Tumgik
#Euroopa Liit
jeintalu · 2 months
Text
Blinken peab end Euroopa Liidu presidendiks
USA välisminister Blinken olevat teatanud, et Gruusia (Georgia) valitsuse teod pole kooskõlas NATO või Euroopa Liidu liikmeks olemisega.
Blinken:
"The anti-democratic actions and false statements of the Georgian government are incompatible with the norms of EU and NATO membership." 
Gruusia tõepoolest lootis saada nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeks.
Paraku ei ole USA ise Euroopa Liidu liikmesriik. Jääb arusaamatuks, mis õigusega Blinken otsustab, kes sobib kuuluma Euroopa Liitu.
Mis aga NATO-sse puutub, siis NATO kirja pandud põhimõtetega peaks vastuolus olema hoopis USA enda käitumine.
Kas NATO-sse sobib kuuluma selline riik, mis sponsoreerib genotsiidi (või vähemalt seeriaviisilisi sõjakuritegusid)?
0 notes
scs-forwarding · 8 months
Photo
Tumblr media
Euroopa Komisjon on otsustanud vabastada Poolale mõeldud, kuid seni külmutatud Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendid. See samm on osa laiemast kokkuleppest, mille eesmärk on toetada Poola õigusriigi põhimõtete järgimist ning edendada majanduskasvu ja investeeringuid. Vahendite vabastamine on tingitud Poola poolt tehtud reformidest ja edusammudest, mille eesmärk on suurendada kohtusüsteemi sõltumatust ja efektiivsust. Kuigi konkreetseid summasid ja projekte, mida see rahastus hõlmab, ei ole detailselt avalikustatud, on üldiselt teada, et ühtekuuluvusfondi vahendid on mõeldud majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks Euroopa Liidu eri piirkondades. Need vahendid aitavad rahastada erinevaid projekte, alates infrastruktuuri arendamisest kuni keskkonnakaitse ja innovatsioonini. Selle rahastuse vabastamine võib avaldada olulist mõju Poola majandusele, toetades mitmesuguseid arenguprojekte ja aidates kaasa riigi pikaajalisele kasvule. Samuti on see märkimisväärne samm suhetes Euroopa Liiduga, näidates, et Poola on valmis tegema reforme ja täitma EL-i nõudmisi õigusriigi põhimõtete osas.
0 notes
kinnisvarakool · 2 years
Text
Statistikaamet: Teenuste eksport jätkas kasvu ka teises kvartalis
Statistikaamet: Teenuste eksport jätkas kasvu ka teises kvartalis
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas 2022. aasta teises kvartalis teenuste eksport 32%, import langes aga 5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Teenuseid eksporditi teises kvartalis 2,5 miljardi ning imporditi 1,8 miljardi euro väärtuses. Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk käesoleva aasta teises kvartalis oli 658 miljonit eurot, mille suurust viimaste aastate jooksul ületab…
Tumblr media
View On WordPress
0 notes
wienerielu · 4 years
Text
Teine nädal (28.09-4.10)
Postituse jagan kaheks: ülevaade sellest, mida teinud olen ja teiseks suvalised tähelepanekud Viini elu kohta.
Teine nädal möödus sotsialiseerumise tähe all. Käisin kahte sorti üritustel: need, mida korraldas Erasmus Student Network (ESN) ja juurakate oma üritustel. Viinis on mul vedanud, et juuratudengid tegid ühise Whatsappi grupi ja leppisime kohe kokku kohtumise, mida eelmises postituses mainisin. Juba esimesel kohtumisel jäi mulje, et tegemist on huvitavate ja mõistlike inimestega ja edasised kohtumised on seda ainult kinnitanud. Nüüdseks on meist kujunenud umbes 15-20 inimesega sõprusgrupp, kellega on huvitav rääkida nii juurast kui ka muidu mõnusalt aega veeta. Natuke huvitavat statistikat ka: tuleb välja, et enamus meist on 23 ja enamik meist on juuraõpingute viimasel aastal. See on mulle suureks kergenduseks, kuna Erasmuse programmil üldiselt on tugev noorte pidutsejate maine, mille jaoks ma tunnen, et hakkan juba veidi vanaks jääma. :D 
28.09
Aga alustan sealt, kus eelmisel korral pooleli jäi. Päev peale esimest üritust ja toidufestivalil käimist osalesin järgmisel päeval ESN-i Photo Challenges üritusel, mis hõlmas väikeste gruppidega (vana)linna peal erinevate kohtade otsimist ja seal piinlik-naljakate ülesannete täitmist ja nende pildistamist. Sellest suurt rohkem rääkida pole, põnevam on ülejäänud päev, kui kõigepealt käisin juurakatega esimest korda ehtsas Viini kohvikus: Kaffee Alt Wien. Autentne ajalooline kohvik, kus viisakalt riietatud (mees)kelner kliente teenindab. Esimest korda proovisin ka viinipärast kohvi melange, mis ausalt öelda maitseb nagu tavaline cappuccino. Väga meeldib, et Viinis tuuakse kohvi kõrvale alati tasuta klaas vett!
