#muinsuskaitse

[kinnisvarakool]

Uus Maa: majanduslangus kiirendab tööstuse linnast väljakolimist

Uus Maa: majanduslangus kiirendab tööstuse linnast väljakolimist

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul sunnivad kõrged tootmiskulud mitmeid Tallinna vanu tööstuspiirkondi oodatust kiiremini otsi kokku tõmbama. Asemele tulevad elamurajoonid ning kõige suuremaid muudatusi on oodata Mustamäel. Jaanus Lauguse sõnul on kriis ja majanduslangus ettevõtluse ning linna arenguks tegelikult vajalik kiirendi ja ka praegu ootavad ees suured…

[ristokask]

Risto Kask: linnahalli korrastamist ei tohiks "pausile" panna

Risto Kask: linnahalli korrastamist ei tohiks “pausile” panna

Kirjutan Eesti Päevalehes lühidalt linnahalli korrastamisest. Viimane aeg on projekt ellu viia ning linnahallile elu sisse puhuda. Loe lähemalt siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/96607043/risto-kask-lammutagem-linnahall-kaasaegse-kontserdi-ja-konverentsikeskuse-idee-on-kups

[kinnisvara]

Umami maja säilitamine

Tallinna linn on otsinud võimalust Kadaka tee 141 asuva Umami maja säilitamiseks, kuid kahjuks seda pole, ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart tänasel pressikonverentsil.

„Praeguses seisus hea lahendus puudub,“ ütles Kõlvart. Linnapea osutas, et kunagine suvitusvilla on kena ehitis, ent muinsuskaitseamet ei ole seda pidanud kaitse alla võtmise vääriliseks ei 11 aastat tagasi kui…

[jeintalu]

KUU TULEKS MUINSUSKAITSE ALLA VÕTTA

Maa kaaslane Kuu tuleks muinsuskaitse alla võtta.

Praegu on meil kõigil miljonivaade Kuule.

Et nad seda kaevandustega ära ei tõurastaks.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/err-i-uue-telemaja-arhitektuurikonkursi-voitis-kadarik-tuur-arhitektide-too-3/

ERR-i uue telemaja arhitektuurikonkursi võitis Kadarik Tüür Arhitektide töö

ERR-i raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale ehitatavasse uude telemajja kolivad ERR-i telestuudiod ja teletoimetus ning konkursi lähteülesanne oli realistlik ja optimaalsete kuludega rajatav lahendus, mis arvestaks muinsuskaitse eritingimustega ning oleks mugav, nüüdisaegne, energiasäästlik ja madalate kasutuskuludega.

Žürii hindas konkursil osalenud 25 tööst konsensuslikult parimaks Kadarik Tüür Arhitektide kavandi, mille autorid olid Ott Kadarik, Mart Kadarik, Mats Põllumaa, Indrek Rünkla, Tanel Tremm ja Mihkel Tüür.

Võidutöö puhul tõstis žürii esile põhjalikult läbitöötatud lahendust ning kõrge tasemega ja professionaalset vormistust.

«Uus hoone moodustab olemasolevate hoonetega terviku. Arhitektuurne lahendus on veenev, üldine kontseptsioon delikaatne ja tagasihoidlik ning olemasolevat raadio- ja uudistemaja respekteeriv,» seisis žürii protokollis.

Samuti tõsteti esile, et hoone peasissepääs on äratuntav ja hästi leitav ning sissepääsuala jalajäijasõbralik, peafuajee hästi organiseeritud ning külaliste hoonesse pääs loogiliselt lahendatud. Žürii tõi välja ka kompaktset ja ehituslikult realitstlikku hoonemahtu, tänavaruumi sobivat lahendust ja võimalust kasutada katusemaastikku vabaõhustuudiona.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Žürii liige, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd ütles ERR-ile, et uue telemaja puhul on oluline paigutada võimalikult suur hoonemaht olemasolevate väärtuslike hoonete vahele, arvestades ka linnaruumilist olukorda.

«Ühest küljest on meil raadiomaja, mis on arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, teisest küljest Kreutzwaldi tänava klassikaline eeskadriorulik tänavaruum ja lisaks sellele Gonsiori tänava poolt koolimaja ja selle ees pargi kõrval olev avar spordiväljak — kuidas neid seoseid kõige paremini siduda,» kirjeldas Mänd arhitektide ees seisnud ülesannet.

Võidutöö puhul imponeeris Männile eelkõige see, kuidas uus hoone sidus kvartali üheks tervikuks — jalakäijatel tekkis võimalus pääseda Raua tänavalt Raua põigu kaudu Gonsiori tänavale, samuti oli loodud arusaadav ja väärikas sissepääsuala Kreutzwaldi tänava poole.

«Teine pool on kindlasti ka see, kuidasmoodi suhtub uus võrdlemisi suur hoonemaht Raua põik tänava nurgal oleva elamuga. Võib-olla oli seal ühtteist, mis tahab veel edasise projekti käigus natukene sättimist, aga ka seal oli hoitud võrdlemisi hästi distantsi, valgusolukord, mis linnas on väga oluline, oli hästi tabatud. Ja muidugi ühest küljest peavalu, aga teisest küljest ka lisaväärtust annavad need terrassid, mis on kavandatud hoone katusele, võimaldades teha saateid väliruumis, mis tänapäeval on võrdlemisi populaarne,» sõnas ta.

Žüriil jätkus arutelu kaheks väga pikaks päevaks, kuid Männi sõnul tõusis võidutöö suhteliselt lihtsalt ja ilma suurte vaidlusteta pinnale, ehkki oli ka teisi väga tugevate elementidega töid.

«Olen selle võistluse üle selles mõttes õnnelik, et oli palju eripalgelisi töid, oli, mille hulgas valida ja mida arutada ning päris palju huvitavaid mõtteid edaspidiseks leidus erinevateks töödeks samuti,» tõdes Tallinna peaarhitekt, kelle sõnul saab Tallinna kesklinn uue telemaja näol väärika lisanduse nii toimiva ja hoonesiseselt hästi funktsioneeriva telemaja näol kui ka linnaruumi mõttes.

ERR-i uue telemaja konkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

Üks võidutöö arhitekte Indrek Rünkla rääkis ERR-ile, et nad pidasid oma lahendust välja töötades silmas seda, et ühelt poolt peab telemaja võimaldama teletegemist, teiselt poolt on aga tegemist linna avaliku ruumiga. Mõlemad pooled peaksid väga hästi töötama, et oleks hea telemaja.

«Kolmandaks on seal hästi kitsad olud — krunt, kuhu peab maja tegema, on hästi pisike, tihe,» rääkis arhitekt.

Ta lisas, et nende soov oli, et avalik osa jääks võimalikult mõnus ja hea ning inimestele võiks olla arusaadav, et see on nende telemaja.

Ehkki Kadarik Tüür Arhitektide kavand võitis konkursi, ei tähenda see, et arhitektide töö oleks sellega lõppenud. Rünkla sõnul käib arhitektuuri tegemine kõige paremini interaktiivselt, kui tellija saab jooksvalt öelda, millised asjad on talle tähtsad.

«Loomulikult on praegu kõik asjad alles mingisugusel viisil lahendatud, aga milline on see sobivusaste ühe või teise asja puhul, on keeruline programm — telemaju ei ole meist keegi väga palju projekteerinud,» nentis ta.

Hoone katusele tulevad päikesepaneelid, mille kohta Rünkla märkis, et üldiselt on katuse funktsioon olnud mitte vett läbi lasta, aga maailm on muutunud veidi keerukamaks ning pinda, mis valgust ja päikest saab, on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Telemaja ideekonkursi võidutöö. Autor: Kadarik Tüür Arhitektid

ERR-i haldusdirektori Janar Vilde sõnul selgub see, kui suure osa maja energiatarvest päikesepaneelidest saadakse, edaspidise projekteerimise käigus.

Vilde lisas, et järgmiseks etapiks ongi projekteerimine, mis peaks koos kõigi ekspertiisidega kestma kokku umbes 15 kuud.

«Pärast seda tuleb ehitushange ja ehitamine. Kolida tahaksime aastal 2023,» lausus ta ja lisas, et vahepealsesse aega jääb veel palju hankeid ja muud sellist.

ERR-i juhatuse esimees Erik Roose ütles, et uue telemaja rajamisega soovib ERR koondada kogu ringhäälingutegevuse ühte kohta, nii et see moodustaks ühtse terviku olemasolevate raadio- ja uudistemajaga.

Uude telemajja on kavandatud umbes 420 töökohta. Hoone rajamise rahastamine ootab riigieelarve strateegia otsust tänavu kevadel.

Arhitektuurikonkursi esimese koha võitja preemia, mille pani välja kultuurkapital, on 20 000 eurot, teisele kohale tulnud ideekavandi «Hää link» autor Novarc Group AS saab 15 000 ja kolmanda koha saanud «Tele/Sild» autor Ateljee Null OÜ 8000 eurot.

ERR-i uue telemaja konkursil teise koha saanud ideekavand «Hää link», mille autor on Novarc Group AS.

Ergutuspreemiad said OÜ Alver Arhitektide ideekavand nimega «Nipkovi ketas» ja DAGOpen OÜ kavand «Voog», kumbki 4500 eurot.

Žüriisse kuulusid ERR-i juhatuse esimees Erik Roose, Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd, ERR-i juhatuse liige Urmas Oru, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Marika Lõoke, Pelle-Sten Viiburg, Tiit Trummal, Jane Teresk ja Andres Kask ning Soome Arhitektide Liidu esindaja Hannu Tikka. Ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Taavi Aare, ERR-i haldusdirektor Janar Vilde ja ERR-i tootmisteenistuse juhataja Aimar Prous.

[christian-ackermann-blog]

Ackermanni tiim Türi kirikus: 13.–14. oktoobril 2017

Reedel, 13. oktoobril, oli Ackermanni tiim pea täies koosseisus Türi kirikus, kokku tegutses paralleelselt 15 uurijat-eksperti. Justkui kuu- ja nädalapäeva kombinatsioonile vastavalt leiti 1925. aastal kiriku võlvidele peidetud suitsupakk kirjaga: Inimene kes sa selle leiad sured järgmisel päeval !!! Selline võllanali uurimisrühma  mõistagi ei peatanud, vaid õhinaga seati kirikusse üles tellingud (Viktor Erm, Rändmeister) ja väikesed “teaduslaborid”, et uurida Ackermanni töökojas 1693. aastal valminud, aastatel 1856 ja 1899–1900 ümberkujundatud, 1923 ja veel kord ilmselt nõukogude ajal üle värvitud altariseina.

Kiriku võlvidelt ähvardava kirjaga suitsupaki leidnud EKA magistrant Tarmo Hook oli igatahes 2 päeva hiljem elu ja tervise juures

Tänu arhiiviallikale (EAA.1237.1.60) oli Ackermanni tööde polükroomia uurijatele teada, et praegu tumepruuni ja tumesinise üldkoloriidi ning kollaste figuuridega altarisein sai üle värvitud 1923. aastal, ja sellel esinevad värvid on järgmised: “ümbrus kogumulje helesinine, sambad lumivalged, sammaste ornament kullatud, kujud valged“ ning et enne ülevärvimist oli altarisein „üleni tolmukarva hall”.  Oletades, et „tolmukarva halli“ koloriidi sai altarisein 1856. aastal, kui vanade tumenenud altarimaalide „Püha õhtusöömaaeg“ ja „Kristus ristil“ peale asetati kirkavärvilised August Georg Wilhelm Pezoldi samateemalised maalid või siis 19.–20. sajandi vahetusel, kui barokset altariseina üritati uue karniisikujunduse abil muuta moekamaks-gootipärasemaks, asuti otsima originaalkoloriiti.

Kiriku vallutanud materjaliteadlaste uurimislaborid

Nelja figuuri – Moosese, Ristija Johannese ja kahe ingli – XRF-uuringud (Riin Rebane, Keskkonnauuringute keskus) andsid loodetust vähem tulemusi – erinevalt veidi hilisematest Martna kiriku altariseina figuuridest (1700.a) Türi altari kujudelt värvi ja kulla-hõbeda jälgi praktiliselt ei leitud. Ilmselt on algne värv halbade kliimatingimuste tõttu kas kaduma läinud või enne üle värvimist maha pühitud. Seevastu õnnestus erksaid värve, kulda, hõbedat ja lüstrit leida altariseina ornamendilt nii imepisikeste sondaažide kui XRF aparaadi abil. Algse polükroomia keemiliste uuringute jaoks Tartu Ülikooli analüütilise keemia instituudis võeti palju proove (Hilkka Hiiop, Egle Mikko, EKA; Signe Vahuri, Anu Teearu, TÜ) , seda lootuses et nende abil on võimalik leida ehk ka originaalvärvi fragmente skulptuuridel ning määrata ära ornamentidel kasutatud värvide pigmendid. Figuuride röntgenuuringud (Priit Laatre Maksu- ja Tolliameti meeskonnaga) kinnitasid taas – Ackermann kasutas figuuride nikerdamiseks liimpuitu, mida ta suurema vastupidavuse huvides tugevdas naeltega. Viimased pole palja silmaga nähtavad, vaid on peidetud kujude sisse.

X-Ray laboriks kohandati kiriku käärkamber ning 3D laboriks orelirõdu alune ruum

Figuuride mõõdistamise, stilistilise ja tehnilise visuaalse analüüsi (Isabel Aaso-Zahradnikova ja Tiina-Mall Kreem, EKM) tulemusena leidis kinnitust arvamus, et Ackermann oli materjali kasutusel äärmiselt kokkuhoidlik, kasutas figuuride puust välja lõikamiseks horisontaalset nikerduspakku ning, et ka Türi kirikus on aja jooksul kahjustunud figuure püütud kohaliku meistri poolt parandada. Kõige suuremat hämmastust tekitasid uurijates Ristija Johannese  käed, millest üks mõjus liiga väiksena ning teisel oli kaks küünarnukki. Tänu kohaliku Muinsuskaitse inspektori Karen Klandorffi väikese poja küsimusele Johannese käte kohta, tuli „plahvatus“ ehk äratundmine – Ristija Johannesel on, kui mitte kaks, siis vähemalt üks (kadunud) Kristuse käsi! Pole kahtlust, et Kristus Kõigevõitja ehk Võitmatu kuju asetses algselt altariseina tipus kahe ingli vahel. (Barokk altari ikonograafia nõudis, et Püha õhtusöömaaja ja Kristuse ristilöömise pildile järgneks surma ja pattu võitva, võidulipuga Kristuse kujutis). Tõenäoliselt võeti Kristuse kuju altarilt alla kas 1856. või 1899/1900.  Kuna seda ei osatud enam kuhugi panna ja Ristija Johannese käed olid kaduma läinud, siis anti viimasele esimese käed ja ristiga võidulipp.

Miks on Ristija Johannese vasakus käes võidulipp ning paremal käel kaks küünarnukki? Ilmselt sellepärast, et  algselt on need kuulunud hoopis Kristusele

Uuringute paralleelselt käis Türi altariseina ja selle detailide pildistamine (Peeter Säre), figuuridest 3D-mudeldamine (Andres Uueni, EKA / Archaeovision) ning toimuva tutvustamine Türi Ühisgümnaasiumi kunsti(ajaloo) õpetaja Aave Päevaga kirikusse tulnud 10. ja 11. klassi õpilastele. Ühisgümnaasiumi õpetajatele ja teistele huvilistele tutvustati Ackermanni uurimisprojekti veel ka laupäeval, mil suurem sagimine oli juba möödas ning uuriti veel barokse altariseina omaaegset sobitamist keskaegse altarilauaga ja altariseina konstruktsioonide ajalugu (Anneli Randla, Hilkka Hiiop, EKA).

Ackermanni uurimisgrupp tänab EELK Türi  koguduse õpetaja Teet Hanschmidti ja kiriku „perenaist“ Ellen Bergi lahke vastuvõtu eest!

[kinnisvarakool]

Eesti Omanike Keskliit: Eesti Omanike Keskliidu juhiks valiti Andry Krass

Eesti Omanike Keskliit: Eesti Omanike Keskliidu juhiks valiti Andry Krass

Eesti suurima kodanikuühenduse ja koduomanike huvide kaitsja Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolek valis EOKLi esimeheks Andry Krassi. Liidu juhatuse liikmeteks valiti Priidu Pärna, Tõnu Toompark, Tuulikki Laesson, Ott Rätsep ja Indrek Veso. Lisaks valis üldkoosolek volikogu, kuhu kuulub 22 tippasjatundjat energeetika-, ehitus-, õigus- ja kinnisvaravaldkonnast. EOKLi üldkoosolek kinnitas ka uue…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Näituse, J. Liivi ja K.E. von Baeri tänavate vahelise kvartali planeeringu ideevõistluse võitis KOLM KOMA ARHITEKTID OÜ

Riigi Kinnisvara: Näituse, J. Liivi ja K.E. von Baeri tänavate vahelise kvartali planeeringu ideevõistluse võitis KOLM KOMA ARHITEKTID OÜ

Ideevõistluse eesmärk oli Tartus vanalinna muinsuskaitsealale leida parim planeeringuline lahendus uushoonestuse rajamiseks. Tegemist oli kutsutud osavõtjatega ideevõistlusega, kus osales neli arhitektuuribürood. Võistluse ülesandeks oli leida Tartu vanalinna muinsuskaitsealale jääva Näituse tn 6, Näituse tn 2, Näituse tn 2a, Veski tn 26a, J. Liivi tn 3, 5 ja J. Liivi tn 7 kinnistutest koosnevale…

[kinnisvarakool]

1Partner Ehitus: Legendaarse Lillepaviljoni renoveerimine jõudis sarikapeoni

1Partner Ehitus: Legendaarse Lillepaviljoni renoveerimine jõudis sarikapeoni

Tallinna Lillepaviljonis peeti sarikapidu ning pealinna ühe armastatuma hoone väga põhjalike renoveerimistöödega jõutakse lõpule veel sel aastal. “Lillepaviljon on unikaalne objekt, mis kuulub Eesti arhitektuuri tippteoste hulka. Renoveerimisel oleme pidanud lisaks nõudlikule projektile arvestama ka rangete muinsuskaitse nõudmistega,” rõhutas renoveerimistöid teostava 1Partner Ehituse juht Üllar…

[kinnisvarakool]

Muinsuskaitseamet: Algab Rakvere muinsuskaitseala inventeerimine

13.-17. juunini võib Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal märgata Eesti Kunstiakadeemia tudengeid, kes hooneid pildistades ja nendel olevaid detaile lähemalt uurides viivad läbi Rakvere muinsuskaitseala esmast inventeerimist, mis on eeltöö muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamiseks. Inventeerimistulemuste täpsuse huvides julgustame majaomanikke olema inventeerijatega avatud, tutvustama hooneid…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja projekteerimishanke Toom-Kooli 9 restaureerimiseks

Kordushanke korraldamise eesmärgiks on ehitusprojekti koostamine Tallinna Toomgildi endisele hoonele remondiks ja restaureerimiseks ning osaliseks ümber ehitamiseks ameti- ja esindusruumideks. „Toom-Kooli 9 hoone kuulub Riigikogu Kantseleile, kuhu planeeritakse ligi 40 töökohta ning lisaks esindusruumidele ka kaks 120 kohalist saali ja erinevad koosolekuruumid. Samuti luuakse läbipääs Toompea…

[kinnisvarakool]

Linnavalitsus kinnitas restaureerimistoetuse saajad

Pärnu linnavalitsus kinnitas eilsel istungil 2022. aasta restaureerimistoetuste saajad. EELK Pärnu Eliisabeti kogudus saab Elisabeti kiriku katuse renoveerimistööde jätkamiseks, sh kiriku torni kiviosa ja peafassaadi restaureerimistöödeks 35 000 eurot. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku MTÜ saab Pärnu Issandamuutmise katedraali katuse (tambuuri katus koos kaheksa torni ja ristiga) renoveerimistöödeks…

[kinnisvarakool]

Muinsuskaitseamet: Väärtusliku taluarhitektuuri toetused on jagatud

Muinsuskaitseamet: Väärtusliku taluarhitektuuri toetused on jagatud

Selgunud on Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused. Traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamiseks ellu kutsutud voorust sai tänavu katusetöödeks toetust 18 eraomanikku. Toetuste kogusumma oli 200 000 eurot. Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja Peeter Norgi sõnul esitati taotlusi võrreldes eelmise aastaga…

[kinnisvarakool]

1Partner: 1Partner Ehitus ehitab Tallinna kesklinna uue kortermaja

1Partner: 1Partner Ehitus ehitab Tallinna kesklinna uue kortermaja

1Partner Ehitus sõlmis lepingu Tallinna kesklinna Tobiase 5 uue kortermaja ehitamiseks, hoone valmib 2023. aasta mais. Tervikuna üürimajaks ehitatava hoone arendajaks on Tobiase 5 Holding OÜ. Kokku tuleb uude viiekorruselisse majja 18 kahe-, kolme- ja neljatoalist korterit ning üks 60-ruutmeetrine äripind. Hoone netopinna suuruseks on 1760 ruutmeetrit. 1Partner Ehitus on ehituse peatöövõtu firma,…

[kinnisvarakool]

Pärnu linnavalitsus võtab vastu restaureerimistoetuse taotlusi

Pärnu linnavalitsus ootab taotlema restaureerimistoetust. Toetuse maht on mullusega võrreldes kasvanud ja laienenud on ka nende ehitiste hulk, kellele see toetusmeede on suunatud. Linna restaureerimistoetus on mõeldud riikliku kaitse alla kuuluvate kinnismälestiste, Pärnu linna üldplaneeringus väärtuslikuks üksikobjektiks määratud hoonete ning Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal, selle…

[kinnisvarakool]

Muinsuskaitseamet: Väärtusliku taluarhitektuuri toetusvoor avaneb 14. veebruaril

Muinsuskaitseamet: Väärtusliku taluarhitektuuri toetusvoor avaneb 14. veebruaril

14. veebruaril avaneb väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvoor, mille eesmärk on aidata taluelamute katuste korrastamise kaudu kaasa Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maastiku omapära säilitamisele. Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat ning voorust toetatakse hoonete katuste restaureerimist traditsiooniliste…