (Fondivalitseja) plaanib Baltic Horizon fondi (Fond) uute osakute järgmist avalikku pakkumist mais 2017.

Pakkumine on suunatud kõigile jaeinvestoritele Eestis, Rootsis, Soomes ja Taanis ja institutsionaalsetele investoritele valitud Euroopa riikides. Fondi eesmärk on kaasata kuni 50 miljoni euro väärtuses kapitali uute investeeringute tegemiseks. Fond esitab taotluse uue…

[jeintalu]

SIINPOOL KÜLMA EESRIIET 2020

Kummaline, et Nõukogude Liidus õnnestus Savisaarel ja veel mõnel avaldada projekt IME - Isemajandav Eesti Pärast Eesti taasiseseisvumist ja Euroopa Liitu astumist on Eesti aga lõppkokkuvõttes vähem isemajandav kui nõukogude ajal. Sellise Eesti kohta ütles võimult tõugatud Savisaar, et 

"Eesti on ülalpeetav vasallriik."

Ja praegu näib Eesti iseotsustamisest ja isemajandamisest rääkimine olevat isegi suurem patt kui nõukogude ajal. KGB ei pannud isemajandamise jutu eest vangi ja seda ei sildistatud lärmakalt lääne propagandaks. Aga praegu sildistatakse see iseseisvuse ja isemajandamise jutt kohe Kremli propagandaks. Ainult Kremli agendid püüavad Eesti sõltuvust Brüsselli võimust õõnestada. Teine kummaline asi on Soome televisioon. Nõukogude ajal, mida mina mäletan, oli madin juba suuresti vaibunud. Stalinit ei olnud enam ja oli üks Brežnevi portree. Igavesti. Tallinnas olid kõikidel katustel ja rõdudel püsti antennid, millega Soome televisiooni vaadata. Ka kommunistide katustel olid antennid. KGB ei teinud selle vastu midagi. Tallinna inimesed teadsid, mis maailmas toimub, kuigi Soome püüdis oma uudistes naaberriiki Nõukogude Liitu mitte kritiseerida. Tartus Soome televisiooni polnud ja Tartu Riikliku Ülikooli professorid ei teadnud maad ega ilma. Nad olid nagu mingi Taliban. Kui Tallinna noored läksid Tartusse õppima, said nad närvišoki Tartu fundamentalistlikest professoritest. Lääne ajalehed ja ajakirjad olid keelatud, aga Tallinnas neid tänu meremeestele veidi siiski liikus. Nüüd, taasiseseisvunud Eestis aga ei tohi vaadata Vene televisiooni. See on ülim patt. Russia Today olevat Kremli propaganda. Sputniku eestikeelne väljaanne pandi kinni. Ma ei mäleta, et peale Tartu Riikliku Ülikooli professorite oleks keegi pahaks pannud, et ma Soome televisiooni vaatasin. Aga kui praegu ainult mainida midagi, mida kirjutab Russia Today ja millest lääne ajakirjandus vaikib, siis on vastuseks sõimurahe ja rasked süüdistused - kuigi tegemist on tihtipeale faktidega, mitte väljamõeldiste või valeuudistega, faktidega, mis sageli on võetud lääne kohalikest ajalehtedest või mida kohapeal on filmitud.  Nii et mul on selline tunne, et ma elan läänemaises Nõukogude Liidus, aga mitte Brežnevi-aegses, vaid pigem nagu rohkem Stalini-aegses. Tõsi, vangi ei panda, aga hingata ka enam ei saa.

Külm sõda ja raudne eesriie. Teiselpool raudset eesriiet on veelgi külmem. Külma sõja apologeedid möllavad siin. Kindralite loogika. Sõjaõhutajad. Warmongers. Jah, Vene tankid on Eestist lahkunud. Juba ammu. Ja piirid on lahti, kui raha on. Peamiselt on nüüd internet. Aga ka Venemaal on internet. Kui Euroopa väärtusteks on need väärtused, mida on esitanud Euroopa suurmõtlejad, siis neid ei ole enam. Pole enam neid suurmõtlejaid ja pole ka nende väärtusi. Ainult sõnad on järele jäänud, mida korratakse nagu papagoid, tundmata nende sõnade sisu ja käitudes nendele põhimõtetele risti vastupidiselt. 

Üks uus sõna on juurde tulnud:  McCarthyism 

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/ulemiste-arendaja-ehitab-sabatuules/

Ülemiste arendaja ehitab sabatuules

Tallinnas Ülemiste linnaku arendaja Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov tunneb, et arendussurve sunnib ka neid oma plaanidega edasi liikuma.  Foto: Raul Mee

Niinimetatud hea sabatuul on aidanud Tallinnas Ülemiste linnaku arendajal liikuda edasi oma järgmisesse ja kõige suuremasse arendusetappi, mis tähendab järgneva 5–10 aasta jooksul ligi 130–150 miljoni euro väärtuses kuuehoonelise hoonekompleksi ehitust, ütles Technopolis Ülemiste juht Gert Jostov Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Jostov nimetas Ülemistet Tallinna kõige kiiremini arenevaks piirkonnaks, kui arvestada hiljutist teadet Tallinna lennujaama laienemisest ning samuti kahe suure kaubanduskeskuse kasvamisest. Samuti tõi Jostov esile transporditaristu arengu, nimetades Rail Balticut ning võimalikku Tallinna–Helsingi tunnelit.

«Kogu piirkond on väga tugeva arendussurve all. Meie oleme ka oma pikaajalisi plaane joonistanud ja oleme praegu võib-olla ära teinud kogu Ülemiste City mahust suurusjärgus 20 protsenti,» ütles Jostov. Tema sõnul on neil veel väga palju teha, lisades, et esimesi elanikke ootavad nad linnakusse kolima järgmisel aastal.

Stuudios käis veel Eesti parima teenindaja konkursi eestvedaja Tairi Leis, kes rääkis, mida saab ettevõtja teha, et tema klienditeenindajad pakuksid parimat teenindust.

Samuti külastas hommikuprogrammi võimalik majandusminister Taavi Aas, kes rääkis, mida ettevõtjaile olulist ta uues ametis teha plaanib.

Politoloog Viljar Veebel rääkis, kuidas jagunevad kohad Euroopa Parlamendis Eesti erakondade vahel ja kas loiult alanud kampaania saab veel hagu alla.

Hommikuprogrammi vedasid Rivo Sarapik ja Ken Rohelaan.

Kuula hommikuprogrammi Äripäeva raadio podcast‘ide keskkonnast.

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Kaupade eksport vähenes veebruaris 6%

Statistikaameti andmetel vähenes veebruaris kaupade eksport võrreldes 2019. aasta veebruariga 6% ja import 2%. Kõige enam vähenes nii eksport kui ka import Euroopa Liidu väliste riikidega.

Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades 1,09 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,22 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 132 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga…