#kinnistu

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Keskkonnamaja ehitushankele oodatakse pakkumusi 8. märtsiks 2023

Riigi Kinnisvara: Keskkonnamaja ehitushankele oodatakse pakkumusi 8. märtsiks 2023

Riigi Kinnisvara koostöös Keskkonnaministeeriumiga kuulutasid välja rahvusvahelise hanke Keskkonnamaja ehitustöödeks. Hankelepingu pikkuseks on 30 kuud. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 08.03.2023. „Keskkonnamaja saab olema silmapaistvamaid puitehitisi, mis seob endasse pikaks ajaks märkimisväärse hulga süsinikku ning aitab nutikate tehnoloogiate abil kohaneda kliimamuutustega,“ ütles…

[kinnisvara]

EfTEN Real Estate Fund III: Aktsia puhasväärtus seisuga 30.04.2019 EfTEN Real Estate Fund III AS üldkoosolek otsustas 2019. aasta aprillis jaotada dividende summas 3 061 tuhat eurot.

[metsaabc]

Teadma Metsa Müük Väärtust | Metsa ABC

Metsa müük väärtuse teadmiseks peab omanik pöörduma metsamajandamiskava teenuse pakkuja poole. Koostatakse 10-aastane plaan ja metsa väärtus otsustatakse metsas vajalike tööde põhjal. Pärast plaani andmetöötlust otsustatakse, kas kinnistu või maa tuleks müüa metsakinnistuna või väärib mets raieõigust.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/dmitri-jegorov-mida-oleks-eestil-voita-voi-kaotada-kinnisvaramaksust/

Dmitri Jegorov: mida oleks Eestil võita või kaotada kinnisvaramaksust?

Pisut aega tagasi avaldas maksu- ja tolliamet maksutahte uuringu tulemused, millest mõned võivad esmapilgul näida üsna vastuolulised. Nimelt, kuigi 52 protsenti vastajatest arvas, et Eesti maksusüsteem ei ole piisavalt õiglane, pidas koguni 92 protsenti meist maksude tasumist enda tähtsaks kodanikukohuseks.

Maksupsühholoogias on tuvastatud üsna robustsed seosed maksude tasumise ja erinevate hoiakute vahel, millest paljud mahuvad õigluse mõiste alla, mistõttu sellele aspektile tasub tähelepanu pöörata.

Olemas on terve rida teadusuuringuid maksukuulekusest, mis keskenduvad erinevatele õigluse liikidele. Nii on olulised vertikaalne ja horisontaalne õiglus: kas erinevas majanduslikus olukorras olevaid inimesi koheldakse erinevalt ja samas olukorras olevaid sarnaselt?

Samuti on tähtis retributiivne õiglus: kas kohustuse rikkumisel järgneb mingi tagajärg ning kas see on proportsionaalne üleastumise ulatusega? Edasiste uuringute tegemisel oleks kahtlemata huvitav, mis tüüpi õigluse ja milliste maksuliikidega on Eestis enim probleeme.

Kuid ehk annab siin juba praegu aimu mainitud uuringu üks teine tõdemus, mille kohaselt peab vastavalt 82 protsenti ja 68 protsenti vastanutest tähtsaks, et madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus oleks väiksem ning suurema sissetulekuga inimeste oma suurem. Teisisõnu tähendab see meie maksumaksjate arusaama või lootust, et maksusüsteemiga peab parandama võimalikku ebavõrdsust ning tegema seda senisest aktiivsemalt.

Ebavõrdsus on olnud viimasel ajal levinud aruteluteema terves maailmas. Majandusdebattides, sh rahvusvahelise kaubanduse ja maksunduse kontekstis, kõlab sageli tõdemus, et ebavõrdsus on riikide vahel jõudsalt vähenenud ja vähenemas, ent riigisiseselt on see samas väga paljudes kohtades vastupidise ehk kasvutendentsiga.

Prantsuse ökonomist Thomas Piketty on praegu ilmselt sissetuleku ja varandusliku kihistumise teema tuntuim eestkõneleja ning seda eeskätt tänu tema mõni aasta tagasi ilmunud oopusele «Kapital 21. sajandil».

Kriitikavaba see teos kindlasti pole ning kohati on see kriitika üsna tõsinegi, aga see pole antud juhul põhiline. Raamatu kandev mõte seisneb selles, et statistiliselt ületab kapitali juurdekasvu määr pikema aja vältel üldise majanduskasvu määra.

Piketty vaates tähendab see seda, et kapitaliomanike rikkus kasvab kiiremini kui majanduskasvust sõltuvad palgad jm sarnased sissetulekud, mistõttu kihistumine elik ebavõrdsus rikkamate ja vaesemate inimeste vahel maailmas aastatega aina kasvab.

Selle fenomeni likvideerimiseks pakub prantsuse ökonomist ülemaailmset varamaksu määraga kuni 2 protsenti omatava vara maksumusest ning progresseeruvat tulumaksu maksumääraga kuni 80 protsenti. Tõe huvides olgu märgitud, et härra Piketty ise selliseid makse poliitilistel põhjustel realistlikeks ei pea.

  Piketty soositud lahenduse eeskujuks meie pigem ei kõlba. Eesti rakendab proportsionaalset tulumaksu ja varamaksudest on meil kasutusel ainult maamaks. (Tinglikult võib varamaksuks nimetada ka raskeveokimaksu, kuid auto registrist kustutamisel kaob ka maksukohustus, olgugi et vara on alles.)

Meie proportsionaalne tulumaks väärib oma nime selle tõttu, et tuludele rakendatakse sisuliselt ainult üht maksumäära, mis on 20 protsenti, ning tulu suurenedes maksumäär üle 20 protsenti kasvada ei saa. Tulude maksustamine on meil maksuvaba tulu tõttu siiski progressiivne.

«Tulust sõltuva ehk väheneva maksuvaba tulu hiljutine juurutamine on maksusüsteemi progressiivsust võrreldes varasema ajaga siiski suurendanud.»

Kuidas nii? Aga just seetõttu, et 500-eurose sissetuleku korral on maksukoormus null, 1000 eurot igakuist tulu tähendab 10 protsenti maksu ja 2100-eurose ja suurema sissetuleku korral on efektiivseks maksukoormuseks 20 protsenti. Tulust sõltuva ehk väheneva maksuvaba tulu hiljutine juurutamine on maksusüsteemi progressiivsust võrreldes varasema ajaga siiski suurendanud.

Ka varamaksude osakaalult oleme olnud Euroopa Liidus pikka aega konkurentsitult viimasel, 28. kohal. Kas koht on viimane või esimene, sõltub muidugi sellest, kummalt poolt vaadata: kes varamakse pelgab, võib pidada meie süsteemi sellest aspektist rahumeeli esikohavääriliseks nagu maailma maksusüsteeme jälgiv Tax Foundation, kelle hinnangul olemegi olnud kõik viimased aastad OECD riikidest konkurentsivõimelisima maksusüsteemiga riik.

Maamaks toob aastas maksutulu umbes 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) või vähem, samal ajal on kogu maksukoormus olnud meil eri aastatel keskmiselt 33–35 protsenti SKTst. Arusaadavalt on maksukoormust vähem kui protsendi võrra siia-sinna nihutava maksuga ülimalt keeruline kihistumises midagi muuta.

Lisaks kehtib meil juba pikemat aega nn kodualuse maa maksuvabastus, mille mõju ebavõrdsusele on ambivalentne.

Enamik meist omab vaid üht kinnisvaraobjekti, mis ongi tema kodu, mistõttu tüüpiline maamaksu maksja on mitme kinnistu omanik. Ent nemadki ei pruugi rohkem maksta: kui seni maksti mõistlikku maamaksu nii kodu- kui ka suvilaaluse maa eest, siis edaspidi maksti summaarselt sama palju või isegi enam maamaksu, kuid maksuobjekt oli üksnes suvila. Seda põhjustavad paljude kohalike omavalitsuste tõstetud maamaksumäärad, kuna kodualune maa pidi maksuvabaks jääma ning vähenevat maksutulu oli vaja kompenseerida.

Kihistumise kontekstis peab lisaks arvestama, et kõige suurema maksuvabastuse osaliseks said siiski kõige uhkemate kodude omanikud piirkondades, kus maa oli kõige kallim. Teisalt ei võitnud maksuvabastusest midagi need, kes on pidanud seni üüripinnaga arvestama, kusjuures ilmselgelt on nende üürihinna sees ka seesama maamaks, mida omanik saadud üüri arvelt maksma peab.

  Paljud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu IMF, OECD jt, on teinud Eestile regulaarselt ettepanekuid suurendada maksusüsteemi üldist progressiivsust ning sageli on pakutud välja üleminekut maamaksult kinnisvaramaksule.

Pidevalt soovitatakse ka üht teist varamaksu, milleks on automaks, kuna Euroopas oli hiljuti vaid kaks riiki, kus seda polnud (Eesti kõrval teine on Leedu). Lisaks konkreetselt Eestile tehtud ettekirjutustele kehtivad praegusel ajal ka üldised OECD arusaamad, et maksusüsteem peab soodustama majanduskasvu, mistõttu arvestama peab nn maksude kahjulikkuse hierarhiaga.

Tegemist on OECD välja töötatud maksujärjestusega, mille järgi on majanduskasvule enim ohtlikud ettevõtete tulumaks ja vähim ohtlikud jooksvad (s.t mitte ühekordsed) varamaksud. Samas on OECD lähenemine ajas muutunud ja isoleeritult majanduskasvu fetišeerimine ei ole enam ammu moes – majanduskasv peab praeguse arusaama järgi olema kaasav, mis tähendab, et see peaks jõudma ühiskonnas võimalikult paljudeni.

Selle ideoloogia võib kokku võtta järgmiselt: majanduskasvu soodustavad meetmed ei tohi kahjustada vähem kaitstud ühiskonnakihte ning, vastupidi, neile ühiskonnakihtidele toetusi pakkudes ei tohi kahjustada majanduskasvu väljavaateid. Nendest nii riigipõhistest kui ka üldistest soovitustest tuleb välja, et peaksime Piketty ettepanekuid ühel või teisel moel arvesse võtma.

Mida annaks Eestis maamaksu asendamine kinnisvaramaksuga? Eeldades, et praegu kogutava maamaksu summat ei jaotata täpselt samas mahus lihtsalt ümber uutele maksuobjektidele, tähendab see eeskätt loomulikult maksutulu suurenemist ning muude maksulangetuste puudumisel üldise maksukoormuse tõusu.

Teiseks peaks see samm vähemalt teoreetiliselt varalist kihistumist vähendama, sest suurema, kallima ja uhkema maja omanik maksaks rohkem kinnisvaramaksu kui üksnes maatükki või tagasihoidlikumat kinnisvara omav maksumaksja.

Kolmandaks tähendab see nii riigiaparaadile kui ka kodanikele halduskoormuse märgatavat tõusu (s.t ka kulusid) – kinnisvaramaksu rakendamise peamine kitsaskoht on olnud juba pikemat aega vastavate registrite üsna kehv seis. Kõikide kinnisvaraobjektide hindu sisaldavat ametlikku andmebaasi meil pole ja selle loomise keerukust ilmestab lootusetult venima jäänud järjekordne maa korraline hindamine.

Maa maksustamishindade andmestik on meil olemas, aga selle väärtus on küsitav – viimati toimus hindamine ligi 20 aastat tagasi, ent seda, mis on selle aja jooksul juhtunud kinnisvarahindadega, teab meist igaüks.

Kinnisvaramaksu sisseviimisel tuleb kindlasti küsida, mis on probleem, mida üritatakse lahendada; mis on selle uue maksu eesmärk. Kui selleks on üldise maksutulu suurendamine, siis leidub kindlasti palju efektiivsemaid ja odavamaid viise.

Meil on makse, mille puhul laekuks riigile olemasoleva maksumäära kergitamisega oodatava kinnisvaramaksuga võrreldav tulu ja uusi makse ei peaks tekitama. Sama väide kehtib ka siis, kui kinnisvaramaksust tekkivat lisatulu soovitakse kasutada muude maksude vähendamise rahastamiseks.

Piketty vaimus kihistumise vähendamine ja seeläbi õigluse suurendamine sõltuvad võimaliku eesmärgina valdavalt sellest, mida lisanduva tuluga tehakse. Näiteks kui vähendada samade kinnisvaramaksu maksjate muud maksukoormust, siis ebavõrdsus ei vähene.

Kui eesmärk on laiendada regionaalpoliitika tööriistade valikut, siis ka see on võimalik maksumäärade diferentseerimisega. Siin tuleb muidugi silmas pidada, et maksusoodustused ja -erandid on äärmiselt kulukad (sest erinevalt täpselt sihitud toetustest, mida riik annab, on maksusoodustused miski, mida maksumaksja võtab) ja enamikul juhtudel ei jõua need õige sihtrühmani või ei mõjuta seda (kui paljud meist on ostnud oma kodu või otsustanud lapse saada olemasolevate tulumaksusoodustuste tõttu?).

  Maksulaekumise stabiilsuse vaatevinklist on nii maamaksu kui ka kinnisvaramaksu oluline tunnus see, et nende tasumisest on pea võimatu kõrvale hiilida. Selles mõttes on need keskmisest õiglasemad maksud. Täpselt nii nagu maad on võimatu peita, ei ole võimalik ka kinnisvaraobjekti varjata ega maksu vältimiseks üle piiri lohistada.

«Kui kommertskinnisvara on kõrgemalt maksustatud, hakkab kasvama kodukontorite populaarsus.»

Tõsi, kinnisvara maksustamishindadega manipuleerimine ning erinevat liiki kinnisvara eristamine maksumäära mõttes avardavad ka siin maksupetturite mänguruumi. Kui kommertskinnisvara on kõrgemalt maksustatud, hakkab kasvama kodukontorite populaarsus, ning kui diferentseeritud maksumäärad on, vastupidi, elukondliku kinnisvara kahjuks, võivad kontoritesse ka elukohad tekkida.

Paljud meist on lõunamaades reisides ilmselt näinud katusest väljaulatuvate metallvarrastega ehitisi, mis peaksid jätma lõpetamata ja seetõttu veel maksuvabade hoonete mulje, olgugi et madalamatel korrustel elatakse juba aastaid. Kindlasti ei suurenda sellised möödalasud maksusüsteemi pettusekindluses maksumaksjate õiglustunnet.

Õiglus ongi ehk üks olulisim aspekt, mida nii rahvas kui ka poliitikud peavad vaagima, et otsustada, kas varamaksud ja konkreetselt kinnisvaramaks on miski, mis aitab meil vähendada riigisisest ebavõrdsust, kui me selle vähendamise kord käsile võtame. Vara- ja kinnisvaramaksu oponentide kriitika lähtekoht on seesama õiglustunne, sest «vara on ju omandatud kunagi juba kord maksustatud tulu arvelt».

Teisalt on kodualuse maa maksuvabastus tõstatanud teravalt küsimuse, kas on õiglane, et kõige rohkem kulutab riik iga-aastaselt raha maksuvabastusele nende puhul, kelle maatükid olid suurimad ja asusid kõige kallimates piirkondades.

Õiglus ja ebaõiglus on subjektiivsed nähtused: kui inimene tunnetab ebaõiglust, siis see on tema jaoks fakt, mille olemasolu ei sõltu sellest, kas enamik teisi kodanikke, seadusandja või kohus arvab, et juriidilisest vaatevinklist on üks või teine lahendus õiglane. Ja emotsioonid, mida me tunneme, on need, mis võivad suunata meie käitumist, sh ka maksukäitumist.

Pragmaatilises mõttes on vaja veel leida vastus küsimusele, kas vähem varakas Eesti inimene oleks keskmiselt rahulolevam juba ainuüksi sellest teadmisest, et varakamad maksavad progresseeruvalt rohkem maksu, või peetakse eeskätt oluliseks seda, et enda tänane elu oleks parem kui eilne ning säiliks veendumus, et homne tuleb tänasest veelgi parem, aga kui kellelgi läheb paremini, siis las ta läheb.

[helioskirjastus-blog]

Kinkeraamatute eri 🎁

Olgu emale-isale, õele-vennale, vanaemale-vanaisale, mehele-naisele, lapsele või iseendale. Õige raamat õigele inimesele toob alati palju rõõmu.

👉 Kassid, kassid, kassid. Neid võib jumaldada või eemalt piielda, aga sellega tuleb nõustuda, et üks kass teab üsna hästi, kuidas mõnusalt päeva õhtusse veeretada. “Hea elu õppetunnid” on väike ja armas kinkeraamat, kus ajatut kassitarkust jagavad meie karvased sõbrad.

No näiteks sellist:

*Usalda inimest, kes sind regulaarselt toidab 

Mõned inimesed valetavad. Mõned valmistavad pettumust. Ja mõned on nii rumalad, et nende kõrval paistab isegi lollike Ivan tuumateadlasena. Aga igaüks, kes ärkab hommikul eesmärgiga sul kõht täis sööta, on väärt sinu täielikku usaldust. 

Muidugi mitte juhul, kui ta läheb esimese asjana vannituppa. Või asub pigem endale hommikusööki tegema. Või vahetab ette hoiatamata su toidumarki. Või püüab su söögi sisse tabletti peita. Või asetab veekausi liiga toidukausi lähedale. Või ei luba sul kellegi teise portsu kallale asuda, kui su enda oma otsa saab. Siis oleksid selles ilmas justkui jälle ihuüksi. 

Või sellist:

*Kolm nippi ebamugava vestluse lõpetamiseks 1. Jaluta minema keset lauset. Tema lauset. 2. Aseta oma käeke armastavalt ta huultele vahetult pärast seda, kui oled käinud tualetis. 3. Laksa talle muudkui nina pihta, nagu sellest võiks piisava raputamise korral komme välja kukkuda.

***

👉 Oma värskes trükisoojas raamatus jagab nõu ka tuntud raadiohääl ja telenägu Kirsti Timmer. “100 nippi, kuidas suhet hoida” on Kirsti kirja pannud oma kogemustest. „Tänu hobile analüüsida inimeste käitumist, olen õppinud nii enda kui ka teiste vigadest,“ räägib ta, kust raamatusse kirja pandud mõtted pärinevad.

„Öeldakse, et tark inimene õpib teiste vigadest, rumalal jäävad endagi apsud märkamata. Mul on seljataga üks üürike abielu ja seitseteist aastat kestnud kooselu. Olen kümme aastat teinud suhtesaadet, mille käigus kuulanud ära tuhandete inimeste muresid,“ selgitab ta inspiratsiooniallikat.

Pikemat usutlust Kirstiga saab lugeda SIIN. 

***

👉 Tähelepanu kõik mälumänguhuvilised! Siit tuleb midagi teile. 

Eesti Mälumänguliidu auliikmel Peeter Kubol ilmus äsja kogumik “Minu mäng on mälumäng”. Härra Kubo on läbi viinud omanäolisi mälumänge juba pea pool sajandit ning praeguseks on neid toimunud umbes 1200 (umbes 50 000 küsimusega).

“Mälumäng ehk kilb on juba pikemat aega olnud Eestis rahvusspordi staatuses,” ütleb Eesti Mälumänguliidu juhatuse esimees Indrek Salis. “Tegemist ei ole ainult kitsa huviliste ringi ajaviitega, vaid mänge toimub kõikjal üle Eesti. Mälumängudel on mitu eesmärki – lisaks võistlusmomendile ja seltskondlikule tegevusele saadakse teada ka palju uut ja huvipakkuvat. Hea mälumänguküsimus ei sisalda lihtsalt ühte lühidat kuiva fakti, vaid see on mitmetahuline – näiteks on küsimusele lisatud mingi taustainfo või vihje, mille põhjal on võimalik tuletada vastust ka siis, kui seda esimesel hetkel ei teagi. Küsimus on meeldejääv, kui selles (või selle vastuses) sisaldub info, mis on vastajale huvitav ja ehk isegi üllatav (näiteks avab tuntut mõne vähem tuntud vaatenurga alt).

Väike maitseproov ka, milliseid küsimusi raamatust leida võib:

1. Üks Siberis Tomskis sündinud Eesti teatritegelane on öelnud: „Tehke palju, kuniks elate, sest väga kaua saate olla surnud.ˮ Kes on nii öelnud? 2. Mis keeles kõlavad need geograafilised nimetused nii: Haapsalu – hapusaru; Inglismaa – igirisu; Poola – põrando; Liverpool – ribapuru? 3. Millistel hobustel on kaasaegsetel olümpiamängudel võistelnud ainult mehed? 4. Mis asub Eesti Värava ja Vene Värava vahel? 5. 1907. aastal hakati Tallinnas müüma ühes asutuses pileteid, mida Tallinna ajakirjandus kutsus musupiletiteks. Kuhu nende piletitega pääses? 6. Kelle või millega olid otseselt või kaudselt seotud Mount Everesti vallutaja Edmund Hillary, imperaator Napoleon I ja luuletaja Debora Vaarandi? 7. See komme kinnistus Britannias vanal ajal nii kindlalt, et kujunes sealseid põlisrahvaid iseloomustavaks jooneks, mis andis isegi sellele saarele nime Ynus Prydain. Hõimunimed britid ja skotid (scot) märgivad mõlemad seda kunagi levinud kommet. Mis kombega on tegu?

Vastused leiab siit postitusest kõige lõpust 

***

👉 Kui palju on meie käest küsitud, et soovitage mõnda raamatut, mis paneks 10-, 11-, 12-aastased lapsed lugema. Aga palun, siin on meie soovitus. Ja veel 5000 Norra lapse soovitus, kes valisid just selle raamatusarja eelmisel aastal oma lemmikuks. Bobbie Peersi sulest on ilmunud seikluslik põnevik 11-aastasest William Wentonist, kes on maailma parim koodimurdja, ainult et ise ta seda veel ei tea. Raamatusarja esimene osa “Lüriidiumivaras” ilmus kevadel 2017 ja teine osa “Krüptoportaal” nüüd sügisel. Kolmas osa on hetkel juba tõlkimises ja rõõmustab kõiki lugejaid juba 2018. aasta kevadel.

***

👉 Ja kõige viimane soovitus on krimisõbrale. Teeme asja kohe eriti lihtsaks ja anname kolm krimisoovitust: kellele meeldib lisaks mõrvauurimisele ka uurijate eraelusse piiluda, siis soovitame psühholoogiliselt pinevat krimisarja “Sebastian Bergmani needus”. Kellele meeldib tempokas närvekõditav krimipõnevik, mis ei lase enne enda küljest lahti, kui raamat läbi, siis soovitame Stefan Ahnhemi raamatut “Ilma näota ohver”. Kes armastab klassikalist krimi, mis lummab oma atmosfääri ja mõrvamüsteeriumiga, siis soovitame Loode-Prantsusmaa idüllilises külakeses rulluvat Jean-Luc Bannaleci krimiromaani “Surm Pont-Avenis”. 

Kõigist kolmest saab pikemalt lugeda ka meie trükisoojade raamatute postituses. 

***

Egas muud kui ilusat pühadeaega! Meie plaan on juhe paariks nädalaks seinast välja tõmmata ja vähendada seda aukartustäratavat raamatukuhja, mis lauanurgal lugemist ootab. Soovitame seda teilegi!

Lugemisteni juba uuel aastal 📖

Mälumängu vastused:

1. Voldemar Panso 2. Jaapani keeles 3. Sanghobustel 4. Piirissaar 5. Raudteejaama perroonile lahkumismusi andma 6. Mesilastega (Hillary oli mesinik, Napoleon I vapiloom oli mesilane, Deborah tähendab heebrea keeles mesilane) 7. Tätoveerimine

[kinnisvarakool]

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS'i aktsia puhasväärtus seisuga 30.11.2022

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.11.2022

Fondijuhi, Viljar Arakase kommentaar: Käesoleva nädala jooksul on toimumas EfTEN Real Estate Fund III AS`i ning EfTEN Kinnisvarafond AS’i erakorralised üldkoosolekud, mis on otsustamas kahe fondi ühinemist Balti riikide suurimaks ärikinnisvarafondiks. Plaanitava ühinemise valguses esitame lisaks EfTEN Real Estate Fund III AS’i tavapärastele finantstulemustele ka EfTEN Kinnisvarafond AS’i…

[kinnisvarakool]

Justiitsministeerium: Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused

Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega…

[kinnisvarakool]

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lume ja libeduse tõrje

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Lume ja libeduse tõrje

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa, kaks väikest hanepoega nüüd välja ei saa. Hanepojad ei saanud välja, kuna puudusid lumes kõndimiseks saapad. Inimestel aga on eeldatavasti saapad olemas ja nad ei pea lumega toas istuma. Lume ja külmakraadidega kaasnev libedus võib aga olla ohtlik. Kes peab ohu tõrjuma? Ehitusseadustik sätestab, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik…

[kinnisvarakool]

Sõudesportlased saavad elamumaa Pärnu haigla lähedal

Sõudesportlased saavad elamumaa Pärnu haigla lähedal

Pärnu linnavalitsus otsustas Allar Rajale kinkida Niidumõisa tänav 8 ja Andrei Jämsale Niidumõisa tänav 10 kinnistu, mõlemad kinnistud asuvad Pärnu haigla ning Niidu ja Oja tänava ristmiku vahelisel alal. Rajale kingitava elamumaa suuruseks on 886, Jämsale kingitava elamumaa suuruseks 831 ruutmeetrit. Mõlemad sportlased eelistasid tulevikus elada naabritena. 17. novembril otsustas Pärnu…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara müüb Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara: Arco Vara müüb Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara ASi tütarettevõte Arco Invest EOOD sõlmis eellepingu Bulgaaria pealinnas asuva ärihoone Madrid BLVD müügiks. Tehingu hind on 9,1 miljonit eurot ning lõplik müügidokument allkirjastatakse hiljemalt 6 kuu jooksul. Arco Vara arendatud äri- ja elamuhoone Madrid BLVD valmis 2010. aastal. Kahe maa-aluse ja 9 maapealse korrusega hoones asub parkimismaja, korterid, kaubanduskeskus ja kontorid.…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara müüb 9 miljoni eest Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara: Arco Vara müüb 9 miljoni eest Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara sõlmis eellepingu Bulgaaria pealinnas asuva ärihoone Madrid BLVD müügiks. Tehingust saadava tulu investeerib ettevõtte uute kinnistute ostu ja keskendub edaspidi elukondliku kinnisvara arendamisele. Arco Vara arendatud äri- ja elamuhoone Madrid BLVD valmis 2010. aastal. Kahe maa-aluse ja 9 maa-pealse korrusega hoones asub parkimismaja, korterid, kaubanduskeskus ja kontorid. Kõik hoones…

[kinnisvarakool]

Favorte ja Eventus asetasid nurgakivi uuele ärihoonele Kadaka teel

Favorte ja Eventus asetasid nurgakivi uuele ärihoonele Kadaka teel

Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehitus asetasid nurgakivi 16 000 m2 suurusele ärihoonele, mis kerkib Kadaka tee 42b kinnistule. Kadaka Trade Centeri nime kandev ärikeskus valmib juba järgmise aasta lõpus. Favorte juhatuse liige Rainer Hinno sõnas pidulikul tseremoonial, et Kadaka Trade Center on tänase seisuga ettevõtte kõige suurem arendusprojekt. „Hoone 16 000 m2 äripinda on jaotunud…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arcojärve detailplaneering on algatatud

Arco Vara: Arcojärve detailplaneering on algatatud

Tallinna Linnavalitsus algatas 19.10.2022 Arco Vara tütarfirma Kolde OÜ poolt omandamisel oleva, aadressil Paldiski mnt 124b asuva krundi detailplaneeringu, mille kohaselt kerkib Harku järve äärde uus elamurajoon nimega Arcojärve. Detailplaneeringu eesmärgiks on määrata peaaegu 7 ha suuruse maa-alaga kinnistule ehitusõigus: ühe kuni nelja korruselised hooned, kokku ligikaudu 400 kodu ja kaks…

[kinnisvarakool]

Justiitsministeerium: Riigikogus läbis esimese lugemise korteriomanikke puudutav eelnõu

Justiitsministeerium: Riigikogus läbis esimese lugemise korteriomanikke puudutav eelnõu

Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad eelnõuga rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Eelnõuga…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara sai riigimaa oksjonil magusa arenduskrundi

Arco Vara: Arco Vara sai riigimaa oksjonil magusa arenduskrundi

Arco Vara võitis riigimaa oksjonil Tallinnas Lammi tänav 6 asuva kinnistu ostuõiguse. “See võimaldab meil ehitada maa-alale Kodulahe elurajooni järgmise etapi, kuhu plaanime rajada 175 kodu,” ütles Arco Vara tegevjuht Miko Niinemäe. Kinnistu asub Merimetsa asumis Stroomi ranna lähistel Arco Varale kuuluva Kodulahe Rannakalda elamuarenduse kõrval. “Oleme väga rahul, et meil avanes võimalus jätkata…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara laiendab arendustegevust Kodulahes

Arco Vara: Arco Vara laiendab arendustegevust Kodulahes

Arco Vara tütarettevõte Kodulahe OÜ võitis riigimaa oksjoni aadressil Lammi tänav 6 Merimetsa, Kodulahe Kvartalis. Kinnistu suurus on 14 553 m2, kus arendatakse ligikaudu 17 000 m2 maapealset elamu- ja ärikinnisvara (brutoehitusmaht). Projekti hinnanguline koguinvesteering on 45 miljonit eurot. 2022. aastal alustatakse krundi detailplaneeringu koostamisega. Arco Vara AS-i tegevjuht Miko Niinemäe:…