#omavalitsus

[kinnisvarakool]

Justiitsministeerium: Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused

Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega…

[jeintalu]

ARMUNUD VENELASED ON GAZAS LÕKSUS

Selgub, et on hulk Venemaa kodanikke, kes on palestiinlasega abiellunud ja läinud salatunneli kaudu Egiptusest Gaza sektorisse ning sinna elama jäänud.

Nendel Gaza sektoris elavatel venelastel ja nende järeltulijatel ei pruugi olla sellist passi, millega nad Gazast Egiptusesse legaalselt tagasi pääseksid.

Palestiina omavalitsus annab küll välja Palestiina passe, mida isegi Venemaa tunnistab, ent neid passe tunnistab Iisrael ainult juhul, kui Iisrael on ise passi vastava templi löönud.

Aga Iisraeli ja Egiptuse vahelise kokkuleppe põhjal saavad üle Gaza sektori piiri ainult need palestiinlased, kelle Palestiina passis on Iisraeli tempel.

Iisrael legaliseerib Palestiina passe nagu ise tahab.

Venemaa on nüüdseks Gaza sektorist evakueerinud sadu ja sadu Venemaa kodanikke, kellel on Venemaa pass. See toimub Venemaa ja Hamasi kokkuleppe alusel.

Egiptus tunnistab Venemaa passi piiriületusel.

Aga Gaza sektorisse on kinni jäänud hulk venelasi, kellel pole enam Venemaa passi ja kellele Iisrael pole Palestiina passi sisse oma templit löönud.

Märkimisväärne on see, et salatunneli kaudu Egiptusest Gaza sektorisse sisse saadi, aga tagasi enam ei pääse.

[ristokask]

Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

Omavalitsused soovivad riigieelarve kasutamisel rohkem finantsilist iseseisvust

Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise…

[kinnisvara]

Colliers: Valga vald ostis legendaarse Jaanikese oru krossimaja

Colliers: Valga vald ostis legendaarse Jaanikese oru krossimaja

Valga vald ostis korduvalt maailmameistrivõistluste etappe võõrustanud Valgamaal asuv Jaanikese motokeskuse 240 000 euroga. Ligi 31 hektaril laiuv kompleks mahutab 30 000 pealtvaatajat.

Jaanikese rajal ise kuus MM-etappi korraldanud ja müügitehingut vahendanud Colliers Internationali konsultandi Ainar Haavistu sõnul täitus kompleksi müügiga Valga motokogukonna pikaajaline soov, kuna kohaliku…

[elianathomas]

Kuidas Metsamaad Müüakse?

Igaüks peab mõtlema metsaressursside säästmisele, kuid on näha, et inimesed ei tea, mis metsaressurssidega toimub. Puudub hea metsaressursside säilitamise süsteem ja on näha, et sellel on tohutu mõju meie keskkonnale. Metsaressursside säilitamiseks on mitmeid viise ja neid on mainitud järgmiselt:

Reguleeritud ja planeeritud puude raie läbimine

Metsa raadamine on toimunud ja selle põhjuseks on puude äriline raie. Maailmas on erinevatel eesmärkidel kasutatud 1600 miljonit kuupmeetrit puitu ja seda hinnanguliselt. Puude puhul on tegemist mitmeaastaste ressurssidega, kuid puude raiumine toimub massiliselt ja puude elustamine muutub iga päevaga keeruliseks. Kiiresti on vaja puude raiet paremini reguleerida ja selle protsessi reguleerimiseks saab kasutada mõnda meetodit.

Lageraie ja valikraie on mõned reguleeritud puude raieviisid, mida saab kasutada metsaressursside säilitamiseks. Oluline on sama grupi puude raiumine valitud alal ning samuti tuleb meeles pidada, et neid puid ei tohi nii suures koguses raiuda, et nende taaselustamine muutub väga raskeks. Puude lõikamisel peaks olema vahe, et väikesed puud saaksid suureks kasvada ja juba kasvanud puud saaks lõigata ning nii saab võimalikuks ka puude säästmine.

MetsaABC pakub kõikvõimalikke metsaga seotud teenuseid, sealhulgas metsakinnistute müüki ja ostmist ning kasvavat metsa ostu ja müüki.

Metsatulekahju ohjamine on oluline

Metsa on hävinud erinevates maailma piirkondades ja see hävimine on toimunud ainult seetõttu, et kui metsatulekahju on alguse saanud, muutub see üsna raskesti kontrollitavaks. Tulekahju saab alguse loomulik protsess ja see võib toimuda kas äikese tõttu või hõõrdumisest, mis võib tekkida puude vahel mõnel põhjusel, näiteks kiire tuule tõttu. Metsatulekahju võib ka iga mees tahtlikult või ka tahtmatult. Ainuüksi hinnanguliselt aastatel 1940–1950 sai USA-s kahjustada 21,5 miljonit aakrit puitu ja aastatel 1955–1964 toimus 1175664 metsatulekahju. Need numbrid näitavad, et metsatulekahjud võivad metsaressursside säilimisele laastavalt mõjuda. Oluline on lähtuda kindlast plaanist, et isegi kui mõni tulekahju leiab aset, saaks selle võimalikult kiiresti kustutada ja vastutus peaks jääma koha administratsioonile.

 cMõeldes metsa uuendamisele ja metsastamisele

Hea planeerimise korral saab metsa uuendamist paremini teha ja selleks on nii looduslikke kui ka kunstlikke meetodeid. Ja kui on alasid, kus metsa uuendamine on võimalik, saab kohalik omavalitsus juurutada metsauuendusprogramme ja alustada paremini istandustega, et suurendada metsastust konkreetses piirkonnas. Pindala ja metsa vahel valitseb tasakaal ning see näitab, et üha rohkem puid saab parema keskkonna nimel kasvatada.

MetsaABC on kahe aastakümne pikkune kogemus Eesti kohalikul metsaturul metsa ülestöötamise ja majandamisega. Lisaks metsateenustele tegelevad nad ka kasvavate metsade ostu-müügiga.

Kuidas kaitsta metsa

See ei puuduta ainult ärilist puude raiumist, vaid ka loomade korraldamata karjatamist. Oluline on läbi mõelda kõik aspektid, mis võivad metsa kahjustada. Korraldatud karjatamine aitab koostada plaani metsa kaitseks ja kui toimub ka äriline puude raiumine, tuleb sellega tegeleda õige strateegiaga, et nii palju puid korraga ei kannataks. Metsapuid saab kaitsta keemiliste pihustite ja antibiootikumidega, mis hoiavad eemal nii seened, viirused kui ka rooste.

Kuidas saab valitsus metsade kaitses rolli mängida?

Riiklikud omavalitsused ja ka omavalitsused võivad metsa säilitamisel mängida väga olulist rolli ja saavad metsa säilitamise nimel palju ära teha. Valitsus peab vastu võtma seaduse, mis tagab, et metsade säilitamise eest hoolitsetakse prioriteedina. Aeg-ajalt tuleb metsaressursi uuringuid teha, et metsa seisukorda paremini teada saada. Samuti on oluline, et valitsus läbiks metsaalade kategoriseerimise ja tagaks selle, kas konkreetne metsaala vajab kaitseks rohkem või vähem tähelepanu.

Kasv võib jätkuda suuremate puude raiumisel tänu valikraietele, metsaraietele ja muudele tavadele, mille abil saab metsi rahumeelselt säilitada.

Parema analüüsi jaoks on vajalik säilinud metsaalade õige piiritlemine. Samuti on oluline, et valitsus pööraks tähelepanu aladele, kus saaks metsauuenduse teha ja mis võib aidata kasvatada üha rohkem puid haljastuse ja looduskeskkonna jaoks.

More read: https://metsahooldus.blogspot.com/2022/06/mis-on-aktiivne-metsamajandamine.html

[2ngjaentusiasm]

Ökosotsialism või barbaarsus

Kirjutasin kunagi Eesti Päevalehe arvamuslugude võistlusele ühe artikli ja mõtlesin, et see on siiani piisavalt hea, et kõlbab ka siinses blogis avaldada.

20.sajandil levinud loosung „Sotsialism või barbaarsus“ on aktuaalne ka tänapäeval, eriti kui sotsialismile lisada eesliide öko-. Keskkonnakriisi aina aktuaalsemaks muutudes püüavad erinevad ideoloogiad välja pakkuda oma maailmavaatest tulenevaid lahendusi, aga nii liberalism kui konservatism ei käsitle keskkonnaprobleeme koos globaalse sotsiaalse ebavõrdsusega, mis on erinevate barbaarsete nähtuste peamine põhjus. Kahjuks on ka vasakpoolsus ise kriisis, selle erinevad suundumused takerduvad liberaalide ja konservatiivide püstitatud vastandustesse ning  ei suuda seetõttu välja käia häid toimivaid lahendusi.

Konservatiivsed tehnopessimistid seisavad vastu keskkonnale negatiivselt mõjuda võivatele tehnoloogilistele arengutele nagu näiteks Rail Baltic. Radikaalsemad ökokonservatiivid näevad lahendusena tagasipöördumist tehnoloogiliselt primitiivsema ja kultuuriliselt konservatiivsema kogukondliku elu juurde. Kui arengute käigus toimub läbikukkumisi ning tuntakse, et midagi on kaotatud, siis on loomulik, et tagajärgedeks võivad olla ettevaatlikus ja retro-romantism. Seda tendentsi kohtab ka Eesti konservatiivses vasakpoolsuses: modernistlikud avangardistid, kes kuulutasid kommunismi, transgressiivseid kunste ning individualistlikku ekstravagantsust, pöördusid heaoluriigi šovinismi, post-kolonialistlikusse enesehaletsusse ja nostalgilisse looduromantismi. Soovis hingelisemate suhete järgi keskkonna ja teiste inimestega ei ole iseenesest midagi halba, aga probleem tekib siis kui hüljatakse emantsipatsioon – püüd individuaalse vabaduse ja kultuurilise arengu poole – ning seda toetav tehnoloogiline areng. Sellist käitumist võib võrrelda konservatiivsete usklike omaga, kes ei suuda oma religioossust integreerida kaasaegsete arusaamadega ning vihases fundamentalismis labastavad ka usulise kogemuse. Keskkonnaaktivismi vallas on Eestis selle näiteks Haabersti hõberemmelga kaitsmine: ühest puust tehti fetišistlik objekt, sest puudus vaimne võimekus kodanikuühiskonnana intellektuaalselt kaasa rääkida oma kodukandi keskkonnasõbraliku, esteetiliselt nauditava ja inimsuhteid toetava haljastuse kujundamisel. 

Liberaalsed tehnooptimistid näevad keskkonnaprobleemide lahendustena indiviidide tarbimisharjumuste muutumist, sellele vastavaid ökotooteid ning uudseid tehnoloogiaid vabal turul. Sellised meetmed ei ole iseenesest valed, aga liberaalide probleem on see, et nad tahavad jätkusuutliku arengut teostada ilma radikaalsete süsteemsete muutusteta ja sel juhul jääb keskkonnasõbralik käitumine eliidi pärusmaaks ega motiveeri laiu masse teistmoodi elama, sest klassihierarhiatest tulenevalt on nad muudetud lihtsalt tööloomadeks üldises tootmise masinavärgis. Heaks näiteks vastuhakust vähemate võimalustega inimeste nurka surumisele on kollavestide mäss kütuseaktsiisi tõusu vastu Prantsusmaal. Klassivahede süvendamine ehk barbaarsus ülevalt poolt killustab inimrühmi ja kui etnotsentrismile puudub elujõuline rohujuuretasandilt solidaarsust ehitav alternatiiv on tulemuseks barbaarsus altpoolt, mille näiteks on jällegi Prantsusmaa ja Marie Le Peni populaarsus seal.

USA-s ja Euroopas viimastel aastatel populaarsust koguv idee Rohelisest Uuest Kursist (Green New Deal) põhineb arusaamal, et ühiskond peab muutuma nii keskkonnasõbralikumaks kui ka sotsiaalselt õiglasemaks. Selleks, et Roheline Uus Kurss ei manduks lihtsalt tsentrist veidi vasakule jäävaks liberaalseks lahenduseks, kus tegeletakse ainult maksude ja investeeringutega, on vaja kollektiviseerida ka omandit, sest ainult sel juhul on suuremal hulgal rahvast sellest tõeliselt kasu. Näiteks taastuvenergiale üleminek on väga vajalik, aga elektritootmise vahendid ei pea kuuluma ainult vähestele eraettevõtetele, kes selle kaudu rikastuvad, vaid nende omanikuks võib olla ka ühistu, kohalik omavalitsus või aktivistide kommuun. Selliselt toimivaid näiteid on juba Põhjamaades olemas.

Eestis seostub sõnaga sotsialism eelkõige nõukogudeaegne nüri autoritaarsus, aga tegelikult on vasakpoolsete poliitiliste meetmete spekter väga lai. Kaasaegse demokraatliku sotsialismi eesmärk võiks olla just see, millega liberaalid ja konservatiivid hakkama ei saa: toetada nii suuremat individuaalset vabadust kui ka kogukondlike suhteid. Näiteks mitmetes maapiirkondades on loodetud liiga palju vaba turu mehhanismidele ning nõnda on jäetud munitsipaalne kinnisvara hooletusse. Samas nõudlust nii korralike munitsipaalkorterite (individuaalne vabadus ehk „Ei pea ämma perse taga elama.“) kui kultuurimajade (toetavad kogukondlikud suhted) osas on olemas.

Omandiküsimustest veelgi teravam probleem on see, kuidas organiseerida tööd ehk kuidas jõuda kokkuleppele teha koostööd ühiste eesmärkide nimel. Tootmise automatiseerimine võimaldab küll vähendada inimtööjõu vajadust selles vallas, aga tööd, mille sisuks on keskkonna ja inimeste hoidmine ning nende eest hoolitsemine jäävad endiselt alles. Selleks, et vastutust nende tööde eest ühiskonnas võrdsemalt jagada on vaja erinevaid lahendusi alates kommuunidest kuni riikideülese tsiviilteenistuseni.

Loomulikult ei kõla loosung  „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!” (2Ts 3:10) nii ahvatlevalt kui kuulutus varsti saabuvast täisautomatiseeritud luksuslikust kommunismist, aga see, kes ei ole valmis panustama ühistesse hüvedesse vaid tahab teiste nahal liugu lasta, pole praktikas mitte sotsialist vaid kodanlik liberaal. Siin peitub ka üks põhjus, miks Eestis puuduvad tõsised vasakpoolsed arutelud. Aastakümneid on Eestis vasakpoolsuse all peetud silmas individualistliku eneseupitamist, moraliseerimist ja ülbitsemist. Kui mingid haritlaste lapsed karjuvad pidevalt „Mendid! Mendid“ siis peetakse neid kõvadeks mässajateks, aga keegi ei osuta sellele, et need tüübid on ise osa kodanlikust establishMENDist. Kohalikus feminismis ülistatakse kunstisaalides roosat puuksu laskvaid printsesse, küsimata seejuures, miks me elame endiselt ühiskonnas, kus on au sees printsessid ja snobism. Tõsist arutelu klassisuhete üle kardetakse, sest selle käigus võib paljastuda ka rääkija enda positsioon ning tõstatuda ebamugav küsimus: „Mis on need ühised eesmärgid, mille nimel me peaksime koos töötama?“

Ajastul, kus igapäevaselt hirmutatakse läheneva apokalüpsisega, tuleks legendaarne ütlus, et kergem on ette kujutada maailma lõppu kui kapitalismi lõppu, sõnastada ümber küsimuseks: „Milleks hoolida maailma lõpust kui ajalugu on juba lõppenud?“ Mis tähtsust on sellel, et EKRE on valitsuses ja kliima soojeneb, kui oleme vaimselt surnud ehk teistsugune, elav vaimsus meie sees ja meie vahel ei ole enam võimalik? Mis mõte on maailmal, kus puuduvad sügavad inimsuhted mille kaudu areneda ning kus ei ole võimalik koos olnut mõtestada ning entusiastlikult uut kultuuri luua?

Liberaalsete ja konservatiivsete vasakpoolsete puhul ei ole probleemiks ainult see, et nad ei ole piisavalt materialistid, vaid ka see, et nad ei ole piisavalt idealistid – nad on kaotanud usu kultuurilise arengu jätkumisse. Siiski üks tont käib ringi mööda Euroopat, aga see ei ole hallitanud mehhanistliku ja anti-humanistliku kommunismi tont. Sellest hoolimata on liberaalid ja konservatiivid sulgunud tubadesse, mille nad on hirmust muutuste ees täis pasandanud. Kaunishingedest konservatiivid on mattunud nostalgiasse, sest nad tunnevad alaväärsust Lääne kultuuri ees ega suuda läbi organiseerumise ühendada kohalikku tasandit kaasaegsesse globaalsesse vasakpoolsesse mõtlemisse. Liberaalid/ libertaarlased on soovist oma moraalset üleolekut tõestada teinud kogu poliitika sisuks enese näitamise ja teistele näpuga vibutamise. Kui aga soovitakse enda identiteeti ülemaks pidada, eitatakse enda inimlikkust ja nõnda lõhutakse võimalused erinevateks solidaarsusteks.

