#Vabariigi valitsus

[kinnisvarakool]

Maaelu Edendamise Sihtasutus: Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes

Maaelu Edendamise Sihtasutus: Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu sihtpiirkond laienes

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu kinnitas 9. detsembril eluaseme kaaslaenu meetme uuendatud tingimused, millega laienes programmi sihtpiirkond. Nüüd on aktsepteeritud piirkondadeks kuni 1000 elanikuga asutusüksused Eestis, välja arvatud linnad ja Harjumaa tervikuna. Välistatud piirkondade täpne nimekiri on leitav https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen . „Madala tagatisväärtuse tõttu ei…

[mariacallous]

[jeintalu]

Totalitaristlike režiimide sarnasusest

"Riigireetmise" suvaline tõlgendamine

Svetlana Purtseva (Purceva) töötas Fox Fitness treenerina.

Ta õpetas inimestele stressi leevendamist.

Prokuratuur süüdistab Svetlanat riigireetmises.

Ajakirjandus ei oska selgituseks muud kosta kui et Svetlana tegi kaastööd Venemaa ajakirjandusega.

See lugu haiseb.

Analoogiliselt süüdistati riigireetmises mingit Aivo Petersoni.

Ajakirjandus ei osanud selgituseks muud kosta kui et Aivo käis Donbassis intervjuusid võtmas.

Niisiis ma saan nii aru, et Eesti riigi reetmine tähendab ühel juhul seda, et tegutseti Ukraina riigi loata ja teisel juhul seda, et tegutseti ajakirjanikuna.

Kummalgi juhul pole tegu näiteks riigisaladuste reetmisega, sest kummalgi isikul pole sellistele saladustele juurdepääsu.

Süüdistus "riigireetmine" funktsioneerib Eesti Vabariigis samamoodi nagu nõukogude ajal funktsioneeris "nõukogude võimu vastasus".

Poliitilised režiimid on väga sarnased.

Sanktsioonid kui despotism

Sanktsioonide rikkumine on konkreetsem asi.

Paraku on neid sanktsioone kehtestatud pööraselt palju.

Ajakirjandus ei selgita, kust neid sanktsioone lugeda saab.

Mina ei tea seda.

Sanktsioone ei kehtestata Riigikogus ja sanktsioone eelnevalt avalikult ei arutata. Sanktsioone kehtestab valitsus.

Seega sanktsioonide abil valitsemine sarnaneb dekreetide abil valitsemisega, tegemist on despootliku valitsemisega.

Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et need sanktsioonid on kehtestatud USA survel.

Kuidas saab Eesti riigi reetmine olla seotud selliste sanktsioonide rikkumisega, mis on kehtestatud rahvaga asja arutamata ja teatud välisriigi survel?

Pigem on riigireetureiks need, kes välisriikide survel sanktsioone kehtestavad.

Edasi, kuidas saab sanktsioone kehtestada nii, et need tõkestavad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust?

Pigem jääb selline mulje, et Eesti võimude tegevus on Eesti Põhiseadusega vastuolus.

[gnatswatting]

• Gas can be expensive, but freedom is invaluable. —Kaja Kallas

Orig. Estonian: Gaas võib olla kallis, kuid vabadus on hindamatu.

Eesti Rahvusringhääling – ERR – Estonian Public Broadcasting   Eesti Rahvusringhääling – ERR – Estonian Public Broadcasting  (at Internet Archive)   Vabariigi Valitsus (Eesti keeles)

[ristokask]

Risto Kask: alates 22. veebruarist jõustuvad uued koroonaviiruse piirangud ja meetmed

Risto Kask: alates 22. veebruarist jõustuvad uued koroonaviiruse piirangud ja meetmed

Uued piirangud ja uued meetmed, mis jõustuvad üle Eesti alates esmaspäevast, 22. veebruarist. 📌 Saunad, basseinid, veekeskused ja ujuladAvalikuks kasutamiseks mõeldud saunades, spaades, basseinides, veekeskustes ja ujulates tohib järgmisel kahel nädalal teha üksnes sporti, kui järgitakse sportimisele kehtestatud reegleid. Piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale…

[meieuhiskond]

Kui rahul on Eesti inimesed Eesti vabariigi valitsuse toimimisega Covid-19 ajal?

Aasta 2021 on juba alanud väga põnevalt. Eesti vabariigi peaminister asutus oma ametikohalt tagasi. Uueks peaministriks ja ühtlasi esimeseks naispeaministriks sai Kaja Kallas. 

Palju on arutletud Eesti Vabariigi toimimisest Covid-19 ajal. Küll on liiga karmid reeglid, küll pole üldse reegleid, küll on liiga vähe vaktsiine, küll me tahame vaktsineerida ja siis teinekord jälle ei taha. Ajab ju närvi? Kujutage ette, kui peaksite igapäev oma tööle sellist tagasisidet saama ja sealhulgas keegi ei ütle kunagi, et oled midagi hästi teinud. Võtaks nii mõnegi tugevama isiksuse põlvist nõrgaks.

Võib öelda, et Eesti inimesed ei ole rahul! Nad ei ole rahul! Millal üldse keegi kunagi millegagi rahul oli? 

“Järgmisel sajal päeval tegeleb valitsus nii COVID-19 kriisi kriitiliste küsimuste lahendamisega, kui tulevikku vaatavate Eesti elu edasiviivate strateegiliste ülesannetega. Meie pideva tähelepanu keskmes on nii Eesti inimese, majanduse kui keskkonna hea käekäik.” - Kaja Kallas 11.02.2021

Kuigi eelneva peaministri sõnavõtu järgi võiks öelda, et Kaja Kallase tähelepanu keskmes on Eesti inimese hea käekäik, siis täna kahjuks Kaja Kallase ning vabariigi valitsuse käitumisega Covid-19 kriisi ajal ei olda rahul. 

Foto: https://www.regionaalhaigla.ee/ru/node/18598

Kuidas see meem oligi, et 80+ aastased saavad E-valimistel suurrepäraselt hakkama aga vaktsineerimisele registreerumisel ollakse täielikud käpardid. See meie E-riik on nii põlvili maas, kui veel üldse olla saab. Mingist eduloost ei saa siin ammu enam rääkida - Janek

koolis võivad nüüd siis lapsed siseruumides ninapidi koos olla....Toompeal ja Vabaduse platsil, värskes õhus, nopiti rahulikud inimesed politseiauto kongi.....mis pagana loogika sellel´´peaministril´´ küll on???.........ja ka õiguskantsler on vait, samuti president....kas neid polegi riigis.....päevitamas kusagil???? - Kaie

Nendel palk ju ikka jooseb, kas joovad kohvi või on kodus aga rahval sellist võimalust ei ole. Aga siin riigis ei hooi rahvast ei nn.VALITSUS ega nn.RIIGIAMETID - Kaljo

Head Daamid ja Härrad. Kuna eestis eutanaasia süst on keelatud,siis-kes soovib siit ilmast kiiremas korras lahkuda,on lahendus: lase ennast VAKTSINEERIDA. Valik on vabatahtlik. NB! Surnutel on lihtsam-nad ei pea sellise valitsuse pärast enam häbi tundma - Arvi

Allikas: Facebook

Postituse autor: Andra

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/reformierakond-teeb-ettepaneku-sotsidele-ja-isamaale/

Reformierakond teeb ettepaneku sotsidele ja Isamaale

TALLINN, 8. märts — Sputnik. Reedel toimunud erakorralisel Reformierakonna juhatuse koosolekul otsustati teha ettepanek koalitsiooniläbirääkimisteks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale, vahendas ERR.

Mikser: Reformierakond loovutas oma trumbid Keskerakonnale >>

«Meie erakonna juhatus otsustas teha ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale. Samamoodi nagu ma Jüri Ratasele ütlesin, et see koostöö oleks võrdsetel alustel võrdsete partnerite vahel ja see on meie hea tahe panna kokku Eestile toimiv valitsus, mis saaks lahendada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja inimestele pakkuda paremat tulevikku,» rääkis Kallas pärast erakorralist juhatuse koosolekut ajakirjanikele. 

Nii Isamaa kui ka sotsiaaldemokraatide juhatused kogunevad viimase info kohaselt esmaspäeval.

Reede hommikul kogunenud Keskerakonna juhatus lükkas Reformierakonna ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi tagasi. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles pärast koosolekut ajakirjanikele, et punaseks jooneks osutusid erimeelsused maksuküsimustes, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Jüri Ratas ütles, et nendel tingimustel Keskerakond Reformierakonnaga koalitsioonikõnelustesse astuda ei saa. Ta lisas, et juhatuse koosolek oli läbi aegade üks keerulisemaid ja tõsisemaid. Kadri Simson lisas, et Reformierakonna poolt ette seatud tingimused olid liiga ultimatiivsed.

Kas naispeaminister suudab talitseda Riigikogusse pääsenud rahvuskonservatiive >>

Reformierakond otsustas kolmapäeval, et alustab Keskerakonnaga kõnelusi võimuliidu loomiseks. Kõnelustest Isamaa ja sotsidega ei saanud asja nende kahe partei omavaheliste vastuolude tõttu, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu valimised toimusid 3. märtsil. Valimistel hääletas 63,1% valijate üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Harjumaal (68,8%), kõige madalam Ida-Virumaal (48,2%), teatas Vabariigi Valimiskomisjon.

Reformierakond kogus riigikogu valimistel 162 332 häält ehk 28,8 protsenti häältest, mis annab Reformierakonnale riigikogus 34 kohta. Teiseks tulnud Keskerakond 129 823 hääle ehk 23 protsendiga. Keskerakond saab riigikogus 26 kohta.

EKRE saagiks jäi 100 439 häält ehk 17,8 protsenti, mis annab parlamendis 19 kohta. Isamaa kogus 64 239 häält ehk 11,4 protsenti häältest, saades riigikogus 12 kohta.

Viimasena pääses parlamenti Sotsiaaldemokraatlik Erakond 55 349 hääle ehk 9,8 protsendiga. SDE saab parlamendis 10 kohta.

© Sputnik / Deniss GrabussovRiigikogu valimistulemused

[magalarajoonideprohvetid]

3.07 kaerahelbeke ja valge mehe rahvuspark

«Bljääd, maast lahti sitanikerdised!»

Aida ukseavast kiirgab silmipimestav valgus ja Vassili siluett selles kui raamitet.

«Bljääd, kukk juba ammu кукарекал ja te piderastõ magate siin hambad lahti. Bljääd, kui kaks minuti pärast köögis ei ole, siis kumminui perse, saab aru jobanõi uroodeh, ah?!»

Ägisedes ajavad kõhetund kogud end koikudelt maha ja lohistavad kuulekalt aidast välikööki. Päike ei ole veel kõrgel ja varjulistes kohtades katab maad härmatis. Valguse käes muutuvad kõhetud kogud veelgi hädisemaks, nende karvakasvand pead tunduvad ebapropotsionaalsete kapsastena, mis vaid imeväel püsivad luistel kehadel, mida katavad määrdunud ja rebenenud linassärgid. Paljasjalgselt seisavad nad köögi juures rivis, maa on külm ja nad püüavad salaja seista kord ühe, kord teise jala peal.

«Bljääd, ei niku seal nagu mingi piidrik, seisab kahe jala peal nagu valge jeesti mjees jah?» tunneb Vassili end lõbustatult seda nähes.

«Teate, jobikakud, ma loen palju viimasel ajal tjeie kohta, noh, tjeie jeestlaste. See mul nagu professionaalne huvi, teate?» kõnnib Vassili rivi ees aeglaselt edasi-tagasi. Tal on seljas vanglaameti vormiriietus, mille pükstetaskust päevalilleseemneid võttes ja neid mäludes tunneb ta end väga mugavalt kõhetunud kambale varahommikust loengut pidama.

«Eile õhtul lugesin ma vanainimeste мемуары, no kuidas nemad elasid ja kuidas karja käisid, bljääd öeldakse nii karja käisid jah? Teate, neil ei olnud ka ботинки, nu bljääd, kes see ostab lapsele ботинки, võibolla sureb ära ja mis sa siis teed nendega. Nemad ka hommikul vara ärkasid ja läksid lehmi karjamaale viima. Ja neil nii külm jalad, ja teate mis nemad teevad? Nemad pissivad maha ja siis seisavad seal peal, piss hea soe ja jalad ka soojad. Nii, täna hommik alates te tulete seisate rivi ja pissite ja siis seisate selle peal nagu vanad jeestlased tegid.»

Kõhetunud kujud vaatavad imestunult üksteise otsa ja seejärel Vassili poole.

«Bljääd, ei saanud aru jälle või?! Xуй püksist välja ja pissib raisk!»

Kõhetunud kujud kergitavad linaseid särke ja tirivad nokud auklikest trussikutest välja. Üksteise järgi on kuulda sorinat ning seejärel seisavad nad keset enda auravat kust. Paar vanemat meest aga jäävad seisma esialgsele kohale ning nende ees ei ole auravat kuseloiku.

«Nu bljääd Mart ja Ahto, nahui te ei oska pissida või?»

«Mul on eesnäärmega probleem, see on mu haigusloos ...» alustab Mart vabandamist.

«Mind vabsjee ei huvita sinu haigus, mitte kedagi ei huvita, mine söö rukkilill  bljääd, hakkab parem urood või sureb ära! Jobanõi eesnääre, bljääd kumminui teeb sul eesnääre probleem,» silitab Vassili vööl ilutsevat musta kumminuia, mis nii mõnelegi kõhetunud kujule valusaid mälestusi meelde tuletab. Mart ja Ahto pingutavad nii, et higimull otsa ees, ja suudavad paar piiska kasteniiskele pinnasele kukutada. Kiirelt astuvad nad nende tilkade peale ja jäävad sõnakuulelikult seisma.

«Karotze, marss sjöma njüüd! Mul on jüks surpriis tjeile ka.»

«Kas me saame täna hommikusöögiks avokaadosid,” kilgab Ruuben, üks noorematest vangidest.

«Ole vait jobanõi gipster, sjööb kaerapudru mitte mingi javokaado,» röögib Vassili ja manab seejärel magusa naeratuse näole, «Hjelleriinil sai menstruatsjoon ljäbi, kes teist esimene läheb valge rass tegema?»

........

«Miks tuntakse viha, millest see tekitab? Need on küsimused, mis painavad inimkond, sest kaastunne, empaatia, ligimesearmastus, need muudavad meid inimesteks...»

«Tegelikult see ei ole see, mis muudab meid inimesteks, meid muudab inimesteks suurenenud mingi aju osa ning kognitiivsed oskused nagu näiteks rääkimine, see eristab meid teistest primaatidest?» kostub rahvahulgast.

Keegi rahvast turtsatab «konserv» ning mitmed tigedad näod hakkavad rahva seast otsima seda sotsiopaati, kes raudselt tahab oma sõpru vabadusse lasta. Oma imestuseks saavad nad aru, et see kes seda ütles, oli turbani ja vahvate vuntsidega sikh grupi tagaotsas.

«Ise oled konserv,» vastab ta turtsujale, «minu perekond kannatas ka tagakiusamiste käes, ma sain ise ükskord tänava peal kaerahelveste käest tappa. Aga ei ole mõtet mingit eetikat ja moraali teadusega segi ajada, rääkige nagu asi ja näitake, mis neist kriminaalidest saanud on!»

Giid teeb oma peas 180 kraadise pöörde ning pöördub taaskord kõigi turismigrupi liikmete poole:

«Lugupeetud külalised, tere tulemast Valge Mehe Rahvusparki. Nagu te teate, siis liikus meie ühiskond peale rahvuslikkonservatiivselt meelestatud erakonna võimuletulekut kiirelt totalitaarse mudeli poole. Mitmed vähemusgrupid ja -rahvused kannatasid repressioonide all, mitmed tolle hetkeni kehtinud inimõigused kaotati ning senini tekitab see inimestes imestust, kuidas sai see nii kiiresti toimuda. Eelnevalt mainitud moraal sai ühiskonna alustalaks ning selle all kannatasid ka näiteks loomeinimesed. Taamal näete kuulsat kunstitaiest «Lõtvunud fallos», selle looja, tänavakunstnik Esmalt on Tõmblus, sai seda vast kõige karmimalt tunda, kuna peale selle taiese installeerimist Vabadussamba juurde, kuulutas valitsus välja tõelise nõiajahi kunstniku tabamiseks. Peale tabamist mõisteti see kunstnik riigireetmise eest eluaegsesse vangistusse, ning vähe oli puudu sellest, et oleks taastatud surmanuhtlus. See ajajärk iseseisvas Eesti Vabariigis on saanud nime «Vaikiv ajastu 2.0». Aga sama kiirelt kui see algas, saabus ka selle lõpp. Vabas maailmas tulid taaskord avalikuks mitmed salajastatud dokumendid ning üheks neist olid idanaabri ja võimule pürginud erakonna juhi vahelised suhted. Sügavamale kaevudes saadi teada, et idanaaber omas erakonna juhi kohta kompromaati sellest ajast kui too idanaabrite juures viibis. Ning veelgi sügavamale kaevudes hakkas Esmalt on Tõmbluse taies hoopiski uut ja otsekohesemat tähendust omama. Sellest kõigest saate juba täpsemalt lugeda meie interaktiivses «Vaikiv ajastu 2.0» muuseumis uurida. Mis peale seda juhtus oli see, et rahvas sai toimunud mahhinatsioonidest teada  ja tegelikest riigireeturitest koosnev valitsus kukutati, kahjuks ei toimunud see nagu eelmine kord lauldes, ning kõik kolm demokraatia märtrit jäävad meie iseseisva ja vaba riigi ajalukku igaveseks. Peale valitsuse kukutamist hoiti erakonna juhtfiguure Viru vangla poliitvangide osakonnas, mis oli loomulikult totalitaarse ühiskonna ajal enim kasvanud osakond, aga olukorra üldise absurdsuse foonil otsustati rajada Valge Mehe rahvuspark ning saata nad siia sunnitööle. Neile on tagatud elementaarsed vajadused elujäämiseks, ning samas saavad nad aidata kaasa kohalikule mahepõllundusele ja üldisele majanduse arengule piirkonnas, ning nagu näha tänase grupi suurusest, siis on sellest kohast abi ka siseturismi edendamisele.»

Grupist tõuseb käsi.

«Jaa, palun, küsige.»

«Kas me näeme ka neid ka ja kas neist võib pilti teha?»

«Loomulikult! Kohe lähme põllu peale ja siis võite pildistada palju tahate, eelmine grupp tegi isegi niiöelda sõbrapilte nendega, nad alguses võibolla puiklevad veidike, aga kui kommi või küpsist annate, siis on täitsa taltsad.»

Kõik grupiliikmed naeratavad ja tatsavad giidi järel põllu suunas.

........

Iga kaerahelves on eriline, alguses. Iga helbeke on omanäoline aga üldjoontes sama tooni, sama päritolu, samast seemnest, aga igaüks on eriline. alguses tundub iga kaerahelves karm ja kõva, nagu tõeline eestlane, valmis vastupidama meie raskele ilmale ja rängale saatusele. Kaerahelves on karm ja kõva, ning iga helbeke on eriline, kuni momendini, mil see helbeke saab kokku piimaga, elueliksiiriga, ning siis moondub iga karm ja kõva helbeke pehmeks ja mõnusaks plödiks, ühtlaseks pudrumassiks. See pudrumass ongi tõeline eestlus, selles pudrumassis saavad kaerahelbekesed tõelist eestlust kultiveerida, soojalt ja mõnusalt, #koos. Algul ollakse rõõmsad kui sinna torgatakse kõva tükk tõelist eesti taluvõid, see tükk penetreerub sooja pudrusse kui peigmees pruuti kauaoodatud pulmaööl, soe eestlus lõõmab kirest ning saab kohe esimesel korral orgasmi. Peale raputatakse suhkrut, pudrule meeldib see uus tehnoloogia, mis toob välja temast parima ning muudab ränga saatuse veidikegi magusamaks. Kõige lõpuks saabub kaneel, ja ta on küll väljamaalt aga tõeline pudru ei karda teda, enam, tõeline pudru on talle juba ammu nime and ja enda osaks võtt, ta on okei, peaasi, et teda massiliselt peale ei raputata. Ja siis aurab see pudrumassike mõnda aega ning variante on kaks, keegi tuleb ja sööb selle pudrukese ära, või jääb see pudruke seisma kuni tõmbab peale taaskord karmi kooriku, et selle kooriku all veelgi enam kõvastuda. Kui plödi tükike kukub kuskile pinnale, siis ta ka kõvastub seal ja jääbki nii sinna lebama, kõvalt ja karmilt, kuni tulen mina Chillit Bangi ja svammiga. Kui ta jääb kaussi, siis üks moment tuleb sinna peale hallitus ja siis ei ole temaga enam midagi teha. Põhiline kogu loo juures on see, et kaerahelbeke ei naase enam kunagi tagasi olema kaerahelbeke. Seeeest lumehelbeke, lumehelbeke sulab ära, aurab ära ja langeb kohe tagasi lumehelbekesena, iisi-biisi Pöial-Liisi.

[kinnisvarakool]

Maaeluministeerium: Riik toetab maale kolimist

Maaeluministeerium: Riik toetab maale kolimist

Täna kinnitas Vabariigi Valitsus heaks maale elama minemise pilootprogrammi laiendamise. Programmi eesmärk on suurendada erasektori investeeringuid elukondlikusse kinnisvarasse väljaspool suurlinnu, parandades seeläbi elupindade kättesaadavust. Kaaslaen on Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud finantstoode, mis põhineb kaaslaenu meetodil laenude väljastamisel maapiirkonnas…

[polkom2017]

Valitsuse pressikonverents kui hiilgav võimalus ajakirjanikele

Valitsuse pressikonverentsid on valitsuskommunikatsiooni üks peamiseid areene, kus ministrid saavad päevakorralisi teemasid ning tehtud otsuseid ajakirjanikele ning rahvale esitleda ning kus ajakirjanikud saavad otseselt valitsusega suhelda ning neilt esitletud teemade kohta kommentaare küsida. Tundub loogiline, et ajakirjanikud esitavad küsimusi peamiselt konkreetsel valitsuse pressikonverentsil esitletud teemade kohta, kuid selgub, et nii see tegelikult ei pruugi olla. Vaatluse all olnud valitsuse pressikonverentsil esitati ministritele neli küsimust, millest vaid üks puudutas eelnevalt esitletud pressikonverentsi temaatikat. Teised küsimused puudutasid pigem muid päevakorras olevad teemasid või esitati hoopiski kriitikat varem päevakorras olnud, kuid lahendamata teema kohta, mille kohta enam valitsus infot pole andnud. Seega kasutavad ajakirjanikud valitsuse pressikonverentsi ära ka muude probleemide ja ebatäpsete küsimuste selgitamiseks, lisaks ka kriitika tegemiseks valitsuse suunas. Samuti ilmestavad ajakirjanike esitatud küsimused hästi, millised teemad hetkel ühiskonnas päevakorras on ning millised teemad pigem tagaplaanile jäävad.

Vaadeldav Vabariigi Valitsuse pressikonverents toimus 19. oktoobril 2017. Osalesid valitsuskommunikatsiooni direktor Urmas Seaver, justiitsminister Urmas Reinsalu, kes esindajas ka peaministrit tema ülesannetes, lisaks majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning maaeluminister Tarmo Tamm.

Pressikonverentsil käsitleti üpriski palju erinevaid teemasid. Teada anti valitsuse poolt heaks kiidetud energiamajanduse arengukavast, merenduspoliitika rakendusplaanist, Montreali protokolli muudatustest ja piiriülese õhusaaste konventsiooni muudatustest. Toodi välja, et valitsus ei toeta Reformierakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mis puudutab koolide õigusi kontrollida õpilaste juures keelatud ainete või esemete olemasolu. Räägiti ka erivajadustega õpilastele ning Punasele Ristile raha eraldamisest, kodakondsuse andmisest, õiguspoliitika arengusuundadest ning Eesti eesistumisel tehtud otsusest seoses Euroopa Liidu prokuratuuriga. Maaeluministril päevakorras küll ühtegi punkti ei olnud, kuid ta pidas oluliseks rääkida suurest sademetehulgast tingitud halvast olukorrast köögivilja- ja teraviljakasvatussektoris ning sellest, kuidas abi otsitakse esmalt Euroopa Komisjonist ning et probleemiga tegeletakse. Kuvand, mis pressikonverentsil edasi antud infost jäi, tundus asjalik, sisukas ning konkreetne. Teemad võeti kiiresti, kuid täpselt läbi ning kõik ministrid tundusid olevat oma valdkonna teemadega kursis.

Ajakirjanikud esitasid ministritele neli küsimust, millest vaid üks puudutas otseselt pressikonverentsi teemasid. Ainus küsimus, mis teemat puudutas, oli suunatud Kadri Simsonile ja see oli seotud merenduspoliitika ja laevadega. Nimelt tõi Simson oma ettekandes välja, et tänu uuele rakendusplaanile hakkavad Eesti registris olevad kaubalaevad enamike teiste Euroopa Liidu riikidega sarnaselt maksuerisusi saama, sest ilma selleta on lahkunud viimsedki kaubalaevad Eesti registritest. Kanal 2 ajakirjanik, kes küsimuse esitas, oli aga skeptiline, kas maksuerisused saavad kaubalaevad tagasi meelitada ning ta soovis teada, mis võib olla tegelik põhjus, miks Eesti lipu all hetkel kaubalaevu ei ole. Simson kinnitas, et maksupoliitika tõttu on kaubalaevad tõesti meilt lahkunud ning et teiste riikide näidete põhjal saab õppida ja laevad tagasi meelitada.

Esimene küsimus, mis aga teemat otseselt ei puudutanud, oli suunatud ajakirjaniku poolt Urmas Reinsalule, kes peaministri ülesandeid esindas. Nimelt huvitas ajakirjanikku India laevakaitsjate küsimus ning ta soovis teada, milline on hetkeseis juhtumiga, mille puhul on juba neli aastat möödas eestlaste vahistamisest, kuid informatsioon, mida jagatud on, on olnud väga erisugune. Seega näitab esitatud küsimus, kuidas ajakirjanik üritab saada valitsuselt informatsiooni konkreetse juhtumi kohta, mille kohta pole selget infot enam laekunud. Mainida tuleb, et välisministeerium on varasemalt kinnitanud, et tegutsetakse selle nimel, et mehed võimalikult kiiresti koju saaksid. Seega on ajakirjaniku küsimus igati õigustatud, sest viimasel ajal pole juhtumi kohta enam infot saadud. Reinsalu vastab talle, et täpset informatsiooni oskavad ilmselt paremini anda Välisministeeriumi vastavad ametnikud, sest juhtum kuulub nende valdkonda. Seega ei saanud ajakirjanik soovitud infot.

Teine küsimus, mis polnud pressikonverentsil käsitletud teemadega kooskõlas, esitati ajakirjaniku poolt Urmas Reinsalule ning see puudutas hoopiski alkoholiaktsiisi. Ajakirjanik tahtis teada, kas Reinsalu arvates on valitsus aktsiisiga liiale läinud ning peaks seda langetama. Ajakirjanik tõi ka välja, et rahandusminister oli tema arvates eelmisel päeval oma vastuse andmisel segaduses tundunud ehk tegi kriitikat teise ministri vastuse suunas. Reinsalu aga kaitses rahandusministrit ning toetas tema seisukohta ning tõi ka välja, et vajadusel tuleb maksupoliitikat korrigeerida ning niigi on ära jäetud mitmeid makse, mis laual on olnud. Ajakirjaniku poolt esitatud küsimus näitab, et alkoholiaktsiisi temaatika on hetkel ühiskonnas populaarne ning et ajakirjandus tahab saada võimalikult palju infot, et teemat mitmekülgselt kajastada. Pressikonverentsi, kus tegelikult alkoholiaktsiisist ei räägitud, kasutati ära, et saada uut infot ka ajakirjanikke huvitavate teemade kohta.

Viimane ajakirjaniku küsimus esitati Kadri Simsonile ning see puudutas Keskerakonna poolt juhitud Tallinna Linnavalitsuse otsuseid korruptantide tööle võtmisel. Ajakirjanik soovib teada Simsoni kui keskerakondlase arvamust antud teemal. Simson vastab, et ei oma täpset infot, kuid eeldab, et otsus tehti madalamal tasemel kui linnavalitsuse tase ning et konkreetset juhtumit võetakse kindlasti tõsiselt ja antakse ka adekvaatsed vastused praeguste linnajuhtide poolt. Ajakirjaniku esitatud küsimus oli negatiivse alatooniga ning tegi Keskerakonna poolt juhitavat Tallinna Linnavalitsust maha. Ka sellest küsimusest ilmestub, kuidas pressikonverentsi kasutatakse kui head võimalust ministri kui kindla erakonna esindajaga suhtlemiseks ning temalt päevakajaliste erakonda puudutavate teemade kohta kommentaaride saamiseks.

Seega saab antud pressikonverentsi vaatluse põhjal öelda, et kuigi ministrid tegid põhjalikku ettevalmistatud tööd, et rääkida konkreetsetest otsustest ja uudistest, huvitas ajakirjanikke hoopis teiste, ühiskonnas hetkel põnevamate teemade kohta kommentaaride saamine. Antud tendents võib viia olukorrani, kus mitmed olulised pressikonverentsil esitletud teemad jäävad tahaplaanile, sest ajakirjanikud pööravad oma küsimuste fookuse hoopis teistele, päevakorralisematele küsimustele. Samas on ka mõistetav, et ajakirjanikud pressikonverentsi neid huvitavate teemade uurimiseks ära kasutavad, sest pressikonverentsi näol on tegemist üritusega, kus mitmed ministrid korraga on valmis justnimelt ajakirjanike küsimustele vastama ja neid kuulama. Ajakirjanikud saavad seal küsida ka teemade kohta, mida ministrid teinekord meelega varem vältinud on ning valitsuskommunikatsiooni koha pealt on selles osas tegemist igati ausa võimalusega ajakirjanike poolt valitsusliikmetelt informatsiooni hankida.

[kinnisvarakool]

Asutused saavad kriisis üksteise hooneid ja vara kasutada lihtsustatud korras

Asutused saavad kriisis üksteise hooneid ja vara kasutada lihtsustatud korras

Riigihalduse ministri ettepanekul võttis valitsus täna vastu määruse, mis lihtsustab riigivara kasutusse võtmist hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal. „Riigivara on igasugune riigile kuuluv vara, mida haldavad riigiasutused, näiteks kinnisvara, vallasvara, osalused äriühingutes ja sihtasutustes,“ selgitas riigihalduse minister…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli 2021. aastal kütuste hinnatõus

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli 2021. aastal kütuste hinnatõus

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%. Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul 2021. aastal eluaseme ja transpordiga seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust üle kahe kolmandiku. „Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 44,5% ja gaas 27,5%. Bensiin…

[kinnisvarakool]

Tartu kehtestas linna üürnikele uued abimeetmed

Tartu kehtestas linna üürnikele uued abimeetmed

Tartu vähendab maikuus koroonaviiruse levikuga seotud piirangute tõttu linnale kuuluvate äriruumide üüri 25 protsendi võrra ning vabastab üürnikud pooleks aastaks viivise maksmise kohustusest. “Alates maist on Vabariigi Valitsus vähendanud koroonaviirusest tingitud piiranguid järk-järgult, mistõttu on linna üürnikud saanud ka sel kevadel tegutseda piiratult. Majandusliku toimetuleku…

[kinnisvarakool]

Rahandusministeerium: Mereala planeering on valmis kooskõlastamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks

Rahandusministeerium: Mereala planeering on valmis kooskõlastamiseks ja avalikkusele tutvustamiseks

Tänasest on mereala portaalis täiendaval avalikustamisel Eesti mereala planeeringu põhilahendus ja mõjude hindamise aruanne, millele saab kuu aja jooksul esitada ettepanekuid. Paralleelselt avalikustamisega toimub planeeringu kooskõlastamine ametiasutustega. Mereala planeeringu eesmärk on leppida kokku Eesti mere kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi…

[kinnisvarakool]

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Arco Vara AS aktsionäride korraline üldkoosolek

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär, Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Maakri 19/1, Tallinn) aktsionäride korraline üldkoosolek toimub 14.05.2021 kell 9.30 Tallinnas, aadressil Maakri 19/1, II korrusel. Korralise üldkoosoleku päevakord: 2020. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Nõukogu teeb aktsionäridele ettepaneku: Kinnitada Arco Vara AS-i 2020. aasta majandusaasta aruanne. Kasumi…

[kinnisvarakool]

Tallinn pikendab sajaprotsendilist üürivabastust linna pindadel maikuu lõpuni

Tallinn pikendab sajaprotsendilist üürivabastust linna pindadel maikuu lõpuni

Tallinna linnavalitsus otsustas linnale kuuluvatel äripindadel tegutsevad kauplejad, toitlustajad ning spordiklubid ja teised Vabariigi Valitsuse piirangute alla jäänud ettevõtted üle linna vabastada üüri maksmisest veel kuni 31. maini. Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu sõnul pikendatakse ülelinnaliselt soodustusi linnale kuuluvatel äripindadel tegutsevatele ettevõtetele, nagu näiteks…