#palgatõus

[kinnisvarakool]

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

Swedbank: Palgakasv püsib kiire

Keskmine palk tõusis aastaga 8 protsendi võrra. Palgad tõusid üle kümne protsendi avalikus halduses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses. Palgakasv oli tagasihoidlikum valdkondades, kus aasta tagasi toimus töötasudes suurem hüpe: ehituses, panganduses, kinnisvaras ja meelelahutuses. Palgakasvu taga on tööjõupuudus, alampalga tõus ja töötajate poolne surve, kes ei soovi elatustaseme tugevat…

[dempsik]

Value of life

Tekkis tungiv vajadus kirja panna kõik väärtused, mida nüüdseks elus oluliseks pean. Olgu need uue versiooni alustaladeks iseendast.

1) Keskkond ja mind ümbritsevad inimesed väärtustavad mind ja mina ise tean oma väärtust. Panustamist hinnatakse kõrgelt, olemasolu austatakse ja näidatakse viisil, mis mul silmad särama paneb (südamest tulnud üllatused, tegude läbi abiks olemine, palgatõus, motiveerivad head sõnad/ideed/nõuanded). On usk, et toimin vaid heade kavatsustega ning soovin parimat kõigile lähedastele, kaasaarvatud iseendale. Mul on suurepärane tugigrupp lähedastest, kes on minu jaoks alati olemas.

2) Suurepärane side lapsega, kus ta tunneb end hoituna, armastatuna, mõlemad osapooled tunnevad end energeetiliselt heas kohas ja usaldavad üksteist. Leitakse rohkelt kvaliteetaega üksteisele, päevad on täis naeru ja rõõmu. Soodustub samaaegne tervislik edasiareng mõlema elus.

3) Aeg iseendale. Enesetervendamine - füüsiline aktiivsus, aeg asju protsessida, mentaalne tervis korda mentori/ravija ja vajalike abivahendite läbi, uued arendavad hobid mis on seotud loodushoiu või muusikaga, tervislik toit, halbadest harjumustest vabanemine, meelerahu, uute eesmärkide püsitamine ja enesekindlus tulevikuvisioonide elluviimiseks. Maailma avastamine, põnevad seiklused.

4) Armastus. Kirglik, siiras suhe, kus hinged puutuvad kokku parimas võimalikus versioonis nii sügavalt, et mõlemad tunnevad, et tegu on lisaks elu armastusele ka parima sõbra, usaldusisikuga, parima võimaliku versiooniga armastusest. On usk, et suudetakse üksteise jaoks mis iganes tingimustel olemas olla. Kooselu on edasipürgiv, tulemuslik ja tervislik, motiveeriv. Väljakutsetest tullakse välja edukalt, toimub teineteise mõistmine. Armastus, mis jääb ja kestab, on jätkusuutlik, kartmatu, hooliv. Kirg, mis jääb ja areneb aina edasi. Abielu.

5) Maja ja maalapp, mis kuulub täielikult mulle endale - kliimakindel ja kvaliteetne, minu disainitud ja hinge ja südamega tehtud maja, looduskaunis kohas, off-grid, saab ise süüa kasvatada, ümbritsetud sarnase mõtlemisega inimestest, kes on üksteise edasiarengut toetavad.

6) Eneseareng tööalaselt. Looduskaitsealased eesmärgid saavad täidetud, elu on täidetud põnevate väljakutsetega, on motiveeriv palk ja julgustavad ja toredad töökaaslased, vabadus valida töötegemise aega.

6) Vabadus liikuda enda isikliku transpordiga. Jaguar I-Pace-iga!

7) Ressurss, mis võimaldab mul kogu seda arengut ja mainitud punkte ellu viia.

Edasiseks võtan endale nende väärtuste ellutoomise fookuseks.