Hetkel mil ühiskonnas valitseb konsensus, et ajalugu (historia) on lõppenud, on aga vaja hüsteerikuid, kes ei suudaks sellega leppida ja riskiksid teha akna lahti, et värske õhk saaks ergutada mõtlemist ning Püha Vaim saaks tulla meie peale ja meie elu uueks luua.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/ttja-selgitus-aidu-tuulepargi-ehitustegevuse-peatamise-kohta/

TTJA selgitus Aidu tuulepargi ehitustegevuse peatamise kohta

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) on seisukohal, et 2013. aastal väljastatud ehitusload enam ei kehti ning 2015. aastal antud ehitusload on kohtumäärusega peatatud, kuna ehitamist ei ole kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamisest alustatud, muutuvad ehitusload kehtetuks. 

Kohalik omavalitsus ehk Lüganuse vald on tõdenud oma haldusaktis, millega väljastati uued ehitusload, et 2013. aastal väljastatud load kaotavad kehtivuse ning sama on väitnud arendaja kohtuvaidluses. Lisaks sellele on esitatud projekteerimistingimused vastuolus planeeringuga ning projekteerimistingimused annavad suurema kõrguse kui planeering lubas. Tegelikkuses on tuulikud veel kõrgemad, selgitas TTJA. 

2011. aasta planeeringus on kirjas, et kõige kõrgem kavandatud elektrituuliku kõrgus on maapinnast mõõdetuna kuni 135 meetrit ja koos rootori laba tipu kõrgus kuni 185 meetrit. Kaks aastat hiljem muudeti projekteerimistingimusi, milles muudeti elektrituuliku rootori laba tipu kõrguseks mappinnast arvestatuna kuni 195 meetrit. Sellega TTJA arvates eksivad Sõnajalad,  kuna projekteerimistingimustes võib teatud juhtudel planeeringut täpsustada, ent mitte põhilahendust muuta. «Ehitise kõrguse muutmine tähendab juba põhilahenduse muutmist. Seepärast on projekteerimistingimused vastuolus planeeringuga ja järelikult on see seadusega vastuolus,» edastas TTJA pressiesindaja. 

Vallavalitsus oli andnud 2013. aastal kokku 32 elektrituuliku püstitamiseks ehitusloa ning arendaja esitas 22.02.2015 ja 23.02.2015 taotluse uute ehituslubade väljastamiseks. «Tõdedes, et vanad load muutuvad kehtetuks,» seisnes TTJA selgituses. 

26.02.2015 korraldusega anti vallavalitsuse poolt Sõnajalgade firmale kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks. Ehituslubade aluseks olnud projektis on öeldud, et olemasoleva maapinna kõrgust ei muudeta ning laba tipu kõrgus on 196,4 m olemasolevast maapinnast.

2013. aastal ehituslubade väljastamise ajal ütleb ehitusseadus paragrahv 25, et: «Ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.»

06.03.2015 on tehtud kohaliku omavalitsuse poolt ehitisregistris paranduskanne nr 1511522/02683 ja nr 1511522/02684 põhjendusega «ehitusluba on kaotanud kehtivuse.»

TTJA järelduses seisneb, et 2013. aastal väljastatud ehitusload kaotasid kehtivuse, mida tõdes Lüganuse Vallavalitsus oma haldusaktis ning mille kohta tegi vallavalitsus muuhulgas ka  06.03. 2015. aasta ehitisregistris ka paranduskande. Juhul, kui lisaks 2015. aastal väljastatud ehituslubadele kehtiks ka 2013. aastal väljastatud ehitusload, oleks kohaliku omavalitsuse üksus väljastanud Aidu tuulepargile 65 ehitusluba elektrituuliku püstitamiseks. Projekteerimistingimustes on kirjas 33 elektrituulikut. Sealjuures on juba ehituslubade aluseks olnud eelprojektis tuulikute kõrgus vastuolus muudetud projekteerimistingimustega, aga veelgi enam planeeringuga.

