#nõudlus

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi. Eelkõige leiab EKP nõukogu, et intressimäärad peavad stabiilses tempos veelgi oluliselt tõusma jõudmaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika…

[innov80]

Tõhus IT-haldus: edu võtmestrateegiad

Tänasel digiajastul on IT-haldusel keskne roll ettevõtete tõrgeteta toimimise tagamisel. Kuna organisatsioonid sõltuvad üha enam tehnoloogiast, kasvab nõudlus kvalifitseeritud IT-administraatorite järele. Need spetsialistid vastutavad organisatsiooni tehnoloogilise infrastruktuuri haldamise ja hooldamise eest, mis hõlmab riistvara, tarkvara, võrke ja andmeturvet. Tõhus it haldus on oluline tegevuse efektiivsuse säilitamiseks, tundliku teabe kaitsmiseks ning ettevõtte üldise kasvu ja innovatsiooni toetamiseks.

Põhjalik võrguhaldus

IT-halduse põhivastutus on võrguhaldus. See hõlmab organisatsiooni võrguinfrastruktuuri seadistamist, konfigureerimist ja hooldust. Tõhus võrguhaldus tagab, et kõik seadmed on ühendatud, andmevood sujuvad ja häired on minimaalsed. IT-administraatorid peavad pidevalt jälgima võrgu jõudlust, tuvastama võimalikud probleemid ja rakendama lahendusi seisakute vältimiseks. Täiustatud võrguseire tööriistade kasutamine võib pakkuda reaalajas teavet ja hoiatusi, võimaldades ennetavat haldust.

Tugevad turvameetmed

Seoses küberohtude levikuga peavad IT-administraatorid seadma esikohale turvalisuse. See hõlmab tugevate turvaprotokollide rakendamist, et kaitsta end andmetega seotud rikkumiste, pahavara ja muude küberrünnakute eest. Tarkvara ja riistvara regulaarsed värskendused ja paigad on haavatavuste kõrvaldamiseks üliolulised. Lisaks peaksid IT-administraatorid rakendama tugevaid paroolipoliitikaid, kasutama tulemüüre ja juurutama viirusetõrjetarkvara. Töötajate koolitamine küberturvalisuse parimate tavade alal on samuti oluline turvateadlikkuse kultuuri loomiseks organisatsioonis.

Tõhus andmehaldus

Andmed on iga organisatsiooni jaoks väärtuslik vara ja nende nõuetekohane haldamine on ülioluline. IT-administraatorite ülesandeks on tagada andmete turvaline salvestamine, korrapärane varundamine ja vajaduse korral juurdepääs. See hõlmab usaldusväärsete varundussüsteemide ja avariitaasteplaanide seadistamist, et leevendada andmekadu riistvaratõrgete või küberintsidentide korral. Pilvelahenduste rakendamine võib parandada andmete juurdepääsetavust ja skaleeritavust, pakkudes paindlikkust kaugtööks ja koostööks.

Tõhus tarkvarahaldus

Tarkvararakenduste haldamine on it-haldus veel üks kriitiline aspekt. See hõlmab organisatsiooni kasutatava tarkvara installimist, värskendamist ja tõrkeotsingut. IT-administraatorid peavad tagama, et kogu tarkvara oleks nõuetekohaselt litsentsitud ja vastaks asjakohastele eeskirjadele. Samuti peaksid nad hindama uusi tarkvaralahendusi, mis võivad parandada tõhusust ja vastata ettevõtte muutuvatele vajadustele. Tarkvaravärskenduste ja paikade haldamise automatiseerimine võib vähendada käsitsi tehtavaid jõupingutusi ja minimeerida haavatavuste riski.

Kasutajatugi ja koolitus

Kasutajatele tehnilise toe pakkumine on IT-administraatorite põhikohustus. See hõlmab riistvara, tarkvara ja võrguühendusega seotud probleemide lahendamist. Vastutulelik ja asjatundlik IT-tugimeeskond võib oluliselt suurendada kasutajate rahulolu ja tootlikkust. Lisaks võib töötajatele uute tehnoloogiate ja parimate tavade alaste regulaarsete koolituste pakkumine anda neile võimaluse tööriistu tõhusamalt ja iseseisvamalt kasutada.

[zetreview-com]

New Review of HyperGH14X [:en]HyperGH14X is a popular drug that is designed to burn fat and build muscle. The drug is in great demand among bodybuilders due to its availability and effectiveness. HyperGH14X stimulates the natural production of growth hormone in the body.[:de]HyperGH14X ist ein beliebtes Medikament, das entwickelt wurde, um Fett zu verbrennen und Muskeln aufzubauen. Das Medikament ist aufgrund seiner Verfügbarkeit und Wirksamkeit bei Bodybuildern sehr gefragt. HyperGH14X stimuliert die natürliche Produktion von Wachstumshormon im Körper.[:fr]HyperGH14X est un médicament populaire conçu pour brûler les graisses et développer les muscles. Le médicament est très demandé par les bodybuilders en raison de sa disponibilité et de son efficacité. HyperGH14X stimule la production naturelle dhormone de croissance dans le corps.[:it]HyperGH14X è un farmaco popolare progettato per bruciare i grassi e costruire muscoli. Il farmaco è molto richiesto tra i bodybuilder grazie alla sua disponibilità ed efficacia. HyperGH14X stimola la produzione naturale dellormone della crescita nel corpo.[:ro]HyperGH14X este un medicament popular care este conceput pentru a arde grăsimile și pentru a construi mușchi. Medicamentul este la mare căutare în rândul culturiștilor datorită disponibilității și eficacității sale. HyperGH14X stimulează producția naturală de hormon de creștere în organism.[:hu]A HyperGH14X egy népszerű gyógyszer, amelyet zsírégetésre és izomépítésre terveztek. A gyógyszerre nagy a kereslet a testépítők körében elérhetősége és hatékonysága miatt. A HyperGH14X serkenti a növekedési hormon természetes termelődését a szervezetben.[:es]HyperGH14X es un fármaco popular diseñado para quemar grasa y desarrollar músculo. La droga tiene una gran demanda entre los culturistas debido a su disponibilidad y efectividad. HyperGH14X estimula la producción natural de la hormona del crecimiento en el cuerpo.[:pt]HyperGH14X é uma droga popular projetada para queimar gordura e construir músculos. A droga é muito procurada entre os fisiculturistas devido à sua disponibilidade e eficácia. HyperGH14X estimula a produção natural do hormônio do crescimento no corpo.[:pl]HyperGH14X to popularny lek przeznaczony do spalania tłuszczu i budowania mięśni. Lek jest bardzo poszukiwany wśród kulturystów ze względu na jego dostępność i skuteczność. HyperGH14X stymuluje naturalną produkcję hormonu wzrostu w organizmie.[:et]HyperGH14X on populaarne ravim, mis on loodud rasva põletamiseks ja lihaste kasvatamiseks. Ravim on selle kättesaadavuse ja tõhususe tõttu kulturistide seas suur nõudlus. HyperGH14X stimuleerib kasvuhormooni loomulikku tootmist organismis.[:el]Το HyperGH14X είναι ένα δημοφιλές φάρμακο που έχει σχεδιαστεί για να καίει λίπος και να χτίζει μυς. Το φάρμακο είναι σε μεγάλη ζήτηση μεταξύ των bodybuilders λόγω της διαθεσιμότητας και της αποτελεσματικότητάς του. Το HyperGH14X διεγείρει τη φυσική παραγωγή αυξητικής ορμόνης στο σώμα.[:hr]HyperGH14X je popularan lijek koji je dizajniran za sagorijevanje masti i izgradnju mišića. Lijek je u velikoj potražnji među bodybuilderima zbog svoje dostupnosti i učinkovitosti. HyperGH14X potiče prirodnu proizvodnju hormona rasta u tijelu.[:lt]HyperGH14X yra populiarus vaistas, skirtas deginti riebalus ir auginti raumenis. Šis vaistas yra labai populiarus tarp kultūristų dėl jo prieinamumo ir veiksmingumo. HyperGH14X skatina natūralią augimo hormono gamybą organizme.[:sk]HyperGH14X je populárny liek, ktorý je určený na spaľovanie tukov a budovanie svalov. Droga je medzi kulturistami veľmi žiadaná kvôli jej dostupnosti a účinnosti. HyperGH14X stimuluje prirodzenú produkciu rastového hormónu v tele.[:nl]HyperGH14X is een populair medicijn dat ontwikkeld is om vet te verbranden en spieren op te bouwen. Het medicijn is erg in trek bij bodybuilders vanwege de beschikbaarheid en effectiviteit. HyperGH14X stimuleert de natuurlijke aanmaak van groeihormoon in het lichaam.[:vi]HyperGH14X là một loại thuốc phổ biến được thiết kế để đốt cháy chất béo và xây dựng cơ bắp.

Thuốc đang có nhu cầu lớn trong số những người tập thể hình do tính sẵn có và hiệu quả của nó. HyperGH14X kích thích sản xuất hormone tăng trưởng tự nhiên trong cơ thể.[:bg]HyperGH14X е популярно лекарство, предназначено за изгаряне на мазнини и изграждане на мускули. Лекарството е в голямо търсене сред културистите поради своята наличност и ефективност. HyperGH14X стимулира естественото производство на растежен хормон в тялото.[:sl]HyperGH14X je priljubljeno zdravilo, ki je zasnovano za kurjenje maščob in izgradnjo mišic. Zdravilo je v velikem povpraševanju med bodybuilderji zaradi svoje razpoložljivosti in učinkovitosti. HyperGH14X spodbuja naravno proizvodnjo rastnega hormona v telesu.[:lv]HyperGH14X ir populāra narkotika, kas paredzēta tauku sadedzināšanai un muskuļu veidošanai. Zāles ir ļoti pieprasītas kultūristu vidū, pateicoties tās pieejamībai un efektivitātei. HyperGH14X stimulē dabisko augšanas hormona veidošanos organismā.[:th]HyperGH14X เป็นยายอดนิยมที่ออกแบบมาเพื่อเผาผลาญไขมันและสร้างกล้ามเนื้อ ยานี้เป็นที่ต้องการอย่างมากในหมู่นักเพาะกายเนื่องจากความพร้อมใช้งานและประสิทธิภาพ HyperGH14X กระตุ้นการผลิตฮอร์โมนการเจริญเติบโตตามธรรมชาติในร่างกาย[:cs]HyperGH14X je populární lék, který je určen ke spalování tuků a budování svalů. Droga je mezi kulturisty velmi žádaná kvůli své dostupnosti a účinnosti. HyperGH14X stimuluje přirozenou produkci růstového hormonu v těle.[:] https://zetreview.com/hypergh14x/?_unique_id=63ebc2eee4d76

[kinnisvara]

Eesti Pank: Majapidamised võtsid aprillis aktiivsemalt laenu

Eesti Pank: Majapidamised võtsid aprillis aktiivsemalt laenu

Majapidamiste aasta alguses aeglustunud laenutegevus hoogustus aprillis taas: aktiivselt võeti nii eluasemelaene kui ka autoliisinguid. Ettevõtete laenuportfelli maht on tasapisi kasvanud ning pangalaenude keskmine intressimäär on püsinud viimase aasta keskmise taseme lähedal.

Kui aasta alguses laenasid majapidamised rahulikumas tempos, siis viimasel kahel kuul on laenutegevus taas hoogustunud.…

[jucelinoluzposts]

Üks-ühele kaugjuhendamine koos Jucelino Luziga

Üks-ühele kaugjuhendamine koos Jucelino Luziga

Üks-ühele kaugjuhendamine koos Jucelino Luziga Sel märtsikuus 2022 Kuna Jucelino Luz’i teenuste järele oli suur nõudlus ja 20/03/2022. aasta vabad kohad on juba täis, otsustasime avada vabad kohad (registreerimised) 27/03/2022. aastaks. Paljud teist on soovinud veel ühte istungitINDIVIDUAALNE KAUGJUHENDAMINEkoos JUCELINOgasiin see on! Info ja broneerimine teie GUIDANCE by ZOOMi…

[meieuhiskond]

Tänu Koroona viirusele?

Viimane aasta on olnud raske meile kõigile. Juhtunud on palju kuid, miks me alati vaatame tagasi kõigile halvale? “Kõik suured muutused saavad alguse kaosest” - Deepak Chopra. 

12.03.2020 kuulutati Eestis esimest korda välja eriolukord. Sellest ajast on toimunud mitmeid muutusi. Eesti inimesed olid sunnitud olema loomingulised. Arenenud on inimeste kokkamisoskused kui ka üldine tervislik eluviis on tõusnud. Vaatame seda, kui positiivset muutust, me kõik oleme saanud tegeleda iseendaga ja puhata igapäevaelu stressist. Tänaseks küll sooviksid paljud inimesed tagasi naasta toimetamise juurde ja puhkust on ehk liiga palju olnud, kuid alguses oli see ju hea?

Kui mõtleme veel kaugemale, paljud pered, kellel üksteise jaoks aega ei leidnunud on saanud nautida aina rohkem aega koos. See on ju positiivne? Kindlasti on raske olnud peredel, kellel on mitu kooliealist last ja, kes töökõrvalt 24/7 tähelepanu nõuavad aga see on ka lastele palju enesedistsipliini õpetanud, kuidas iseseisvalt toime tulla. 

Kui minna rohkem spetsiifiliseks siis ka palju arengut on olnud tehnoloogiavallas. Nõudlus erinevatele seadmetele on suur ja see paneb tehased kiiremini töötama ja mõtlema. Ka hea?

Hea meel on näha, et paljud asjad on siiski arenenud, kõige halvaga kaasneb ka head. Tore on tõdeda, et Eestlased polegi nii negatiivsed. Mis te arvate? #staypositive

Foto: https://www.dreamstime.com/happy-corona-virus-mascot-design-big-glass-happy-corona-virus-mascot-design-big-glass-vector-illustration-image170692345

Postituse autor: Andra

[tarmovirki]

Pilk Mezcali ajalukku

Viimaste aastate jooksul on baarimaailmas räägitud mezcalist kui kõige kuumemast joogist juba mitu head aastat. Sellest ajast kui Barcelonas sai minu esimest mezcali baari külastatud ja seal kohalikku menüüd degusteeritud, on ka möödas juba ilmselt kaks aastat.

Esiteks tuleks selgeks teha tavatarbija jaoks kahe sarnase joogi - tekiila ja mezcal - vaheline erinevus. Mõlemad valmivad agaavimahlast. Kaktustega sarnanevad agaavid, mida eksklikult tihti ka kaktusteks nimetatakse, kasvavad peamiselt Mehhikos, aga ka väiksemal määral ka USAs ja Lõuna-Ameerika vihmametsades. Agaavide kodariku läbimõõt võib ulatuda mitme meetrini ja nende kõrgus rohkem kui kümne meetrini. Agaavid õitsevad vaid ühe korra, aga sageli hakkavad juhtub see alles siis kui taimed on 10–30-aastasesed.

Tekiila on kahest joogist see spetsiifilisem - ta valmib vaid ühte sorti taimedest, nn sinistest agaavidest ehk Agave tequilana’st ja tekiila tootmisprotsess on tänaseks vormitud suurtööstusele sobivaks.

Mezcal on nagu tekiila esi-isa, selle valmistamiseks võib kasutada oma 40 eri sorti agaavi taime ja tegemist on palju enam käsitööga kui tekiila puhul.  

Mezcal võib küll olla moes, aga ta ei ole  värske uudistoodang. Mezcali ajaloo alguseks loetakse 18. sajandi algust mil Pedro Sanchez de Tagle avas esimese mezcali destilleerimisvabriku Tequila külas Jalisco osariigis. Nõudlus kohaliku toote järgi kasvas järsult pärast Mehhiko iseseisvumist 1821, kui Hispaaniast vägijookide importimine lõppes. Eelmise sajandi alguseks oli jook saavutanud juba tugeva positsiooni Põhja-Ameerika kange alkoholi turul. Juba 19. sajandi esimesel poolel, enne USA Kodusõda, reklaamiti muuhulgas Los Angelesi ja Chicago ajalehtedes mezcali.

Tekiila ja mezcali globaalne turg on viimastel aastatel kasvanud aastas 5% tempos ja jõudis eelmisel aastal 35,1 miljoni 9-liitrise kastini. Nii nagu kõikide huvitavate jookide puhul on see tähendanud globaalse suurtööstuse kohalemarssi. Näiteks Bacardi ostis Patron Spirits Internationali, ja Diageo ostis George Clooneylt ja teistelt osanikelt tekiila-valmistaja Casamigosi, ja on tänaseks toonud turule ka Casamigos Mezcali.

Pikemalt mezcalist tulevastes postitustes.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/uurikinnisvara-mured-lahendab-eesti-esimene-uurihinna-labiraakimiste-platvorm-bidrento/

Üürikinnisvara mured lahendab Eesti esimene üürihinna läbirääkimiste platvorm Bidrento

Uute pikaajaliste üüripindade, olgu selleks siis üürikorter või äripind, otsinguil on igapäevaselt tuhanded kui mitte kümned tuhanded Eestis elavad inimesed. Tegemist on üsna ajakuluka ja keerulise protsessiga nii üürileandja kui ka üürniku vaatevinklist. Enam ei pea see nii olema, sest peagi käivitub Eesti esimene rendikinnisvara platvorm Bidrento, mis annab võimaluse üürileandjal ja üürnikul online keskkonnas üürihinna läbirääkimisi pidada.

Millised on peamised murekohad üürikinnisvaraturul ja kuidas hakkab Bidrento platvorm neid lahendama?

Laialivalguv üürikinnisvaraturg

Teatavasti on üürikinnisvaraturg tänaseks päevaks väga laiali valgunud ja seepärast on üsna keeruline saada täit ülevaadet turul toimuvast. Erinevad portaalid, kinnisvarabürood, Facebooki grupid- kõikides nendes kohtades olev erinev informatsioon võib ühel hetkel pigem kahju teha kui kasu tuua. Just see on üks ajenditest, mispärast on Eesti turule peagi tulemas uuenduslik ja ainulaadne üürikinnisvara läbirääkimiste platvorm Bidrento, mis kogub ühte kohta kogu informatsiooni, mida üürileandja ja üürnik vähegi vajab.

Puudub taustainformatsioon

On igati mõistetav, et iga üürileandja sooviks võimalusel enne kinnisvara väljarentimist teada täpsemalt, kellele ta oma kinnisvara rentida annab. Siinkohal tuleb mängu oluline aspekt, milleks on usaldus. Loomulikult on seda raske saavutada, kui puudub inimesega varasem kokkupuude ja ka taustainformatsioon. Tegemist on järjekordse kitsaskohaga, mida hakkab Bidrento platvorm peagi lahendama. Nimelt tuleb kõikidel inimestel, kes soovivad Bidrento platvormil kinnisvara rentida, täita profiil enda andmetega ning huvi korral ka lisaankeet, mis võib anda olulise eelise kinnisvara üürimisel. See kõik hoiab kokku väärtuslikku aega ja tekitab usaldustunde kahe osapoole vahel.

Teine oluline aspekt, mis mängib suurt rolli, on õigeaegne renditasu maksmine. Selleks, et üürileandja saaks teha parima võimaliku valiku üürniku osas, on Bidrento platvormil võimalik tutvuda fakti- ja maksehäirete raportiga, mis annab aimduse üürniku ajaloolisest maksekäitumisest.

Kuidas sündis Bidrento idee?

Bidrento asutajad Natalja Napsep ja Taavo Annus räägivad endapoolse loo, kuidas tekkis idee luua uudne üürikinnisvara platvorm Bidrento.

Natalja: “Idee tekkis meil pisut üle aasta tagasi, mil olime Taavoga investeerimiskorterit otsimas, et see tulevikus välja üürida ning passiivset tulu teenima panna.”

Taavo: “Sukeldunud üürikinnisvaramaailma tekkis meil peagi küsimus: kuidas saaksime üürikorteri maksimaalselt teenima panna ja seda usaldusväärse üürnikuga? Siinkohal nägimegi võimalust luua uudne ja innovaatiline lahedus üüriturule, mis vastaks ja lahendaks sellise küsimuse nagu meil tekkis.”

Natalja: “On teada, et head üürikorterid leiavad uue üürniku päevadega kui mitte isegi tundidega. See pani meid mõtlema selle peale, et kui nõudlus on niivõrd suur, siis on tegelikkuses võimalus teenida tunduvalt suuremat tulu. Samuti kuulsime inimestelt, kes üürikorteritega juba tegelesid, et üürniku taustakontroll on üsna suureks murekohaks, kuna oluline informatsioon on väga mitmes kohas laiali ja seepärast on keeruline saada täit ülevaadet.”

Taavo: “Siinkohal leidsimegi, et tegelikult on võimalik kogu vajalik informatsioon koondada ühte kohta kokku ja seeläbi lihtsustada üürimisprotsessi. Nii me siis hakkasimegi arendama platvormi, kus üürileandja saab kogu üüriprotsessi ühes kohas otsast lõpuni ära teha. Üürnikul avaneb omakorda võimalus teha online vormis hinnapakkumisi ning eristuda teistest pakkujatest oma tausta poolest.”

Natalja: “Lisaks eelpool mainitud põhjustele oli tegelikult üheks ajendiks, miks otsustasime Bidrento platvormi luua, see, et järjest rohkem ja rohkem liiguvad erinevad valdkonnad online keskkonda. Toome näiteks Wolti ja Bolti, mõlemad on ehtsad näited sellest, kuidas kogu teenuse pakkuja ja teenuse kasutaja suhtlus on online-i ümber kolinud. Inimesed ei helista enam, et taksot saada või toitu tellida, vaid kogu tegevus toimub online-is- kõik see hoiab inimes(t)e väärtuslikku aega kokku ja muudab ka elu tunduvalt mugavamaks. Nii sündiski meil idee luua Bidrento!”

Mis on Bidrento?

Bidrento on esimene ja ühtlasi ainuke üürikinnisvara platvorm Eestis, mis annab võimaluse üürileandjal ja üürnikul online keskkonnas üürihinna läbirääkimisi pidada. Uuenduslik ja läbipaistev platvorm loob kasuliku keskkonna mõlemale osapoolele:

● Üürnikul on võimalus tutvuda teiste potentsiaalsete üürnike poolt tehtud hinnapakkumistega ja teha konkureerivaid pakkumisi ning seda ka üürileandja poolt määratud hinnast allapoole;

● Üürileandjal on võimalus saada ülevaade potentsiaalsetest rentnikest koos taustainfo ja hinnapakkumistega ning teha seejärel teadlik valik.

Niisugune avatud lähenemine loob õiglase turuhinna, aitab minimeerida üürikinnisvara vakantsust ja üürida kinnisvara tunduvalt kiiremini.

Miks kasutada Bidrentot?

Bidrento hoiab kokku nii üürileandja kui ka üürniku väärtuslikku aega, olles üürikinnisvara pakkumiste ja üürnike taustainformatsiooni vahendaja rollis.

Antud platvorm pakub mõlemapoolseid lisaväärtusi ning uudseid lahendusi üürikinnisvara rentimisel:

● Üürileandja saab teenida suuremat tulu või kiiremini välja rentida oma korteri, maja, äripinna või garaaži;

● Üürnikul avaneb võimalus saada soovitud elamispind pakkudes paremat hinda või olla enda isiksuse ning tausta poolest eelistatum

● Üürnik võib pakkuda soovi korral ka madalamat hinda ning ei pea tundma piinlikkust kuna üürihinna läbirääkimine toimub online keskkonnas;

● Kiirendab rentimise protsessi õiglase hinna määramisega;

● Üürileping paari klikiga;

● Tasuta fakti- ja maksehäirete raport üürniku kohta.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kogu informatsioon, mida üürileandja ja üürnik vähegi vajab, on nüüd ühes kohas, Bidrentos.

Uudne üürikinnisvaraplatvorm käivitub peagi, kui soovid olla esimeste seas, keda teavitame Bidrento platvormi avamisest, siis registreeri oma e-mail Bidrento kampaanialehel ning ühtlasi osaled ka suures auhinnamängus, kus loosi läheb Euronics kinkekaart väärtuses 500€! Alusta siit.

www.bidrento.ee

[johannafinal]

ARTIKKEL Mustamäe ja vanalinn võivad saada juhita bussid http://www.pealinn.ee/tagid/koik/mustamae-ja-vanalinn-voivad-saada-juhita-bussid-n208461 Lisaks kahele marsruudile (Lepistiku-Mustamäe haigla ja Ülikoolilinnak) võiks juhita buss hakata vanalinnas turistidele lõbusõite tegema. "Praegu on busside liikumise paigad alles mõtte tasandil, kaardistame kohti, kus oleks võimalik ja vajalik neid busse kasutada," lausus Ainsalu. "Lähtume sellest, kas väljapakutud bussiliinid aitavad kaasa linna ühistranspordi arengule. Peame iga marsruudi plussid ja miinused endale selgeks tegema." Ainsalu sõnul on Euroopas praegu 6-7 isejuhtivate busside tootjat ja teenusepakkujat. Kõige tuntumad neist on prantslaste Navya ja Easymile, mille kaks väikebussi sõitsidki tänavu suvel Kultuurikatla ja Mere puiestee vahet. "Nõudlus selliste busside järele on väga suur," lisas Ainsalu. "Sellised bussid on uuenduslik teema ja paljud linnad soovivad neid katsetada. Praegu on pakkujaid vähe, aga nõudlus suur."

[cosmospunk]

Mõõdukas majanduse taastumine nõrga siseriikliku nõudlusega | Majandus hakkas taastuma 2003. aasta lõpus, varsti pärast 2003. – 2005. aasta majanduspoliitika üldsuuniste vastuvõtmist. Taastumine jätkus 2004. aastal, mida toetas soodne ülemaailmne majanduskeskkond. ELi majanduskasvuks 2004. aastal ennustatakse 2,5 protsenti (2 protsenti eurotsoonis), seega on majanduse taastumine olnud üpris mõõdukas, kuigi siseriiklik nõudlus seda veel ei toeta. Mõningaid paranemise märke on näidanud tööturg, kus tööhõive kasvas 2004. aastal 0,4 protsendini tänu mõõdukale palkade arengule. Prognoositakse, et inflatsioon on alates 2003. aastast tõusnud ainult pisut ehk 2,2 protsendini nii 25 liikmesriigist koosnevas ELis kui ka eurotsoonis, vaatamata energia hinnatõusule, mida eurotsoonis leevendas euro väärtuse suurendamine.

Siseturu integreerumine on aeglustunud… | Tootmistasemete tõstmine nõuab tõhusat ja terviklikku reformikava, mis kasutaks täielikult ära majandusintegratsiooni eelised. Nagu juba esimeses aruandes 2003. – 2005. aasta majanduspoliitika üldsuuniste vahendamise kohta täheldati, on olukord segane. Mitmed näitajad (ELi sisekaubandus, hindade lähenemine) näitavad, et siseturu integratsioonitempo on aeglustunud, seda osaliselt madalama aktiivsusega majandustegevuse tulemusena. Siseturu direktiivide ülevõtmine on ajakavast maas ning ainult Hispaania ja Leedu on suutnud hoida ülevõtmata direktiivide protsenti allpool kokkulepitud 1,5 protsenti. Rikkumisjuhtumite kõrge tase Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias tekitab samuti muret. Riigihangete hulgas tõuseb avalikult reklaamitud projektide maksumus, kuid see on siiski vaid 16% riigihangete kogumaksumusest. |

[infomanfaatbuah-blog]

Hõlpsasti Kasvatamine ravimtaimed Pala

Muskaatpähkel kasvatamise ja kasvatamise muskaatpähkel http://slosa.blogspot.com/2016/03/cara-menanam-dan-budidaya-pala.html paljudes arenenud Indodnesia põllumajandustootjad nii individuaalne ja haldab ettevõte, mis on tingitud suur nõudlus muskaatpähkel vajadustele riigis ja välismaal, taim on üsna atraktiivne ettevõtetele, eriti maailma põllumajandus ,

 Lisaks muskaatpähkel taimi võib ka hästi elada piirkonnas, kus temperatuur on 20 kuni 30 kraadi Celsiuse järgi. 50-80 protsenti niiskust ja sademeid 2000 kuni 3500 mm aastas on ka väga hea kohana kasvatamiseks muskaatpähkel.

 Muskaatpähkel võib areneda sellistes kohtades, et saada piisavalt päikesevalgust. Kõik ülalnimetatud iseloomulikke on täidetud tasandikel Indoneesia. Pole ime, muskaatpähkel võib kasvada ka Kagu-Aasia peamiselt Indoneesia.

 kasvatamine Pala

tingimused Grow

Tropis.Syarat kasvada optimaalselt piirkonnas kasvab.

Ideaalne kasvab kõrgusel 0-900 meetri kõrgusel merepinnast.

Struktuurifondide lahtine pinnas, liivsavi, savikas savi ja rohkesti orgaanilist ainet.

Sademeid 1500-3000 mm / aastas.

Optimaalne õhutemperatuur 20 ° C-25 ° C.

Niiskus 55-60%.

Mulla happesus (pH) ideaalne vahemikus 6,5-7,5.

 Muskaatpähkel taim on tundlik liigniiskust (tuhmuma), sest seisev vesi võib põhjustada kidur taimede kasvu ja vastuvõtlik juuremädaniku. Seetõttu muskaatpähkel saagi mahub tofografinya kasvatatakse piirkondades, mis ei ole lame (lainelised) ja hea drenaaž.

 Kaitseme puud

 Kasvatamise muskaatpähkel, katab põllukultuuride tuul peaks saama tähelepanu. Muud kasutab varju puud on kaitsta taime ülemäärane päikesekiirgus, eriti siis, kui taimed on veel muda.Yang tuleb märkida, ajal, mil taim on vananenud 4-5 aastat, muskaatpähkel saagi juba nõuavad palju päikesevalgust olla produktiivne. Seetõttu kaitsev puu hõrenemine teha, samuti on oluline, et vältida ebanormaalne kasv, mis ulatub ülespoole ja vältida konkurentsi neelavad toitaineid vahel muskaatpähkel taime- ja kärpida pelindung.Pohon hea kaitsja on puu, mille lehed ei ole liiga tihe ja vastupidav tuul puhub, nagu palmipuu, Duku, rambutan ja viljapuuliikide teised.

 Kuidas istutada

Sest mullad, mida ei ole istutatud, puhastades järelkasv ja puuderaide tuleks teha kuiv hooaeg, see on takistada kiiresti kasvav tagasi belukar.Pengolahan bush maa mõeldud kohevaks mulda, menciptakanareal gaseeritud (õhuvahetus) ning puhastamisest juured ja taimede jäätmed. Sest nõlvadel, tuleks veranda-terusuntuk vältida erosiooni.

 By. Cara Menanam Hidroponik

Source: slosa.blogpsot.com

[nurkseschool]

Teadus kui Eesti arengumootor?*

Erkki Karo, Rainer Kattel ja Veiko Lember

Öeldakse, et kala hakkab mädanema peast, aga roogitakse ikka sabast. Gunnar Oki “think piece” andis ette ühe suuna Eesti teadussüsteemi rookimiseks sabast, et see ettevõtjatele ja ühiskonnale kiiremas korras müüdavamaks ja söödavamaks saaks. Samas, selles debatis ei ole veel tõstatatud kriitilisi küsimusi kala pea kõlblikkuse ja realiseerimistähtaja kohta. Teisisõnu, kui head ja potentsiaalikad me üldse oleme teadus- ja innovatsioonipoliitikate kujundamisel ja elluviimisel ning teadussüsteemile uue suuna andmisel?

Teadmistepõhine Eesti 2014-2020: ehk teadus kui Eesti arengumootor

Eesti kolmas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 (TE-3) on seadnud klassikaliste teaduspoliitika eesmärkide – kõrgetasemelisus ja mitmekesisus ning rahvusvaheline nähtavus ja aktiivsus – kõrval olulisele kohale ka teaduse ja majanduse/ühiskonna suhete tihendamise, et teadus- ja arendustegevus (TA) toimiks ühiskonna ja majanduse huvides ning, et TA muudaks majandusstruktuuri teadmistemahukamaks.

Rääkida ja arutada nende eesmärkide kontekstis pelgalt ülikoolide arvust, õppekavade dubleerimise vähendamisest ja tööturu vajadustele vastavusest (kesksed ettevõtluse huvid) või teadusrahade vähesusest ja liigsest projektipõhisusest (kesksed teadlaste huvid) võib olla lühinägelik: heal juhul muutub teadussüsteem seeläbi õhemaks ja odavamaks, teadlaste argipäevas väheneb bürokraatia ja administreerimise osakaal. Kuid TE-3 sõnastatud “suuremate” eesmärkide – mõjutada teaduse strateegilisi suundi ja seeläbi ka ettevõtluse võimekusi ehk lähendada TA süsteemi ja majandust/ühiskonda – saavutamiseks ei pruugi nendest administratiivsetest ja TA-süsteemi sisestest muudatustest piisata.

Just nende TA süsteemi ja majanduse/ühiskonna lähendamise eesmärkide elluviimiseks tõstis TE-3 esile ka vajadust teha riigist “targem tellija” (innovaatiliste riigihangete jms kaudu) ning parendada sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel tehtava TA korraldust (suurendada valdkondlike ministeeriumite rolli ja vastutust TA korraldamisel, nõudluse sõnastamisel). Lisaks seab ka nutika spetsialiseerumise kontseptsioon eesmärgiks lähendada poliitikakujundajaid ja ettevõtjaid innovatsioonipoliitikas.

Strateegilistel eesmärkidel ja visioonidel on küll suur jõud, kuid mitte alati samaväärne kui rahal ja seadustel. TE-3 “suured” eesmärgid on Eestis võrdlemisi uudsed ja põrkuvad süsteemi ajaloolise mälu ja seniste suundadega. Siinkohal võiks laiem debatt teaduse rollist Eesti majanduses ja ühiskonnas ning teaduse rahastamise, õppetegevuse jms reformidest tähelepanu pöörata kolmele olulisele aspektile mis mõjutavad mistahes katseid TA süsteemi ja majandust lähendada.

Esiteks, määrav osa teadusrahadest motiveerib ja premeerib oivalisust (ekstsellentsust) ehk väärtustab publitseerimist, rahvusvahelist koostööd ja globaalsete arengute jälgimist ja nendega kaasaskäimist. Ülikoolid ja teadlased, kes tahavad nendes tegevustes edukad olla, tähtsustavad ja arendavad oskusi, struktuure, käitumistavasid. Need on aga üsna erinevad sellest, mida on vaja ettevõtete ja riigiasutustega igapäevaseks suhtlemiseks ja koostööks, ühistegevuseks.

Teiseks, nõudlus ja vajadused, mida teadlaskond peaks teenima on Eestis erinevate innovatsiooniuuringute ja muude analüüside alusel kas lihtsakoeline või sõltuv välismaistest tootmisahelatest (erasektori puhul) või hägune (avaliku sektori puhul). Mõlemat tüüpi tellijad ootavad ülikoolidelt ka tihti nende igapäevase töö ärategemist (“võtmed kätte” või “vastused ette” lahendusi) kui abi oma igapäevase töö pideval arendamisel või ei vaja üldse kodumaiste ülikoolide teenuseid, sest parimad teadusalased-arendajad on Google otsingu kaugusel. Võtmed kätte tegevust ei taha aga ülikoolid ja teadlased rahastamise reeglite tõttu osata ega teha (ja üldjuhul ei peakski).

Kolmandaks, selline olukord aga tähendab, et nii ettevõtluse kui ka avaliku sektori signaalid ja nõudlus TA-süsteemile on olnud pea olematu, või heal juhul üldsõnaline ja üsna kitsa fookusega: vaja on tööturu vajadustega paremini sobituvaid lõpetajaid, mis iganes ka need vajadused peaksid olema. Nii on teadusrahasid viimase 20 aasta jooksul jagatud teadlaste omavahelisest konkurentsist lähtuvalt. Kuigi ülikoolid peaksid lähtuma sektori/valdkonna üldistest vajadustest ja ettevõtte tehnoloogiate ja protsesside põhine koolitus peaks olema ettevõtte ülesanne, siis “tööturu vajaduste” all kiputakse ikka mõtlema konkreetse ettevõtte tänaseid vajadusi. Veelgi enam, teadusuuringute jms vajadustest ei räägi täna pea keegi (eriti kuna 90% ettevõtete TA kulutustest teeb ca 70 või vähem ettevõtteid ja enamus neist ei tegele ka rakendusuuringutega, vaid esitab innovatsioonikulutuste all asjade ostmist, inimeste koolitamist jne; lisaks on nende 70 ettevõtte hulgas märkimisväärne roll riigiomanduses olevatel ettevõtetel).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie innovatsioonisüsteemis on tugev retoorika ja praktika vastuolu. Retoorikas tahame, et meie TAI süsteem oleks selline nagu Saksamaal: see on korporatiivne innovatsioonisüsteem, kus toimub tihe ja pidev teadus- ja õppetegevuse koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel, kus riigi ja erialaliitude ning muude ettevõtlusühenduste koordineerimisel seatakse pikaajalisi strateegilisi eesmärke, lepitakse kokku fookusteks ning tööjaotustes (st nii ülikoolid kui ettevõtjad panustavad olulisel määral õpetamisse ning TA tegevustesse). Praktikas näeb aga meie innovatsioonisüsteem välja pigem selline nagu Suurbritannias: nii majandust kui TA süsteemi veab sisulise koostöö asemel finantskalkulatsioonidest veetud konkurents, mistõttu usaldust on nii riigi kui ametnike, ettevõtete ja teadlaste vahel (aga ka nende gruppide sees) suhteliselt vähe, mistõttu omakorda suudetakse kokkuleppida lihtsates ja üldsõnalistes asjades ning ei julgeta seada ei riigiüleselt, sektorite ega ka ettevõtete sees väga pikki TA-ga seotud eesmärke. Tulemuseks on innovatsioonisüsteem, kus vahel tekib midagi radikaalselt uut (Skype, CrabCad, Taxify jms), millel tundub esmapilgul olevat vähe seost TA-ga (kuigi enamik ettevõtete esimesi töötajaid tulevad Eesti ülikoolidest ehk inimeste liikumine on peamise teaduse ja ettevõtluse vahelise teadmuse liikumise allikas) ning mis Eesti väiksust arvesse võetakse liigub või müüakse kiirest välismaale maha.

Kuidas saada sellest vastuolust ja nõrkusest üle?

Kõiki neid probleeme ja retoorika ja reaalsuse lõhesid ei saa lahendada ülikoolid ja teadlased üksi – lahendused saavad tekkida ennekõike läbi Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimise, seatavate eesmärkide ning kokkulepete. Teisisõnu peaksime kriitiliselt läbi mõtlema ka innovatsioonisüsteemi “pea” rollid ja fookusest, alustades Riigikogu nõustavast Arengufondist, valitsust toetavatest Teadus- ja Arendusnõukogust (TAN) ja Riigikantseleist kuni ministeeriumite ja sihtasutusteni (ETAG, EAS).

Täna on nende organisatsioonide paradoksaalseks tunnuseks nende üllatav sarnasus ehk kõik nad arutavad ja planeerivad abstraktsetes ja üldsõnalistes terminites: majanduse ja teaduse konkurentsivõime. Lisaks analüüsivad ja diagnoosivad nad innovatsioonisüsteemi samade mõõdikute alusel: lisandväärtus töötaja kohta, publikatsioonid/patendid elanike kohta jne. Ehk kogu innovatsioonisüsteemi vaadatakse sisuliselt kui tööstusettevõttele sarnanevat süsteemi, kus on olemas universaalsed tootlikkuse mõõtmise ja kuluefektiivsuse saavutamise viisid (konsolideerimine ja standardiseerimine).

Kõikide nende organisatsioonide tegevusest paistab, et justkui ei oleks meil erinevaid alternatiive – ei ole konflikte. Samas on Eesti innovatsioonisüsteemi peamiseks nõrkuseks just konfliktide mitte lahendamine ja isegi nende sõnastama jätmine. Selge on see, et meie majanduse ja ettevõtete valdkondlikud vajadused on üsna mitmekesised, aga nendest ei taheta avalikult rääkida. Tänases debatis peame me mööblitootmist, põlevkivist elektri jms tootmist, IT-abil panganduse, transpordi jms muutmist ja vähiravimite arendamist kõiki ühtemoodi väärtuslikuks ja perspektiivikaks (lisandväärtuse, ekspordi, töökohtade kasvu jms tähenduses) ettevõtluseks ja teadlikult ühte teisele avalikult ei eelistata. Samas valdkondlikud vajadused (riigi sekkumiseks), aga ka lisandväärtuse, ekspordi- ja töökohtade loomise/hoidmise potentsiaalid on väga erinevad. Ehk Eesti majanduspoliitikas võitjaid ei valita, kuna arvatakse, et väikeriik seda teha ei saa ning parem oleks kui igas valdkonnas tekiks võitjaid. Majanduskonkurents valib tõepoolest võitjaid, aga nagu ülal väitsime, neil võitjatel pole suurt vajadust Eesti teadus-, innovatsiooni, ega varsti ilmselt ka haridussüsteemi järele. Samas üritame järjekindlalt poliitikate kaudu ettevõtjaid teiste innovatsioonisüsteemi osadega rohkem kokkuviia.

Euroopa Liit on selle vastuolu domineeriva majanduspoliitilise retoorika ja TA poliitika vajaduste lahendamisel olnud üsna kaval: kui võitjaid ei saa valida ja kedagi teise üle eelistada (ehk kellegi probleemide ha vajadustega konkreetselt tegeleda), siis fookuste seadmiseks ja valdkondlike erinevustega arvestamiseks on Horisont 2020 rahastamisel otsustatud keskenduda ühiskondlikele väljakutsetele (nö “grand challenges”).

Lisaks on Euroopa Liidu ametnikud suutnud nutika spetsialiseerumise ja sellega kaasneva ja suhteliselt legitiimsena kõlava ettevõtliku avastusprotsessi kontseptsiooni (mis tähendab, et visiooneerimise võimekusega ettevõtjad, teadlased ja ka ametnikud püüavad sõnastada ja kokkuleppida konkreetsetes aga ambitsioonikates TA ja innovatsiooni toetamise prioriteetides) taha peita valdkondlike/sektoraalsete vajaduste esiletoomise innovatsioonipoliitika debattides. Mõned nimetavad seda ka osaks nö uuest tööstuspoliitikast. Eestis julgevad täna tööstuspoliitikast aga avalikult rääkida ainult sotsid. Kokkuvõtvalt on tegemist ühe suhteliselt segase ideega, mille paigutamine senistesse poliitilistesse narratiividesse on suur väljakutse enamikes Euroopa regioonides. 

Kui ekspordi, lisandväärtuse jms kasvu tahavad kõik ettevõtjad ühtemoodi enda pärusmaaks kuulutada ja väljavalitud võitjad olla (ehk ei luba poliitiliselt võitjaid valida), siis ühiskondlikke väljakutseid nagu kliimamuutused, elanikkonna vananemine ja rasvumine ei taha ega saa päriselt keegi enda asjaks või äriks kuulutada. Lisaks on nendel probleemidel ja väljakutsetel ka konkreetsem ja arusaadavam tähendus, probleemistik, võimalike lahenduste otsimise trajektoorid, ühiskondlikud ja ärilised võimalused. Ning põhjused miks riik läbi avalike poliitikate nendega tegeleb ei ole mitte lihtsalt majandusteoreetilised (turutõrge), vaid ennekõike väärtuspõhised.

Väljakutsetepõhise teadus- ja innovatsioonipoliitika beebisammud

Ka Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitikasse kuluks senise ühetaolise ja üldsõnalise retoorika kõrvale ära ühiskondlike väljakutsete põhine vaade ja fookus vähemalt arutelude mitmekesistamiseks, fookuste seadmiseks ja ülalmainitud TA rahastamise, nõudluse ja tagasidestamise probleemide lahendamiseks ära. Sisuliselt peame suutma sõnastada meie enda ühiskonna suured väljakutsed; need väljakutsed on algselt kindlasti omavahel konfliktis – poliitilise juhtimise tasand peab õppima neid konflikte lahendama läbi toetusmeetmete jms.

Võimalusi suurte väljakutsete sõnastamiseks on mitmeid:

TANi tänased alakomisjonid on oma fookuselt horisontaalsed (teadus- ja ettevõtluspoliitika), aga miks mitte nende asemele või kõrvale luua Eesti jaoks strateegiliselt oluliste ühiskondlike väljakutsete (nt sise- ja välisjulgeolek, energeetika, tervis) alakomisjone, kuhu koondatakse kokku teadlased, vastutavate riigiasutuste juhid, ettevõtjate erialaliidud. Seda selleks, et panna erinevad osapooled koos probleeme sõnastama ja lahenduste otsimist koordineerima, millest võiks loodetavasti välja hargneda sarnased initsiatiivid ka innovatsioonisüsteemi madalamatel astmetel (EAS, ETAG, ülikoolid jne). Neil komisjonidel võiks olla vetoõigus vastava valdkonna poliitikate arendamisel. Seega peavad need komisjonid ise suutma kokkuleppida, mida vetostada ja mida mitte. TANi toetav Riigikantselei võiks lisaks tegeleda teadlikumalt ka innovatsiooni soosimisega avalikus sektoris: Eestis on avalik sektor juba täna vähemalt samatähtis TA-süsteemi rakendusuuringute tellija, teadmuse tarbija ja lahenduste testija kui erasektor. Samas on avaliku sektori (valdkondlike ministeeriumite) kokkupuuted tehnoloogia ja TA-sektoriga seotud mitte niivõrd valdkonna väljakutsete lahtimõtestamisega läbi tehnoloogia, kuivõrd olemasolevate tegevuste toetamisega uute andmetega (seire, konsultatsioon).

Osaliselt ka eelnevast sõltumatult vajavad TE-3 eesmärgid nagunii innovatsiooniga tegelevate inimeste rolli kasvu valdkondlikes ministeeriumites ja valitsemisala asutustes. Sisuliselt on enam vaja ekspertharidusega (energeetika, tervishoiu jne haridusega) inimesi innovatsioonipoliitikat elluviima. Senised kogemused on näidanud, et tänase kuluefektiivsuse ja kärpimise mantras ei teki avalikus sektoris innovaatilist mõtlemist iseseisvalt alt-ülesse: pigem on selle jaoks vaja kaasata kas tugevaid välise legitiimsusega eksperte (a la endised pankurid MKMi valitsemisalas) või tähtsustada innovatsiooni ja tehnoloogiaid ministeeriumite strateegilise juhtkonna tasandil. Kui me e-riigi kõrvale mõnda teist avaliku sektori innovatsiooni lipulaeva ei taha/saa lubada, siis ehk piisab ka sellest kui seada innovatsiooni toetamise/ eesmärgiks tavalisest kärpimisest veelgi suurem kokkuhoid või parem produktiivsus. Juba aastaid domineerinud avalikkuse tagasiside avalikule sektorile stiilis “vait olla ja kokku tõmbuda” jõuab ühel hetkel oma loomuliku piirini või muutub liiga demotiveerivaks lõhkudes avaliku sektori hääbuvaid võimekusi veelgi.

Selleks, et teadus muutuks ettevõtluse jaoks relevantsemaks ei saa üle teaduse rahastamise loogikate mõjust ja nende muutmisest. Lihtsustatult peab järk-järgult kasvama rakendusliku uurimistegevuse läbimõeldud rahastamine (alustuseks avaliku sektori poolt, kes on täna TA-süsteemi mängureeglite kehtestaja) ning seejuures ettevõtluse ja ennekõike erialaliitude (aga ka valdkondlike ministeeriumite) osalemine sellise uurimistegevuse sisustamisel (kas rahastades ettevõtete TA projekte, ülikoolide rakenduslikke TA projekte läbi ettevõtete või kaasates ettevõtjaid, erialaliite ja valdkondlike ministeeriume rakenduslike TA programmide korraldamisse ja hindamisse). Siinkohal on oluline ka MKMi, EASi ja Arengufondi senisest läbimõeldum ja valdkondlikke ootusi arvestada püüdev tegevus: nutikas spetsialiseerumine pideva ja eksperimentaalse protsessina annab selleks tegelikult ka võimaluse, kuigi täna ei taha/oska veel keegi (mitte ainult Eestis) sellest päriselt kinni võtta. Kui aga selline fookus ei sobi Eesti majanduspoliitika narratiivi, siis oleks ehk mõistlik muuta innovatsiooni toetamine tervikuna HTMi eestveetavaks tegevuseks. See aga tähendab, et HTM-le ja ETAG-le antakse aega ja võimalust areneda ning valdkondlike vajaduste ja väljakutsete rägastik endale selgeks teha ning valitsemisala organisatsioonides vastavaid muudatusi teha (nt valdkondlike ministeeriumite ja erialaliitude esindajate kaasamine ETAGi hindamisnõukogudesse jne).

Läbi institutsionaalsete reformide on ka võimalik luua tugev tööstuspoliitilise orientatsiooniga üksus, nt liites Arengufondi, Kredexi ja EASi üheks Arengupangaks, mille eesmärk on investeerida nii start-up kui ka tööstusettevõtetesse. Taoline pangana – ja mitte toetusmeetmete konkursside läbiviijana – toimiv organisatsioon võiks muutuda ettevõtluspoliitika lipulaevaks.

Kokkuvõtvalt valitseb Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitikas suhteliselt tugev retoorika ja tegelike rahaliste ja ka regulatiivsete motivaatorite lõhe. Kui mõni teadusgrupp või ülikool võtaks päriselt kuulda tänast suhteliselt üldsõnalist ja samas pihustunud ettevõtjate tagasisidet, kriitikat ja TE-3 retoorikat, siis oleks tegemist üsna altruistliku ja aatelise, kuid võrdlemisi enesetapjaliku sammuga, sest lühiajaliselt ja rahaliselt nad pigem kaotaksid kui võidaksid sellest. Kui tahta, et teadus oleks rohkem ühiskonna tänaste ja lähituleviku vajaduste teenistuses, siis peavad ka selle retoorika esindajad korraks peeglisse vaatama ja järele mõtlema.

* Mitmeid esiletoodud ideedest võib leida ka Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (http://tips.ut.ee) erinevatest uuringutest, kuid antud mõttearendus esindab autorite isiklikke vaateid.

[kinnisvarakool]

Swedbank: Toiduainete hinnatõus jätkub

Swedbank: Toiduainete hinnatõus jätkub

Tarbimiskorv kallines novembris aastaga 21 protsendi võrra. Eelmise kuuga võrreldes tõusid kõige rohkem toiduainete hinnad. Enamus toiduaineid – leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad – on aastaga kallinenud 30 protsendi võrra. Teistest toiduainetest vähem on kasvanud puuviljade hinnad. Toiduainetööstus on sunnitud oma müügihindu tõstma, kuna marginaalid on väikesed ja energia…

[kinnisvarakool]

Luminor: Surve üürihindade alanemiseks paneb kinnisvarainvestori raske valiku ette

Luminor: Surve üürihindade alanemiseks paneb kinnisvarainvestori raske valiku ette

Üüriturul on pakkumiste arv talve lähenedes järjest kasvanud, mis survestab üürihindu alanema. Laenu abil üürikinnisvara soetanud investorid on nüüd raskete valikute ees, sest hinda alla lastes ei pruugi see enam katta laenukulusid. Pakkumise kasv üüriturul on seotud asjaoluga, et talv on käes ja need korterid, mis on pikalt tühjana seisnud, on nüüd üüriturule paisatud, kuna kõrgete…

[kinnisvarakool]

1Partner: Vajadus odavamate üürikorterite järele tundub lõpmatu

1Partner: Vajadus odavamate üürikorterite järele tundub lõpmatu

Tallinna üüriturul on suuremate ja kallimate korterite omanikud on inflatsioonist hoolimata sunnitud hinda pigem allapoole tooma, kuid väiksematest odavama hinnaga korteritest on endiselt puudus ja selle lõppu ei paista kusagilt, nentis 1Partner elamispindade tegevjuht Meelis Ränk. “Hetkel võib pidada 550 eurot kuus selleks mõtteliseks hinnapiiriks, millest madalamalt pakutavad viisakas seisus…

[kinnisvarakool]

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad püsivad 6-7 kuud paigal

KV.EE: Majade müügipakkumiste hinnad püsivad 6-7 kuud paigal

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel otsiti 2022. a oktoobris ostjat 510 Tallinna majale. Aastataguse pakkumiste arvuga 327 võrreldes on tänavune majade müügipakkumiste arv kasvanud 56%. Tallinnas müügis olevate majade eest küsitakse keskmiselt 2241 €/m² ehk eelmise aasta hinnast 1831 €/m² 22% rohkem. Majade hinnatõus aastatagusega võrreldes on märkimisväärne. Siiski on viimase 6-7 kuu jooksul ehk…