Tumblr media
Sealt edasi liikusime paari teise juurakaga hoopis Itaalia restorani, nimeks Via Toledo. Kogemuse tegi meeldejäävaks see, et seltskonnas olid enamik inimesi pärit Itaaliast või vähemalt selle lähedalt. Eriti naljakas oli, kui jutt läks rahvusliku toidukultuuri juurde ja mult küsiti, mis on eestipärane söök ja ega ma muud huvitavat ei osanudki öelda, kui et suht sama, mis Saksamaal - ikka liha ja kartulid. Moka otsast vist poetasin, et kala sööme ka. Samal ajal kõrval šveitslane selgitas, milline on ikka õige fondüü ja kust Viinis korralikku gruyère juustu saab. Via Toledos aga saab tõesti head pitsat ja seda kinnitasid isegi itaallased. Väidetavalt on tegu lausa Austria parima ja Euroopa teise koha auhinna saanud pitsarestoraniga. 
Tumblr media
29.09
Kuna eelmisel päeval veetsime kohvikus vaid põgusalt aega, võtsin suuna taas ühe Viini kohviku poole, seekordseks valikuks osutus Cafe Jelinek - taaskord üks kena traditsiooniline Viini kohvik. 
Tumblr media
Õhtul läksin ESN-i korraldatud keelekohviku üritusele, mille sisuna ma lihtsalt oma tuttavate ja vähem tuttavate juurakatega paar tundi saksa keeles juttu puhusin. Nüüdseks olen keeleoskusega jõudnud sinnapaika, kus grammatika ja õigesti rääkimine teeb vähem muret ja kõige suuremaks probleemiks on väike sõnavara, eelkõige igapäevased sõnad. Üritus toimus kohas nimega Cafe Votiv.
Sealt edasi liikusin juba tuttavate juurakatega ühte tudengite seas populaarsesse iiri pubisse Dick Mack’s. Nüüdseks on mulle selgeks saanud, et see koht mulle üldse ei meeldi ja ausalt öeldes ma ei mõista, miks inimesed niivõrd imelises linnas nagu Viin, kus on sadu huvitavaid kohti, ikka geneerilisse iiri pubisse tikuvad. Ega hinnadki nii palju kohtade lõikes ei erine.... 0.5l õlut maksab igal pool keskmiselt 4€. Aga vähemalt üks meeleolukas pilt:
Tumblr media
30.09
Vot see oli üks taoline päev, mille nimel ma Viini tulingi. Nimelt on Viini lähedal arvukalt veiiniistandusi, kus asuvad heuriged. Vikipeedia võtab asja kontseptsiooni hästi kokku:  
 In eastern Austria, a heuriger is a tavern where local winemakers serve their new wine under a special licence in alternate months during the growing season. The Heurige are renowned for their atmosphere of Gemütlichkeit shared among a throng enjoying young wine, simple food, and - in some places - Schrammelmusik.
Ehk võtsime juurakatega suuna linnapiiri suunas, et metroopeatusest veidi edasi künka otsa kõndida ja mõnes heuriges kohalikku veini mekkida. Veetsime seal paar meeleolukat tundi. Künka otsast oli kena vaade, seltskond suurepärane ja vein... ka okei - mida veel elult tahta?
Tumblr media Tumblr media Tumblr media
Peale veinitrippi läksime tagasi linna ja kuna olime juba pärastlõunal veinijoomisega algust teinud, tundus paslikum samaga jätkata. Peale väikest kebabipausi läksime tagasi Dick Mack’s pubisse ja olime seal õhtu lõpuni. Õhtust mäletan kõige eredamalt seda, kuidas üks šveitslane mulle väga kirglikult seletas, kuidas Euroopa Liit on ebademokraatlik ja küllaltki autoritaarne institutsioon (kuivõrd Šveitsis ju otsedemokraatia suure au sees on). Peale mõningast diskussiooni oli ta siiski nõus möönma, et Balti riikide jaoks toob EL rohkem kasu kui kahju.
01.10
Neljapäeval ma ühelgi ESN-i üritusel ei käinud, aga kuna eelmisel päeval värskes õhus veedetud aeg mulle nii sügava mulje jättis, otsustasin ise ka väikest viisi matka ette võtta ja mõne kohaliku künka otsa ronida. Viini on olemas linnasisesed matkarajad, koondnimetusega Stadtwanderweg. Igal matkarajal on oma number ja kokku on neid kümne kanti. Mina võtsin eesmärgiks läbida Stadtwanderweg 4a. Kuna ma polnud väga hästi kursis, kuidas selle raja jälgimine käib (vahel märkasin vaid puudel ähmaseid teed juhatavaud värvitriipe), siis tegin omajagu kõrvalekaldeid, aga lõpuks jõudsin taas ühe väikse mäetipu otsa. Kuna matk tuli ühtekokku üle 10km ja esimeses pooles üsna järsu tõusuga, siis olin ma lõpuks koju jõudes küllalt väsinud ega rohkem suurt midagi ette ei võtnudki.
02.10
Kasutasin ära enda kunstimuuseumi aastakaarti ja käisin pärastlõunal taas ühte näitust vaatamas. Seekord oli tegemist Beethovenile (Beethoven bewegt) pühendatud näitusega - heliloojal on sel aastal 250. juubel. Näha sai nii Beethoveni käsikirjas noote, tema kuuldetoru ja tema testamenti, mida oli ausalt öeldes üsna kurb lugeda. Aga samas oli seal ka teoseid nt Turnerilt, Friedrichilt, Goyalt ja Berninilt, seega igati mitmekesine värk.
Õhtupoole võtsin suuna Praterile. Kasutan taas Vikipeedia abi:
Prater on avalik park Viinis Leopoldstadtis. Pargis asub lõbustuspark Wurstelprater, mida tihti ka lihtsalt Prateriks kutsutakse. Park on kõigile külastajatele avatud alates 1766. aastast. 1873. aastal toimus seal maailmanäitus.
Sain juurakatega kokku lõbustuspargi külje all asuvas traditsioonilises Biergartenis Schweizerhaus. Tegemist oli ilmatu suure asutusega, millel oli aga lahe kohalik atmosfäär. Enamik külastajatest tundusid kohalikud (kuigi nagu varem öeldud, turiste paistab siin praegu üldse vähe olevat).
Tumblr media
Spontaanselt liikusime Schweizerhausist edasi Prateri lõbustusparki, kus isegi sellise karuselliga tiiru tegin:
Tumblr media
Kuna see tõusis üsna kõrgele, pelgasin sõitu alguses korralikult. Aga kui paar spritzerit on juba keres, tunduvad paljud asjad mõistlikumad, kui nad muidu tunduksid.
Õhtut jätkasime traditsioonilise Viini meelelahutusega ja läksima Doonau kanali äärde istuma. 
Tumblr media
Kui liiga külmaks läks, liikusime edasi ühte lähedalolevasse pubisse Pickwick’s, mis õnneks oli siiski veidi mõnusama atmosfääriga kui Dick Mack’s.
03.10
Päeva esimeseks märkimisväärseks sündmuseks oli ESN-i korraldatud jalutuskäik Viini Zentralfriedhofis ehk surnuaias. Tundub ehk veider, aga tegemist on ühe Viini olulise vaatamisväärsusega. Ja surnuaed on tõesti suur: 2.5 ruutkilomeetrit ja vähemalt 3 miljonit kadunukest. Täpselt selline koht, kus võiks mõnda õudukat filmida:
Tumblr media
Pärast surnuaia külastust liikusin edasi siiani viimasele ESN-i üritusele, mis toimus Stadparkis. Veetsime seal paar tundi, aga tegelikult ootasin juba ülejäänud õhtut. Olin teistele juurakatele ette pannud, et lähme minu kodukanti ehk Neubaud ehk 7. Bezirki avastama, sest siin on palju omapäraseid baare/pubisid/kohvikuid. Pargist lahkudes aga järgnes meie seltskonnale veel 15 suvalist Erasmuse tudengit, mis tekitas minule kui “grupijuhile” aga paraja peavalu, sest 1. laupäeva õhtul on keeruline leida üheski kohas istekohta 20+ inimesele ja 2. koroona tõttu tohib Viinis praegu ühes lauas istuda max 10 inimest. Igatahes ajasime Neubausse jõudes kontvõõrad viisakalt minema ja istusime oma tuttavatega maha kohas nimega Ulrich. 
Tumblr media
Kui nälg hakkas näpistama, kõndisime minu kodu lähedal kuulsasse kebabikohta Berliner Döner, kus ma tegin ohtliku avastuse, et igati maitsev falafel sandwich maksab ainult 3€. Kahtlustan, et hakkan seal rohkem käima...
Tumblr media
Sealt liikusime edasi (mitte minu valikul!) järjekordsesse iiri pubisse nimega The Lizzard, mis muidu polnudki nii kohutav, aga sai koleda lõpu, kui meie olime viimased baari jäänud inimesed ja selgus, et muud Erasmuse matsid (kelle me esialgu olime enda seltskonnast minema ajanud) jätsid maksmata 25€ arve, mille jaoks meie pidime rahad kokku panema. Igatahes on The Lizzard minu blacklistis ja meelsamini korraldan üritusi vaid juurakatega vm inimestega, keda ma päriselt tean.
04.10
Suure plaanina pidime sõpradega minema taaskord matkama ja mõnda heuriget külastama, aga plaanile tõmbas kohe hommikul vee peale see, kui üks noormes meie seltskonnast teatas, et tal on külmetuse sümptomid ja et ta sõbral on koroona. Jätsime muidugi ürituse ära. Ootame siiani ta testi tulemusi, aga igatahes võib öelda, et ülejäänud päev möödus mustemas meeleolus. Kahju, sest ilm oli superilus - päikseline ja 20+ kraadi. Jalutasin omaette linnas ringi ja istusin lõpuks Prateris maha ja lugesin pargis raamatut.
05.10
Täna midagi märkimisväärset toimunud pole, olen vähese eduga üritanud oma magistritöö kallal nokitseda ja õhtupoole käisin Schönbrunnis jalutamas. 
Suvalised märkused kohaliku elu kohta:
1. Toidupoed jms kaubandus - esimese negatiivse asjana võin märkida, et enamikus toidupoodides (eelkõige siiski odavamates) on ikka üsna kehv valik. Põhilised asjad on olemas, aga heal juhul 1-2 sorti, Eestiga võrrelda ei anna. Teise asjana, mis mind isiklikult närvi ajab, on poodide lahtiolekuajad: nädalapäevadel pannakse kõik (toidu)poed kl 20 kinni, laupäeval kl 18 ja pühapäeval ei tee nad üldse uksi lahti. See küll ei tähenda, et keegi pühapäeval nälga jääks - restoranid, kohvikud jne on lahti -, kuid üleüldine šoppamine võimalik ei ole ja seaduse järgi tohib linnas lahti olla vaid paar üksikut poodi.
2. Kohalikud valimised - pühapäeval toimuvad Viinis kohalikud valimised ja seetõttu on terve linn valimisplakateid täis. Teoreetiliselt saaksin mina ka siin valida, aga selleks oleksin pidanud oma peamise elukoha juba juulis Viini registreerima. Ühe eredama näitena tooksin välja Bierpartei ehk õllepartei valimisplakatid:
Tumblr media Tumblr media
3. Tipi andmise kultuur - siin peaks teoorias suht igal poolt tippi jätma sh nt baarist jooki ostes. Küll aga ei ole siin viisakas jätta tippi laua peale nagu Eestis, vaid öelda teenindajale kohe, kui palju maksta tahad. Nt kui arve on 8.50€, siis ütled, et palun 9€. Järjekordne asi, mis omajagu harjumist vajab.
4. Sularaha, igal pool - paljudes kohvikutes ja baarides sh kesklinnas (sic!) saab maksta ainult ja ainult sularahas, mis on jällegi omajagu tüütu. Poodides saab õnneks pangakaarti viibata, aga kuuldavasti oli olukord paar aastat tagasi veel hullemgi.
5. Spordikursused - ülikooli spordiinstituut pakub odava hinnaga spordikursusi, mina valisin endale ühe trenni - HIIT-Tabata, mis minu Eesti kogemuse järgi kujutab endast intervallide kaupa intensiivset liigutamist.
6. Ülikooli bürokraatia - eelkõige ainetele registreerimine. Siin on küll olemas ÕIS-i taoline süsteem, kus ennast ainetele registreerida saab, aga kuidagi pole võimalik enne ainele registreerimise lõppu teada saada, kas oled üldse kursusel koha saanud. Ja selleks ajaks, kui teada saad, et võibolla pole ainesse kohta saanud, on jällegi teistele ainetele registreerimine kinni. See toidab süsteemi, kus tudengid kõikvõimalikele ainetele lihtsalt igaks juhuks registreerivad ja ainete registreerimisnimekirjad täituvad kiirelt ja sageli inimestega, kes ei pruugi tahtagi ainel tegelikult osaleda. Semester käib juba 1. oktoobrist alates, aga mina olen siiani ametlikult registreeritud vaid kolmele ainele. Absurd, ma ütlen!
Sel nädalal algavad mul ka esimesed ained, loodame, et mu sõbral ja omakorda mul koroonat ei ole ja saan õppetööd karantiinita alustada!
1 note · View note
kinnisvara · 5 years
Text
Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub
Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub
Selle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus.
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud 661 800 inimest, mis on 11 300 inimese ehk 1,7 protsendi võrra suurem kui…
View On WordPress
0 notes
jovialfoxnight · 2 years
Text
Kommentaar Kaitseministeeriumi pressiteatele Euroopa
Kommentaar Kaitseministeeriumi pressiteatele Euroopa
Kaitseministeerium avaldas 08.04.2022 pressiteato „Euroopa Komisjon toetab 31 miljoniga Eesti sõjalise mobiilsuse projekti“, kus teatati, et Eestist sai positiivse vastuse sõjalise mobiilsuse projekt EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul. Kokku on projekti maksumus 62 miljonit eurot, millest Euroopa Liit rahastab pool. Projekti…
Tumblr media
View On WordPress
0 notes
pinupartemon · 5 years
Photo
Tumblr media
Ajaloolises teineteise vihkamises on kaasajal jõutud kompromissini - rahvuslik enesemääramine. Riikideülene monstrum, Euroopa Liit, üritab küll sisendada et sünergias peitub suurem jõud, kuid maailmas, kus ei eksisteeri ühist teadvust ja keegi ei suuda tajuda ajalugu kui üht pidevat inimkonna kogemust, puudub areng. Seetõttu on Ameerika multi-rahvusliku patrioodi erinevus Põhja Korea ideoloogilisest orjast vaid propagandistlik. Rahvuslik eneseteadvus sarnaneb politiseeritud maailmas ideoloogilise ajupesuga. Rahvuslik enesemääramine on ühise ajalookogemuse eitamine. Ühine kogemus tähendab ühist eesmärki ja see on inimesel sünnist saati olemas - humanistlik, apoliitiline, kosmopoliitne maailmatunnetus. Et sellest võõrduda tuleb omandada "Haridus". (HARIDUS POLIITIKA)
0 notes
europephotoboss · 5 years
Text
President Kaljulaid: Euroopa meie südames ja meie ümber tähendab, et elame vabas Eestis
President Kaljulaid: Euroopa meie südames ja meie ümber tähendab, et elame vabas Eestis
Tumblr media Tumblr media
Euroopa Liit on võimendanud nii meie sõna kaalu kui iseseisvust ning elame täna sellises vabas Eestis, millisest me okupatsiooniajal unistadagi ei osanud ja mis ka 90ndatel oli esialgu vaid lootus, ütles president Kersti Kaljulaid Tallinnas Euroopa päeval kõneldes.  
 ”Euroopa ei ole lihtsalt geograafiline ja poliitiline riikide ühendus, rahaliit, majandusühendus. Euroopa on väärtuste liit.…
View On WordPress
0 notes
kinnisvarablog-blog · 5 years
Photo
Tumblr media
New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/brexiti-peaarhitekti-uus-partei-haaras-euroopa-parlamendi-valimiste-eel-juhtohjad/
Brexiti peaarhitekti uus partei haaras Euroopa Parlamendi valimiste eel juhtohjad
Brexiti peaarhitekti Nigel Farage’ uus Brexiti Partei on arvamusküsitluste kohaselt Ühendkuningriigis Euroopa Parlamendi valimiste eel liidrikoha haaranud.
Alles jaanuaris loodud erakond on hääli võitnud nii Leiboristlikult Parteilt kui ka peaminister Theresa May Konservatiivselt Parteilt. Brexiti Partei tekke järel on kahanenud ka UKIPi ehk Farage’i endise erakonna toetus.
The Timesi ja YouGovi küsitluses oli Brexiti Partei toetus 23 protsenti, järgnesid leiboristid 22 protsendiga ja konservatiivid 17-protsendilise toetusega. Alles eelmisel nädalal toetas Brexiti Parteid 15 protsenti küsitletutest, leiboristide toetus oli 24 protsenti ning konservatiividel 16 protsenti.
Paistab, et paljud endised UKIPi valijad on üle jooksnud Farage’i uue partei juurde. Farage oli UKIPi liider kolmel erineval ajaperioodil. Tema endine kodupartei on aga küsitluste kohaselt alles seitsmendal kohal, neid toetab kuus protsenti küsitletutest.
Populist Farage on arusaadavalt toetusnumbritega rahul. «Pikk tee on veel minna, aga on selge, et poliitikat soovitakse lõplikult muuta,» lausus ta.
Eelmisel nädalal teatas Brexiti Partei, et üheks nende kandidaadiks saab endine konservatiivide kandidaat ja Jacob Rees-Moggi noorem õde Annunziata Rees-Mogg. Parlamendisaadik Jacob Rees-Mogg on olnud peaminister May vastu suunatud konservatiivide mässu peamise ärgitaja.
Praeguseks hetkeks on 12 UKIPi Euroopa Parlamendi saadikut otsustanud liituda Brexiti Parteiga. Farage’i juhtimisel võitis UKIP Euroopa Parlamendi valimised 2014. aastal, saavutades 27 protsendi suuruse toetuse. Järgnesid leiboristid 24 protsendiga ja konservatiivid 23 protsendiga.
Ühendkuningriik ja Euroopa Liit lükkasid Brexiti tähtaja edasi 31. oktoobriks ning sellega võttis Ühendkuningriik omale kohustuse korraldada mais ka Euroopa Parlamendi valimised.
0 notes
jagades · 8 years
Text
Plast!
Tumblr media
(pilt: WWF)
Palun, armsad sõbrad, mõelge järgi, enne kui veel ühe plastkoti koju toote. Harva, kui selliseid üleskutseid siin teen. Aga päriselt, päriselt, päriselt! Ise mõtlen küll eestlastest kui päris tublidest taaskasutajatest (või vähemalt mõtlen nii oma perest ja sõpradest). Umbes sama tublid taaskasutajad kui rootslased on prügisorteerijad.
Aga kõige parem on kui tarbijana mõjutada seda, mida üldse toodetakse. Olen üha rohkem hakanud tajuma, et midagi ostes sponsoreerin tolle toote tegemist. Et kui ostan midagi, siis annan tootjale teada: “Tee veel, see on väärt kraam!”Ja nii on ju plastkottidega ka. Et kui me ei suuda oma igapäevaelu paremini planeerida kui alati toidupoodi üllatuslikult satume ja sealt siis “oleme sunnitud” uue kilekotiga väljuma, siis on midagi valesti. Ärge saage minust valesti aru, meie elu siin kulgeb peamiselt spontaansete toiduostudega viimasel ajal, aga selle asemel, et kolme-nelja-viite kaupa kilekotti suruda, siis pigem näeb minu koju jalutus veidi kentsakas välja, aga suudan need tooted siiski kuidagi oma kahe käe (ja töökotiga) koju tuua.
Kui suuremaks toiduostuks läheb, siis on aidanud meid palju, et kolm suurt kotti seisavad kogu aeg auto pagasnikus, sest no üldiselt satume poest läbi suuremaid oste tegema ikka autoga. Jah, on veel pikk tee minna, sest väga paljud asjad on juba poes kilekotti pakitud. Aga teine väga terendav viis, mis meie kilekotikasutamist vähendas on iseteeninduskassa, et käid poes ringi selle jubinaga, mis kauba ära registreerib, siis saad oma puu- ja juurviljad muudkui ühte suurde puu-ja juurvilja kotti panna. Kuigi ka ajal, mil käruga ringi sõitsin polnud probleemi neid kärusse segamini laduda ilma kilekottideta. Täna lugesin aga artiklit kilekottide kasutamisest maailmas ja püüdsin siis ise järgi mõelda, et palju kotte meie aastas kasutame. Lühidalt: nii vähe kui võimalik ja neil kordadel kui koti võtame ongi ju põhjuseks spontaanshoppamine. Sest no päriselt, kui raske on mingi alternatiivse koti kodust kaasa võtmine kui vaid teada, et läheb ostuks? Aga siiski, mitu kilekotti meil kulub on raske öelda. Tee või eksperimint. Lühidalt, siis on meil kodus suht tihti prügikotipuudus. Aga õnneks suurem osa prügist läheb sorteerimiseks ja siis pole ka plastkotti prügi kokku korjamiseks tarvis.
Paar mötet tollest artiklist, mis lugesin:
- Kas tead kui palju ühes aastas kalu, vaalu ja muid mereloomi nälgib surnuks, sest kõht on seedimatut plasti täis? Lisaks veel need loomad ja linnud, kes plasti kinni jäävad ja ära lämbuvad? Väidetavalt terve miljon! Ja igas kolmandas merekilpkonnas leidub plasti kõhus sest meres hõlvuv plast meenutab millimallikaid, mida ta hea meelega toiduks tarbiks.
- Ja kuigi meist enamus loomadest hoolib, siis on ikka nii, et see jääb meist kaugemaks võrreldes vahetu inimesemõjuga. Kui hakati rääkima mikroplastidest ja sellest, et need toiduahelaga meie - inimeste - kõhtu satuvad, siis tundus, et ehk paneb sügavamalt järgi mõtlema ka mõtlevat inimest.
- Euroopa Liit otsutas, et tuleb plaanida plastkottide vähendamist 2019ks aastaks 90 kotti/inimese kohta aastas. 2025 peaks see number olema 40. Minu jaoks jääb ebaselgeks, mis kottidest me räägime, et kas ka leivakilekotid jms on sisse arvatud. Muidu aga tundub mulle uskumatu, et pea iga nädal ühe suure kilekoti koju toomine oleks keeruline saavutus.
Itaalia ja Prantsusmaa on esimesed sammud teinud ja keelanud ära 50 mikromeetrised kotid (need n-ö kõige tavalisemad poekotid). Seda eelkõige selleks, et tagant sundida uue “kile”koti tehnika arengut. Võimalik, et toodetakse hoopis paksemaid kotte.
- Probleem on ka kottidega, mida kutsutakse biolagunevateks. Eriti kui tarbijad arvavad, et biolagunev tähendab, et seda võib kuhuiganes loodusesse jätta lagunema. Tegelikult need kotid lagunevad kui on õiged tingimused, ja seda on harva juhuslik looduskeskkond. Lisaks on “kile”koti ülesanne, et sellega saab midagi transportida ja uued tehnikad pole veel täiesti lollikindlad selles suhtes.
- Rootsi looduskaitseühing Naturskyddsföreningu idee on, et poekilekoti hind (nii toidu kui riidepoes) oleks 5 krooni (50 eurosenti). Seda selleks, et kilekotis näha resurssi, mille eest tuleb maksta ja seda hiljem kasutada. Sest olgugi, et riidekotid on toredad, siis kulub nende tegemiseks oluliselt rohkem energiat. 
Kõige keskkonnasõbralikm on kott, mida kõige rohkem kasutada.
0 notes
jeintalu · 3 months
Text
Investigation: EU Shell-Production Capacity, Supplies To Ukraine Fall Far Short Of Promises
Mürskude defitsiit
Euroopa Komisjon teatas, et 2024. a. toodab Euroopa Liit 1 miljon mürsku.
Tegelik toodang on 600 000 mürsku.
Ukraina kulutab 200 000 mürsku kuus.
0 notes
kinnisvarakool · 2 years
Text
EOKL arvamus Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise osas
EOKL arvamus Sillamäe muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamise osas
Arhitektuuripärandist kuulub lõviosa (80%) eraisikutele. Ehitismälestistest kodude omanikke on kokku ligikaudu 105 000 inimest, keda osaliselt esindab Eesti Omanike Keskliit. Omanike Keskliit osaleb Paide muinsuskaitseala töörühmas, kuid lisaks jälgime kõikide muinsuskaitsealade kaitsekordade menetlusi. Vaid kahel muinsuskaitsealal ongi omanike või kohaliku kogukonna esindaja(d) vahetult töörühma…
Tumblr media
View On WordPress
0 notes
iskalkin · 8 years
Text
Euroliit
Euroliidus lood on kasinad. Taevas sõeluvad pilvemasinad. Raha väärtus kiirelt kahaneb. Meie rahvas muudkui vananeb.
Lehmi pidada ei enam jaksa. Piima eest ju keegi ei…
View On WordPress
0 notes
kinnisvara · 5 years
Text
Reinvest24: Balti riikide kinnisvaraturu hetke seis ja tulevikupotentsiaal
Balti riigid on pärast Nõukogude Liidu lagunemist läbinud üsna pika tee. Euroopa Liitu astumine tõi endaga kaasa rohkem kaubandust, võimalusi ja tänapäeval on linnad nagu Tallinn ja Riia muutumas kosmopoliitseteks sõlmpunktideks, eriti kui tegemist on kinnisvarainvesteeringutega Balti regioonis. Balti riigid on tuntud oma lummavate idufirmade, maailma juhtivate IT ja plokiahela (blockchain)…
View On WordPress
0 notes
sotsioloogiablogi · 11 years
Text
Euroopa riigid suhtuvad naistesse sõjaväes väga erinevalt
RASI magistrant Kärt Pärtel kirjutab riigikaitse.ee erilehes kohustusliku sõjaväeteenistuse rollist erinevates Euroopa riikides:
Igal aastal läbib Euroopas sadu tuhandeid noormehi kohustusliku ajateenistuse. Militaarseid organisatsioone on alati seostatud mehelikkusega. Võrreldes teiste institutsioonidega on sõjalised ja poolsõjalised organisatsioonid liikunud sugude võrdse esindatuse ja võrdsete võimaluste poole üsna aeglaselt. Militaarsfääri võiks isegi nimetada viimaseks endiste aegade maskuliinsuse kantsiks. Soolises võrdõiguslikkuses esirinnas olev Norra kehtestab 2015. aastast kohustusliku ajateenistuse ka naistele. Venemaal aga näiteks pole naistel üldse võimalik aega teenida. Naiste osalemine aja- ja tegevteenistuses on oluline, ent vastakaid arvamusi tekitav küsimus. Tähtis on eesmärk, mida tahetakse naiste kaasamisega saavutada.
Täpsemalt saad lugeda riigikaitse.ee.
0 notes
jeintalu · 4 months
Text
Euroopa Komisjon kasvatab sõjaohtu
Mittevalitav organ Euroopa Komisjon tekitab kodusõdasid ja sõdasid.
Kui Ukraina astub Euroopa Liitu, kust maalt jookseb siis Euroopa Liidu piir, kui Ukrainas käib sõda, osa oblasteid on Venemaa poolt okupeeritud või annekteeritud.
Moldovas on kaks piirkonda kuulutanud end iseseisvaks - Gaugaasia ja Transnistria. Seejuures Transnistrias on Vene väed sees. Ja Transnistria jääb täpselt Moldova ja Ukraina vahele.
0 notes