[johannafinal]

10.12.2017 ARTIKKEL Linnaruumi muudatused Tallinnas http://www.pealinn.ee/newset/oppimisfann-andrei-novikov-tallinna-tulevad-suured-jalakaijate-alad-n206418 - muudetavad alad: Reidi tee, Tallinna keskväljak, trammitee sadamasse - Tallinn peab olema ühistranspordi- ja inimsõbralik Ülemiste tehnopol http://www.pealinn.ee/newset/ulemiste-naitab-head-eeskuju-autovaba-linnaku-loomisel-n206065 - USAs pannakse inimesed kodukontorite asemel tööle jälle tavakontorites, sest töötamine on muutunud projektipõhisemaks ning hõlmab pidevat koostööd - Lõõtsa tänava mõlemasse otsa ehitatakse parkimismajad, et linnakus sees oleks autovaba tsoon. Juurdepääs tagatakse ühistranspordile ja teenindavatele autodele. Lisaks, kasutust hakkavad leidma ka elektrilised tõukerattad. - Ülemiste linnak paikneb meie linna strateegilises väravas. Ühel pool on lennujaam ja kohe-kohe on teisele poole tulemas Rail Balticu peajaam. Linna arendamise prioriteetide hulgas on praegu kesklinn ja mereäär, aga nende järel tuleb kohe tugevate kohalike keskuste arendamise vajadus. Ja Ülemiste linnaku arendamine kujutab endast just seda eesmärki. ARTIKKEL Kultuur 2020 – Üheksa ettepanekut paremaks ruumipoliitikaks http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kultuur-2020-uheksa-ettepanekut-paremaks-ruumipoliitikaks/ 1. Vaja on poliitilist kokkulepet. Juba tükk aega pole meil nüüdisaegset ja kehtivat arhitektuuripoliitikat, ruumipoliitikast rääkimata 2. Sidus avalik ruum on solidaarse ja avatud Eesti tööriist Avalik ruum on tähtis ka solidaarse, tolerantse ja sõbraliku ühiskonna tekkimiseks. Avalik ruum peab soodustama võõraste kohtumisi. Võõrad võivad ju olla lihtsalt sõbrad, keda me veel ei tunne. Just ühine tegevus avalikus ruumis – jalgpalliplatsil, linnarannas, väljaku­trepil või raamatukogus – loob sidusust ja võimendab oskust teisi märgata, erinevusi austada ning ligimesega arvestada. Mida avalikus ruumis saab teha ning kuidas meelitada sinna eri vanuses, erineva sotsiaal-majandusliku ja etnilise taustaga ühiskonnaliikmeid? Hoone mõju ühiskonnale, mida annab, mida võtab, mida saab teha majas, mida selle ümbruses? 6. Paremat linnaruumi ja Eestit aitab luua ressursisäästlik mõtlemine Omavalitsused peaksid otsustama, kui palju ajutiselt tühjadest, ehitust ootavatest kruntidest tohib parklaks muuta. Alternatiivina võiks omavalitsus krundid hoopis ise rendile võtta ja anda elanikele kas linna köögiviljaaiaks, kokkusaamisplatsiks või mitmekesiseks linnapargiks, et panustada elanike tervisesse, avaliku ruumi kvaliteedi parandamisse ja linna bioloogilisse mitmekesisusse. 7. Paremat elukeskkonda luuakse ruumi demokraatliku jagamisega Autokeskse linnaplaneerimisega on tänavad muudetud läbisõidukoridorideks ja kaubandus suunatud ostukeskustesse. Tänavad on samuti avalik ruum ning ruumi võrdsem jaotamine jalakäija, jalgratturi, ühissõiduki ja auto vahel on demokraatlik. Mitmekesine tänavaruum on energiasäästlikum: kergliiklus ja ühistransport vajavad vähem ruumi ning linnatänavate elustamine väike­äridega vähendab vajadust sõita äärelinna kaubanduskeskustesse.