[kinnisvara]

Rahandusministeerium: Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

Rahandusministeerium: Majanduskasv jääb sel aastal tugevaks

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,1 protsenti ning 2020. ja 2021. aastal 2,7 protsenti.

Nähtavaid makromajanduslikke tasakaalustamatusi Eesti majanduses praegu ei ole. Oodata on ettevõtete investeeringute kasvu jätku, mis suurendab Eesti ettevõtete kasvuvõimet tulevikus. Eesti ettevõtted on jätkuvalt konkurentsivõimelised ning ekspordi kasv…

[meieuhiskond]

Kuidas ravida ravijärjekordi?

Pilt on võetud pixabay.com leheküljelt: https://pixabay.com/photos/medical-appointment-doctor-563427/

Ma julgen eeldada, et meist kõik on vähemalt korra puutunud kokku sellega, et soovitud eriarsti ooteaeg osutub mitmest kuust poole aastani või rohkemgi veel. Eks see ole ka nii, et haigused ja muud vaevused ei hüüa tulles ning vajadus eriarsti visiidiks võib tekkida üsna ootamatult. Küll aga on haigekassa tervishoiu valdkonna juht Maivi Perv tõdenud, et “eestlased on liialt eriarsti usku ega pöördu seetõttu oma tervisemurega esmalt perearsti poole.” Tegelikkuses on ju perearst koos pereõega see, kes saab teha esmased uuringud, määrata esmase diagnoosi ning, kes oskab ravida enamikku haigusi. Samuti saavad perearstid paljudel erialadel kasutada e-konsultatsiooni teenust, mis annab võimaluse kiiresti konsulteerida eriarstiga ning täpsustada tema juurde suunamise vajadust.

Haigekassa lehte sirvides selgub tegelikult, et meil ei ole võrreldes teiste riikidega pikemad ravijärjekorrad. Nii on ka Hollandis või naaberriigis Rootsis vaja oodata mõningatel juhtudel 90 päeva või enam. Teisalt kui eelnevalt sai räägitud, et kiputakse koheselt eriarsti juurde minema ning perearsti visiit jäetakse vahele, siis teiseks põhjuseks on ka asjaolu, et arste jääb lihtsalt puudu. Neist viimane argument on ka igati loogiline, sest arsti õpingud on pikad ja nõuavad tõelist pühendumust ning olulist rolli mängib ka lõpuks saadav palk. Viimase viie aastaga on küll suudetud tagada arstidele 55% ja õdedele 65,6% palgatõus, kuid ikka on hulk neid, kes lähevad oma tööd välismaale tegema.

Tulles tagasi ravijärjekordade juurde, siis on tegelikult mitu asja mida iga inimene saab ise ära teha hoidmaks ravijärjekorrad lühemad ning meditsiini koormuse natukenegi väiksemana. Nimelt tervisemure korral võiks julgelt pöörduda esmalt oma perearsti poole. Tema on see, kes saab teha esmased uuringud ning vajaduse korral kaasab ta ka eriarsti töösse. Teiseks kui selgub, et sa ei saa mingil põhjusel arsti visiidile minna, siis teavita kindlasti raviasutust sellest. Nii annad sa võimaluse teisele abivajajale kiiremini arstiaeg saada. Kolmandaks uuri, et millises raviasutuses on kõige lühemad järjekorrad ja mine sinna. Sul on õigus valida endale sobiv arst ning vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses üle Eesti. Tihtipeale tehes eeltööd, leitakse ka kiiremini endale vastuvõtuaeg, kuna erinevates raviasutustes võivad olla väga erineva pikkusega ooteajad. Seega tasub kindlasti proovida.

Ma usun, et sellist lihtsat kolme punkti süsteemi meeles hoides ning seda järgides, saame me ise aidata kaasa ravijärjekordade ravimisele. :)

Postituse autor: Elis Maria

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/ehitaja-arge-lootkegi-et-tookaed-soomest-massiliselt-tagasi-tulevad/

Ehitaja: ärge lootkegi, et töökäed Soomest massiliselt tagasi tulevad

Suure ehitusfirma Astlanda Ehituse juht ja omanik Kaupo Kolsar ütles, et võõrtööjõuta pole ehituses enam võimalik läbi ajada. Lootust, et Soomest ja Rootsist tulevad massiliselt Eesti inimesed tagasi, pidas ta täiesti ebarealistlikuks.

EKRE tulevased ministrid Mart ja Martin Helme on korduvalt rääkinud, kuidas Eesti ettevõtted «tassivad» siia kolmandatest riikidest pärit odavat tööjõudu, kelle pealt ei maksta korralikult makse. Kriitikaga kaasneb alati soovitus, et ukrainlaste ja valgevenelaste asemel tuleks maksta Eesti inimestele rohkem palka. See meelitaks kodumaale tagasi ka Soome ja Rootsi läinud inimesed, arvavad rahvuslikult meelestatud inimesed.  

«See jutt on mustvalge demagoogia,» leidis Kolsar. «Kuidas me nad äkitselt tagasi toome?» küsis ta ja vastas, et paljud on end seal juba peredega sisse seadnud ja uut elu alustanud. «Lisaks on Eesti ehitusturg olemuselt tsükliline – kord on tööd, kord ei ole. Kord on tööjõudu puudus, siis jälle on teda üle. Aga välismaal elavad Eesti inimesed otsivad tõenäoliselt just stabiilsust,» rääkis Kolsar.

«Kalevipoegade» tagasi toomiseks ei piisa Kolsari sõnul ka palkade tõstmisest. «Kui te arvate, et ehitusfirmad pole nõus oma töötajatele head palka maksma, siis see ei vasta tõele,» kinnitas ta. «Sellises mahus inimeste tagasiränne, nagu Eesti ehitussektor vajab, on ebarealistlik.»

Lisaks viiks järsk ja kunstlik palgatõus ehitussektoris tema hinnangul terve majanduse tasakaalust välja. «Kui ehitajate hind läheb liiga kalliks, kasvavad korteri ostu- ja rendihinnad tasemeni, mida näiteks õpetajad ja meditsiinitöötajad, kes uut kodu otsivad, välja ei kannata,» lisas Kolsar.

Astlanda juht on nõus sellega, et võõrtööjõud tuleb korralikult registreerida ja nende pealt kõik riigimaksud tasuda. «Ebaseadusliku võõrtööjõu vastu tuleb võidelda. Pole küsimustki,» leidis ta. «Ka Eesti ehitusfirmadele ei meeldi, kui töötajad tulevad läbi slikerdamise mingite Poola firmade kaudu, mille taga on pikad vahendajate ahelad ja kahtlased lepingud ja kus tööjõu voolavus on ülikõrge,» kirjeldas ta olukorda.

Seetõttu on Kolsari ettepanek see, et enne kui hakata võõrtööjõule täiendavaid makse kehtestama, nagu on lubanud Martin Helme, tuleks korjata kokku maksud, mis kandiku peal lebavad. «Teeme tingimused selliseks, et kogu võõrtööjõud tuleb otse Eestisse, et ei oleks kiusatust kasutada Poola vahendajaid. See tagab meile parema ülevaate ja toob maksud tagasi Eesti riigieelarvesse.»

Pika kogemusega ehitaja on kindel, et ilma võõrtööjõuta pole võimalik Eestis ehitada. Esiteks teevad just mujalt tulnud inimesed ära kõige raskema ja mustema töö, mida Eesti inimesed enam teha ei taha, kuna on muutunud valivamaks ja mugavamaks, selgitas Kolsar.

«Ja ei maksa arvata võõrtööjõu kohta, et me võtame siia ükskõik millise jobu viis korda väiksema palga eest, kes teeb ülihead tööd. Nii see ei ole,» kinnitas Kolsar. «Kolmandatest riikidest tulevad ehitajad teavad üha rohkem oma väärtust ja seda, missuguseid palku neile mujal Euroopas pakutakse. Eesti kasuks otsustavad nad justnimelt keele tõttu,» ütles ehitaja, lisades, et keelebarjääri tõttu on raskendatud Euroopa Liidu sisese tööjõu, näiteks rumeenlaste, bulgaarlaste, aga ka hispaanlaste sissetoomine, nagu paljud on soovitanud.

Eestis anti 2016. aastal lühiajaliseks töötamiseks luba 1800 kolmandatest riikidest pärit kodanikele, peamiselt ukrainlastele ja valgevenelastele. 2017. aastal anti tööluba 7600 inimesele.

Mullu kasvas aga lubade arv, mille alusel võib ühe aasta Eestis töötada ja peab siis tagasi kodumaale naasma, lausa 20 000ni. Samas pole välistatud, et osa nendest töötajatest töötas mitteametlikult või renditööjõuna Eestis juba varem.

[tetraeeder]

Finantsteekonna õppetunnid.

Kirjutan seekord Edu Akadeemia videost tulnud idee toel seeria oma finantsteekonnast ja sellelt saadud õppetundidest. Kuna investeerima hakkasin alles sel aastal, siis alates ajast, kui oma esimese raha teenisin, on möödunud nii mõnegi noore inimese eluea jagu aastaid, ütleks isegi, et Kristi saare võib olla umbes nii vana praegu. Esimene palk oli 30 kopikat päevas eelkooliealisena, mille kohta Tallinna suvitajad põlastavalt arvasid, et nii palju meile küll ei maksta (koristasime oma sõbrannadega tenniseväljakuid enda tänava lõpus - saime selle töö nii, et alguses ehitasime ehitusprahist endale mängu”maja” ja siis pidime selle ära koristama ja ühtlasi pakuti meile ka seda tööd). Soovisin sisimas raha koguda ja tegin isegi plaani, kui palju mulle koguneb, kui ma järjepidevalt töötan ja kogu aeg raha kõrvale panen, aga kurb tõsiasi oli pigem tööpäeva lõpuks raha kulutamine viimse kopikani. Nagu ka siis, kui ma kummikusse peidetuna leidsin 13 rubla, mida ma ettevaatlikult raiskasin ja omale nänni ostsin. Kõige eredamalt meenuvad mulle putkast ostetud musta notsu mäng ja nahast kaanega märkmik. Jah, mul on õnn olnud kolme valuutaga toimetada! 

Kristina Paukshtite foto Pexelsist.

Koolilapsena ma taskuraha ei saanud. Ainus kord, kus mulle meenub, et mulle raha anti, oli peedipõllul töötamise eest 40 kopikat. Muidugi läksin ma selle rahaga poodi ja kulutasin joonelt kirjatarvete peale ära. Raha oli mingi müstiline hüve, mille eest endale kättesaamatut sai lubada. Kooliealisena kulutasin enamuse kätte tulnud rahast maiustuste peale, sest lapseanemate seisukoht maiustuste osas oli pigem negatiivne. 

Piinlik küll, aga kuna mulle taskuraha või raha üldse ei antud, siis ainsad rahatähed, mis mulle kätte libisesid, tulid ema raamaturiiulit sirvides või muudest peidukatest. Praegu on häbi küll, kuid kuna lapsevanem ei silmanud raha kadumist, proovisin aeg-ajalt uusi lähenemisi raha võtmises. Need korrad olid muidugi harvad ja raha oli vaja ka selleks, et seltskonnas vähemalt mingi positsioon saavutada. Seltskond soosis ka muidugi selliseid kombeid. Kõige suurem võtmine oli 500 krooni vabariigi taasiseseisvumise algusaastail. Usun, et siis jäin vahele ka ja lõppesid need näppamised ära. Selle raha maksin tagasi, sest süümepiinad olid suured - tegemist ei olnud euro kursiga teisendatud 32 euroga, mis tänapäevases mõistes ei olegi teab mis suur summa, pigem oli selle raha väärtus tänapäeva mõistes umbes 500 eurot. 

ÕPPETUND 0: Püüa lastele veidi raha anda isegi siis, kui sul seda ei ole - kasvõi kindlate vajaduste katmiseks. Proovi kõrvale panna ja lubada neil endale midagi võimaldada. Selgita, et nad ei raiskaks kogu raha korraga ära (mul ei ole see veel õnnestunud hoolimata selgitustest). Kui näed, et lapsed on raha võtnud, räägi nendega kohe sellel teemal, et neil ei tekiks muljet justkui näppamine on lihtne ja keegi ei märka rahapõrsast raha võtmist ja palu raha tagasi anda. Mina olen nii mõnelgi korral saanud oma sendid tagasi ja lapsed arusaama, et nende väärteod ei jää märkamata. 

Üliõpilasena õnnestus mul nii mõneski kohas töötada ja närust palka teenida hoolimata oma lisapanusest ja entusiasmist - sain aru, et liigne panustamine ei pruugi tuua palgatõusu. Minu õnneks haigestusin ootamatult ja sain sel ettekäändel töölt ära tulla ja nii-öelda tööandjale ära panna selle eest, et ta minu panust ei hinnanud (täheldan jälle, et miski aitas mul dilemmast, kas jääda sellele tööle või ära tulla, üle saada). Tööandja nõudmised mulle olid minu oskusi arvestades liialt suured ja palk sellele järgi ei jõudnud ja mul oligi hea meel, et ma sealt ära tulla sain.

ÕPPETUND 1: ära panusta entusiasmist liialt ja eelda, et sa võid saada sellest lisatasu. Iga tööandja on kasu peal väljas, mis tähendab, et pigem lepi enne kokku lisategevuste tasustamises või tasustamata jätmises. Ära eelda, et palgatõus tuleb pelgalt entusiasmist ja liigsest panustamisest, alati tasub rääkida. See ei tähenda muidugi, et sa ei peaks olema entusiastlik ja lahedale tööandjale rohkem panustama, kui sul selleks soovi ja tahtmist on.  

Rawpixel.com panustas sellise entusiasti pildiga Pexelsis.

Ülikooli ajal tööl käies oli kindlasti palk täiendavaks sissetulekuks, et riideid, süüa ja muud taolist osta ning ennast hästi tunda. Ema andis algusaastatel à 250 krooni nädalas, et ühikaelu elada ja sellest polnud selgelt piisavalt. Teisel ülikooliaastal võtsin täiendavaid töökohti ja tundsin end veidi mõnusamalt. Muidugi lasin tol ajal pimekohtingutelt saadud tuttavatel end välja viia nende kulul. Seda on ehk tänapäeval veidi keerulisem teha, kuna võrdne kohtlemine ja muu taoline on veidi rohkem süvenenud ning neiud ei eelda enam, et noormehed nende eest maksaks, kuid tol ajal oli lihtne uute tuttavate seltsis end hästi tunda ja seda ilma ühegi sendita. Fakt on siiski see, et teenitud raha läks iseenda tarbeks ja sentigi ei säilinud.

Tagantjärele avastasin, et minu esimene õppelaen läks täies mahus emale, ma isegi ei suuda meenutada kuidas ta kavaldas mind seda endale kandma ja sellest siis 250 krooni nädalas (õppelaenu sai tol ajal 10000 krooni) sain endale. Kavaldamisest tuleb hiljem veel üht-teist juttu. Õppelaenust veel nii palju, et ma olin nende õnnelike seas, kelle maksis riik põhiosa ja õppelaenu maksetest õppisin üht-teist intressimaksete ja maksepuhkuse kohta.

ÕPPETUND 2: Nimelt kui kool läbi sai ja ühel hetkel oli vaja lapsepuhkusele jääda, siis oma teadmatusest võtsin maksepuhkuse ka õppelaenust, kuna see oli tehtud nii lihtsaks, et tundus nagu kõik mured kaovad, kui puhkad mingist kohustusest. Üsna pea aga pani minu mõistus 1+1 kokku, et laenupuhkusel maksad intressi LISAKS põhiosale ja sellest EI VÕETA tulevikus intresse makstud summas maha. Puhkuse ajal makstud intress suurendab panga võimalust saada laenult tulu. Lõpetasin saadud teadmiste põhjal maksepuhkuse juba teisel kuul ära ja selle võrra pikenesid ka minu graafikujärgsed maksed, kuid ma säästsin intresside võrra. 

Ülikooli ajal elasin kuu lõpust kuu lõpuni, sest ei osanud teisiti ja raha andis teatud vabaduse. Tol ajal ei räägitud peresiseselt avalikult rahast, alati oli pigem puudu kui üle. Ma nägin küll, et ema üritas koguda ja kogutud raha eest meile midagi paremat võimaldada, kuid näiteks klassiekskursiooni tarbeks ma temalt raha küsima isegi ei hakanud, sest mäletan vaid fraasi “raha ei ole”. Seega pidin oma välismaa reisid ise tööealisena sebima. 

ÕPPETUND 3: proovi vestluses lastega vältida fraasi, et sul ei ole raha - pigem põhjenda, et mingite asjade jaoks ei ole raha, kuid sa kasutad kogutud raha millegi jaoks, mida perel vaja on. Lapsed võivad seda tõlgendada sõna otseses mõttes ja arvata, et sa ei suuda neile pakkuda lisahüvesid, mis mõnes situatsioonis vajalikud on. Mina olen selgitanud, et raha on kitsalt, kuna püüan mingiks elusituatsiooniks raha kõrvale panna ja vestlusega püüan luua olukorra, et nad julgeks küsida raha näiteks klassiekskursioonideks või muudeks suuremateks väljaminekuteks. Esemed, nagu arvuti või telefon on nende pärusmaa, sest esmavajalikud seadmed on neil olemas ja vanemad ei pea iga lõhkumise või kaotamise järel kohe uuemat mudelit ostma. Lastele piisab argumenteeritud põhjendamisest. 

Otse loomulikult olen oma lastega vigu teinud ja öelnud et mul ei ole raha, kuid püüdnud selle parandada hilisema selgitusega. Kõik me oleme inimesed! 

Püüan igasse postitusse jätta 3 põhjendust, sest muidu veniksid need minu kirjutamise vaimustust arvesse võttes liiga pikaks. Antud postitusele lisasin ka õppetund 0-i, kuna täiendasin postitust oma meenutustega ja tuli idee lisada üks õppetund juurde. Järgmise postituse leiad siit.  

[saavutustejournal]

Mu käed värisevad ja kaks pluusi on läbihigistatud. Ma just tegin ära - skype teel - läbirääkimised ülemusega. Esmalt aja, siis palga ja seejärel lahkumise osas. Ja see on official! Ma lahkun töölt. Kuupäev vaja veel paika panna, kuid see on kindel! Wohoo! Kaua higistatud, kaunikene. Õppetunnid siit: palka on kõige lihtsam muuta töölesaamisel. Palgatõus ei ole väga pop teema vanade bosside seas, ning tõsta kui saab ka niisama... Milleks. Täitsa arusaadav. Sp tulebki liikuda ringi ja muuta töökohti, kui üldse tahta palka liigutada. Enda väärtust tõsta. Oh, unistused, siit ma tulen!

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Tööturu seis on majandusaktiivsuse langusest hoolimata püsinud tugev

Eesti Pank: Tööturu seis on majandusaktiivsuse langusest hoolimata püsinud tugev

2022. aasta esimeses pooles oli tööturu olukord väga hea. Seda hoolimata majandusšokist, mille vallandasid Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seotud hüppeline energiahindade tõus. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus- ja ehitusettevõtjate hõiveootused varasemast pessimistlikumaks ja hõive…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: ettevõtetel tuleb leida oma kohanemisvalem

Eesti Pank: ettevõtetel tuleb leida oma kohanemisvalem

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti. Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“ ja tõi esile, et üldist majanduspilti iseloomustab endiselt suur ebakindlus.…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Palgakasvu kiirenemine ei korva tarbijahindade tõusu

Eesti Pank: Palgakasvu kiirenemine ei korva tarbijahindade tõusu

Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%ni. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud on kahanemas. Palgakasv oli 18,6%ga aastavõrdluses eriti kiire majutuse ja toitlustuse…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Energia hinnaralli maikuus jätkus

Eesti Pank: Energia hinnaralli maikuus jätkus

Statistikaameti andmetel jätkus mais kiire hinnatõus, mis ulatus aastavõrdluses 20 protsendini. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 1,9%. Suurima mõjuga oli elektri ja mootorikütuste kallinemine. Elektri puhul pole toimunud hooajalist hinnalangust ja selle börsihind on muutunud väga heitlikuks. Nafta maailmaturuhinna tõus on jätkunud ning kütuste kallinemist on soodustanud ka euro…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Aasta alguses oli Eesti tööturg tugevas seisus

Eesti Pank: Aasta alguses oli Eesti tööturg tugevas seisus

Eesti tööturg taastus 2021. aasta teises pooles ja 2022. aasta alguses hoogsalt koroonaviiruse kriisist. Suvekuudel hõive kasv kiirenes ja sügisel kehtestatud piirangud viiruse leviku tõkestamiseks ei toonud kaasa suuremat tagasilööki hõives. Ettevõtete ootused hõive arengu suhtes ja tunnetatud tööjõupuudus jõudsid kriisieelsele tasemele. Tagasilöögid nii majanduses kui ka tööturul seoses Venemaa…

[kinnisvarakool]

SEB: Süvenev tööjõupuudus pole majandusele tingimata halb

SEB: Süvenev tööjõupuudus pole majandusele tingimata halb

Kuigi tööhõive on endiselt kaugel kriisieelse taseme saavutamisest, valmistab töötajate värbamine ettevõtetele suuri raskuseid. Majanduse jaoks ei pruugi see olla aga halb. Madal töötus, madal tööhõive Lõppeval nädalal Statistikaameti poolt avaldatud andmed olukorra kohta tööturul pakkusid korraga nii positiivseid kui negatiivseid üllatusi. Kui alustada positiivsetest, siis hea uudis oli…

[kinnisvarakool]

Raid & Ko: 2022. a videokoosolekud tehakse kodukontori asemel voodiotsalt või söögilaua tagant

Raid & Ko: 2022. a videokoosolekud tehakse kodukontori asemel voodiotsalt või söögilaua tagant

Energiahindade kiire tõus lükkab koduostjad ja üürnikud väiksemate korterite poole. Paratamatult tuleb mõnest ruutmeetrist või kavandatud lisatoast kõrgete kulude tõttu loobuda. Suuremate ja kallimate elamispindade omanikud peavad ostu- või üürihuviliste leidmiseks hinna osas konkureerima. Enne koroonat ja energiahindade kiiret tõusu liikus Eesti inimeste rikkus vaikselt, kuid kindlalt…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Kolmanda kvartali palgaandmed näitavad tõusu pea kõikides ametirühmades

Statistikaamet: Kolmanda kvartali palgaandmed näitavad tõusu pea kõikides ametirühmades

Statistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid. Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu sõnul on nii võrreldes käesoleva aasta alguse kui ka möödunud aasta kolmanda kvartaliga palgad tõusnud pea kõikides…