[gibcosta]

Valgamaa delegatsioon sõidab mais Hispaaniasse messile - LõunaLeht

Valgamaa delegatsioon sõidab mais Hispaaniasse messile – LõunaLeht

Valgamaa delegatsioon sõidab mais Hispaaniasse messileLõunaLehtSevillas on planeeritud kohtumine ka Eesti aukonsul Fernando Franco Fernandeziga. Eestlaste vastuvõtjaks on Malaga provintsi Manilva omavalitsus eesotsas linnapea Mario Jiménez Rodrígueziga. Manilvas esitletakse kohalikele ettevõtjatele ka eesti …

[kinnisvarakool]

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lume ja libeduse tõrje

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lume ja libeduse tõrje

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa. Hanepojad ei saanud välja, kuna puudusid lumes kõndimiseks saapad. Inimestel aga on eeldatavasti saapad olemas ja nad ei pea lumega toas istuma. Lume ja külmakraadidega kaasnev libedus võib aga olla ohtlik. Kes peab ohu tõrjuma? Ehitusseadustik sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik…

[kinnisvarakool]

Rahandusministeerium: toetame omavalitsusi viie miljoniga sotsiaalpindade pakkumiseks

Rahandusministeerium: toetame omavalitsusi viie miljoniga sotsiaalpindade pakkumiseks

Riigihalduse minister Riina Solman allkirjastas määruse, mille alusel saavad kohalikud omavalitsused taotleda toetust soetamaks ja renoveerimiseks sotsiaalkortereid, mida saab pakkuda esmalt Urkaina sõjapõgenikele. Hiljem saavad omavalitsused pakkuda neid elamispindu teistele abivajajatele. “Inimesed, kes on otsustanud sõja koleduste eest pääsemiseks jääda ajutiselt Eestisse elama, vajavad…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Rahvaloendus. Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal

Statistikaamet: Rahvaloendus. Kõige vähem on rahvastik muutunud Ida-Virumaal, kõige rohkem Läänemaal

2021. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et 84% elanikest elas Eestis ka kümme aastat tagasi, märkimisväärselt on suurenenud välismaalt saabunud elanike osakaal ja sisserändajate koondpilt on üha rahvusvahelisem. Siseränne on viimased kümme aastat olnud valdavalt Harjumaa-suunaline. Statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg selgitas: „Rahvaloenduse rände ja teise elukoha andmed keskenduvad…

[kinnisvarakool]

Koolitus "Kasutusluba ja selle taotlemine" toimub 30/11/2022

Koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine” toimub 30/11/2022

30/11/2022 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kasutusluba ja selle taotlemine“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate kasutusloa olemusest, kasutusloa taotlemiseks vajalikest dokumentidest, kasutusloa andmise menetlusest ning nendega seotud probleemidest. Koolituse sihtrühm on: kohalikud omavalitsused; projekteerijad; kinnisasja omanikud; kinnisvaraarendajad. Koolitus “Kasutusluba ja…

[kinnisvarakool]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Jätkusuutlik areng nõuab asustuse ja hoonete teadlikumat planeerimist

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Jätkusuutlik areng nõuab asustuse ja hoonete teadlikumat planeerimist

Valitsuskabineti eilsel rohepoliitika arutelul tõdeti, et lähiaastatel on eelkõige vajalik tegeleda kahanemise ja valglinnastumise murega ning teha ruumiloomes senisest enam koostööd ka kohalikul tasandil. Samuti on lähiaastate fookuses olemasoleva elamufondi jätkuv kaasajastamine ja ehitussektori digitaliseerimine. Arutelu keskendus Riigikantselei kevadel koostatud rohepoliitika raporti…

[kinnisvarakool]

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik avab uuel aastal taotlusvooru üürielamute rajamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik avab uuel aastal taotlusvooru üürielamute rajamiseks

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel, et uuel aastal avab riik elukondliku kinnisvara toetuse taotlusvooru, mille abil saab väikelinnadesse ja maapiirkondadesse rajada umbes sada uut elamiseks mõeldud üüripinda. „Kaasaegsete eluruumide ehitamine maapiirkondadesse aitab hoida inimesi ning töökohti ka väikeasulates. Näeme, et nõudlus üüripindade järgi on olemas, kuid sobivat elamispinda on üha…

[kinnisvarakool]

02/11/2022 toimub koolitus "Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks"

02/11/2022 toimub koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks”

Kinnisvarakoolis toimub 02/11/2022 koolitus “Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks“. Jurist Martina Proosa annab koolitusel ülevaate riikliku järelevalve eesmärgist, selle algatamisest, läbiviimisest ja lõpetamisest. Koolitusele on oodatud: kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise…