#palgals

[freeindiegame]

Songs of the Lost by Paloma Dawkins, Jlin, Clement Shimizu, Pariah Interactive, James B Stringer, Ashley Obscura, Brennan Letkeman, Evan Lovejoy & Dan Hett

[kenduuu]

AAAAAA thank u guys!! I'm super excited, I obvs still have to accept the offer and apply for residence and figure out how to take out student loans and all that stuff but aaaAAA I WAS ACCEPTED SO IM PUMPED

[mouquoise]

galpals palgals

[nostringsdetached]

🎀🎨 Contributor Spotlight: Laurel 🎨🎀

Please welcome and thank Laurel for lending her talents to NSD! 

Jaehee and Seven can't decide who loves you more too!

✨twt: @palgals_ ✨ig: @palgals

No Strings Detached is a digital non-profit fanzine focusing on the relationship between custom MC’s and in-game Mystic Messenger characters. For more information, please check out our Carrd!

Links for Carrd |♡| Twitter |♡| Instagram |♡| info Post |♡| Schedule Post

[goodcoffeeandcuddles]

täiesti putsis. mis oli see viimane tekst. see oli... KUI mitu aastat tagasi? ja ma istun jälle siin. JA KÕIK MÕTTED ON TÄPSELT SAMAD.

mida ma üldse vahepeal oma eluga teinud olen? kui mitu töökohta, kui mitu uut inimest, kui mitme inimese kaotus oma elust. kas ma olen üldse kuhugi jõudnud? ja kui hästi ma kirjutasin. seal tekstis oli nii palju toorest emotsiooni. jah, ma lõpuks töötan kuskil, kus mu töö on kirjutada, aga ma ei tooda häid tekste. ma tunnen end nagu tühjaks pigistatud laim, millest ma üritan iga järgneval päeval sama palju mahla kätte saada kui värskest laimist. kogu aeg on tunne, et ma olen aeglane, jään iseendale jalgu, jäängi oma kirge otsima. keskendumisvõimet ei ole, ühtegi tunnet, et ma jõudsin kuhugi. et ma saavutasin midagi. on ainult järgmine päev ja ma ei ole veel tänaselegi joont alla tõmmanud. ma lihtsalt toodan ja toodan teksti, enamasti tõlkeid ja kuigi kogu aeg midagi valmib, ei ole mul kunagi tunnet, et ma olen midagi ära teinud. et midagi päriselt SAI VALMIS. praegu lükkan ka nutmise ja esimes blogipostitusega üle viie(?) aasta järjekordse artikli kirjutama hakkamist edasi. (jah ma toimetasin viimast lauset, sest rektsioon ei olnud paigas. mõte lihtsalt kaob vahepeal hirmu ja pisarate ja eetrivaikuse vahele ära.)

ma tahaksin lihtsalt jäädagi siia seda tekstiseina tootma. ma ei ole nii ammu kirjutanud. sellises meediumis. aga ma pean minema sööma. midagigi. faking toit. ja minema ennast kergendama. ja lõpuks panema põlema tule ja pühkima ära need lollid pisarad ja LIHTSALT. ÄRA. TEGEMA. oma töö. sest mitte ükski juht ei hoia jooksjana palgal kedagi, kes kaht jalga lonkab.

[sysadminnid]

Arendajate gängi juht on kui tänapäevane tõukarja kasvataja - iga palgal olev pea peab andma 40KiB koodi päevas, kood peab olema mesimagus, nõretama kommentaaridest ja paistma vastu valgust Põltsamaa kuldse varjundiga - lisaeeldusena peab värskelt üles seatud pilvekontol andma hommikuks juba kasumit või vähemalt korralikult kasutajate genereeritud eriliigilisi isikuandmeid! Siis on ka varundused rasvased ja EBITDA toob omanikele sära silma!

[leeenuu]

look at this fckn shit!!! miks tra me maksame 1,70, kui enamus riigid on alla euri?? kuhu kurat see raha läheb?? riigieelarvesse v?? tomi rahula palgale lisaks??? err ma tahan vastuseid

[disinstq]

birthday for laurel! her stuff is @palgals

[mallemihkelsoo-blog]

Odense - 50 esimest päeva

But just to keep alive is not enough. To live you must have sunshine, freedom and a little flower to love. Life itself is the most wonderful fairy tale. Hans Christian Andersen, kes on pärit just sellest imelisest Taani väikelinnast.

25.augusti õhtul läksime Andreasega lennujaama. Ühelt poolt olin ma kõige õnnelikum. Mõned asjad lähevad alateadlikult täide. Kirjutasin oma elu 100 eesmärki esimest korda üles 2014.a sügisel ja juba seal oli umbes 5 eesmärki Taani kohta. Mõnes mõttes harjumusest olen seda korranud igal sügisel ja praegu kirjutasin neljandat korda listi 100 eesmärkgist, mida ma sooviksin teha. Võib-olla töötasin ma teadlikult, võib-olla mitte, aga ma tahtsin nii väga Taani kolida. Teiselt poolt oli tühi tunne, sest ma ausalt ei tea, millal ma jälle Eestis elan ja kas ma saan hakkama inglisekeelse magistrantuuriga tarkade inimeste keskel. Isegi USAsse minna on palju lihtsam, sest seal juhtub, mis juhtub, ma olen 3 kuu pärast tagasi kodus. Aga ma olen tugevam kui mu emotsioonid ja ma ise ju tahtsin. Ma olen oma elu üle juba praegu õnnelik ja tänulik, aga challenged ja uued võimalused on alati parimad ja Eestisse jõuan ma alati tagasi kolida. Tuttav marsruut Kopenhaagenisse, mida lendasin neljandat korda (praeguseks juba 5 korda, käisin oktoobris 4 päevaks Eestis), aga edasine tee oli mõlemale uus. Edasi veetsime 2 imelist päeva Odenses, siis läks tema koju tagasi.

Odense on Taani suuruselt 3.linn.Siin on palju tudengeid, sest ülikool paarikümne tuhande tudengiga asub siin, linn asub pealinnast 160 km kaugusel Fyni saarel, elanikke on ligi 177 000. See on H.C.Anderseni linn, kesklinnas asub ka kirjanikud majamuuseum, käisime seal tudengitega ekskursioonil. Siin on palju jalgrattureid, olen kuulnud isegi, et see kõige rohkem Taanis (inimeste protsentides ma pakun). Usun, et see on nagu Tartu - suviti inimtühi tudengilinn. Mind tõi siia soov saada targemaks, elada välismaal ja kogeda seda taanlaste seas tuntud hygge - õnnelikkust ja nautida elu täpselt sellisena nagu see on.

Vaade meie rõdult

Tänav vihmavarjudega

30.augustil alustasime ilusat kooliteed, 2 esimest päeva olid lihtsalt introduction days, suurem osa päevast mängisime seltskonnamänge, seal on ESN, kes mitmeid üritusi korrladab. 31.aug tegin residence permiti, milleks kulus reality  5,5 tundi. 1.septembril läksin kooli ja ka väikse kohaga tööle, hoian korras 3 pere kodu ja kannan posti laiali – asjad, mida ma Eestis tõenäoliselt never ei teeks, on siin nii huvitavaks muutunud. Eestis töötasin aprillist augustini Salutaguse Pärmitehases ja Lallemandi tehas asub ka Taanis. Sain küsimata soovituse kandideerida Taani, aga seda võimalust ei kasutanud, sest pole väga reaalne käia 43h kuus 209 km kaugusel Grenaa linnas. Taani riigis on poolkohustuslik käia tööl ja 43h – Taani riigilt saab väga korralikke stipendiumeid (800 EURi/kuus lisaks palgale), aga tingimused on, et pead olema full-time student, töötama 43h/kuus ning omama resistence permitit.

University of Southern Denmark, peahoone

Hetkel on mul täpselt 30 EAPd – not less, not more nagu esimesel päeval rõhutati. Baka lõpetasin ma rõõmsalt 229 EAPga (milleks kulus ka 4 aastat), siis seekord on aega max 2,5 aastat ja exactly 120 EAPd – not less, not more.

Quantum chemistry     on üks mu lemmikuid so far, sest me tegelikult lahendame seal mata     ülesandeid, võtame tuletisi ja tuletise tuletisi, tõestame teoreeme ja nii     tunnist tundi. Väga tihti öeldakse, et tehke nüüd grupis või paaris     ülesandeid, selle asemel kui Eestis pidime me kõik 1,5h vaikselt loengus     kuulama. Mis tegelikult oli huvitav, aga üldse mitte produktiivne meetod. Siin     on lihtsalt nii hea õppejõud, et isegi mina saan aru.

Inorganic chem.     Siin lahendame d-orbitaali ülesandeid, tegime kohe alguses     presentatsiooni. Tean nüüd, mis on Massbauer Spectroscopy. Lisaks oleme     olnud 24 tundi (6 korda 4 tundi) laboris. Kõige hullem eksam ootab     jaanuaris.

Spectroscopy. NMR     COSY diagramm, relaxation, lots of exercises.

Med. chemistry.     See on biokeemia sarnane. Imestan, et sellise asja vabatahtlikult võtsin,     aga siin palju e-teste ja ka praktiline õpe, 13.nov on minu ettekanne.     Loeme siin artikleid ka, nii et paar inimest loeb samal teemal ja siis     tuleb võtta paari kellegagi teisel teemal ja arutada, miks ja kuidas     teatud geenid/molekulid Maailma aitavad.

Organic chem.     Ainult labor, loenguid siin ei ole, algab alles novembris, 8-tunnised     praktikumid. Ainus aine, mis ei lõppe eksamiga.

Nanochemistry.     Õpime keemilisi sidemeid ja teeme presentatsioone. See alles algas.

Kevadsemestril saan teha kõike, mida soovin – kas või ajalugu või filoloogiat ja lõpetan ikka rõõmsalt keemia. 25% õppekavast on täielikult õpilaste valik. Saab teha ka välismaal või siis praktika mõnes firmas või viibida täiesti teises teaduskonnas. Kõik on lubatud, ainult I semester ja lõputöö peab teemas olema, rohkem  nõudmisi pole. Lõputöö on 60 EAPd.

Elame 4-toalises korteris, Birkeparkeni ühes majas 6ndal korrusel. Koht iseenesest on ilus ja tore ja siin on palju peresid, siis räägitakse sellest kogu aeg lugusid, et ära öösel üksi õue mine ja pane ratas korterisse ja siin on niii ohtlik. Ei tea, so far so good. Otseselt ei karda selliseid asju, isegi USAs koputasin rõõmsalt õhtuti linnaosadesse, kuhu isegi pizzasid ei deliverdata, sest et kuritegevus. Sain 2 kurikaähvardust ja olen jooksnud palju kordi põtrade eest (need kõik on minu vead). Sellega võrreldes ausalt ei karda mingit Taani väikelinna getot. Meil on kõigil oma tuba, suur rõdu. Kaks kaaslast on sakslased, Beatriz on Portugalist. Tema on elanud Taanis täpselt sama kaua, kui mina. Saabusime isegi suht samal tunnil. Õpib midagi molekulaargeneetika sarnast. Poola tüdruk (pildil vasakul all), ta elab kõrval majas, õpib biomeditsiini, tema tunnid asuvad haigla kämpuses. Ta on nii armas ja tore ja sõbralik ja alati olemas. Sakslastest nii palju ei tea, sest üks on kogu aeg kodus ja teine kogu aeg väljas. Vaid korra käisime Annaga jooksmas, aga ta on parim helper, kui mul on vaja pangakaart teha, koolipabereid ajada, mingit eset rattale, mingi klass koolist üles leida. Ta teab lihtsalt kõike korralduslikku, aga tal on juba neljas aasta ka siin.

Kerteminde rannas (17km kaugusel, k��isime rattaga)

Sedeni rand & meie maja Birkeparkenis

Kool on hiigelsuur. Ma pole TTÜsse kordagi ära eksinud, siin olen tervelt 3 korda, aga need kõik olid väga alguses. Suurt loogikat klassinumbritel pole. Peamajas lähevad numbrid järjest, aga väikestel külgenevatel majadel olen lihtsalt meelde jätnud. Mitte midagi ütles on auditorium numbriga T8, mis asub ühe väikse majaosa keldris, üksi polekski kohale jõudnudki. Hindamissüsteem on 2,4,7, 10 ja 12. Saab saada ka 0 ja negatiivseid hindeid olen kuulnud. Tunniplaan on impressive. Igal nädalal on uus tunniplaan, kõik 15 nädalat on erinevad. Kohe alguses juulis sain kõik kätte. Minul ükskõik, sobib selline plaan ka, aga esimest korda näen, et keegi nii palju toota viitsiks. Raamatukogu on ka korralik. Iga tudeng saab igal semestril 250 lk tasuta printida. Meil on koolis suur bassein ja saun, mis on ka lihtsalt parimad. Võime kasutada seda nii palju, kui soovime.

Rattakultuur on parim. Siin on 3 teed – üks autodele, teine ratastele ja kolmas jalakäijatele ning kõik lihtsalt toimib. Parimal päeval väntasin 43 km, tavalisel päeval 18-25 km ja väga harva üldse mitte. Kool asub juba ligi 7 km kaugusel, töökoht veel veidi rohkem. Käisin USAs ka 2 suve rattaga, aga next time olen nõus küll ainult autoga (mul on ARKi sõidueksam siiani tegemata, kuigi olen roolis istunud üle 4600 km, suurem osa sellest isaga ja varsti saan ma load niikuinii kätte), siis on ka see lõputu rattasõit ja õhtused jooksmised parimad ja rattaga on palju nalja saanud. Kui me Beatriziga International dinnerile sõitsime, suutsin tee peal peopesad ja vasaku põlve katki kukkuda, teipisin kinni ja läksime ikka; üks öö otsustas rattakumm kesklinnas katki minna ja isegi Agnieška (Poola tüdruk) pump ei aidanud ja pidin tühja kummiga veel 9 km sõitma (koju ja hommikul rattapoodi) ja kuidas me kõik oma rattaid iga päev 6 korrusele veame, õnneks liftiga. Elu on ikka ilus.

Olen kohanud inimesi Toronotost, Ohiost (USA osariik), Soomest, Norrast, Venemaalt, Saksamaalt, Singapurist, Mehhikost, Süüriast ja paljudest kohtadest Lõuna-Euroopast. Lisaks elab siin vähemalt 5 inimest Eestist. Mu kursusekaaslased on suuremas osas taanlased, vaid 2 poissi on Singapurist, Sarah on sakslane (oli mu laboripartner, aga prax sai läbi juba), räägib tihti, kuidas ta inglise keeles arenenud on, minu arust on ta algusest peale väga ok. Üks tüdruk on Norrast, üks Medical chemistry student on lätlane, üks Süüriast. Võib-olla teeb see international seltskond ühiskonnaelu kuidagi vabamaks. Kui Eestis on kõik veidi rangem, siis siin võib vabalt tunnis arutleda (õigel teemal ikka) ja siin on lubatud tundides süüa. Õpetajatele öeldakse eesnimi. Loengute asemel ongi pigem arutelud, praktikumid, ettekanded, suulised eksamid, projektid. Eestis sain ma sõna peale “õpetaja” vastuseks: “Ma pole õpetaja, ma olen professor.” Suhtumine õpilastesse on Taanis veidi vabam, aga vahel läheb see vabadus liiga kaugele. Siin oli mess paar päeva, suuruseks umbes 1/2 Võti Tulevikku mahust. Siin olid ka firmad ja organisatsioonid jms koos. Igatahes rõõmsalt jagati ülikooli fuajees õllepurke, kondoome jms välja, lisaks sai 5 min loomatapmise video vaatamise eest šokolaadi (taimetoitlased), sellise cräpi koht ei tohiks minu arust kooliseinte vahel olla, aga Welcome to Denmark. Tegelikult tore mess oli, paar lauda ainult olid täielikud “taanlased.” 

Taani keelt kahjuks üle algtaseme ei valda, aga on plaanis paremaks saada, aga keeleõpe nõuab minu puhul palju aega, eriti æ, ø, å sisaldavad sõnad, iseseisvalt teen teste iga päev. Loodan alustada jaanuaris ametliku kursusega, sest keelteoskus on nii vahva. Ei mõista inimesi, kes 5 keelt valdavad, mul võttis inglise keelgi aastaid ja endiselt võiksin rohkem sõnu teada. Sest mind üllatas küll, kui üks välismaalane ütles: „Sa oled Eestist, sul on käe peal eestikeelne kiri.“  (viide mu ainsale pisikesele tätoveeringule vasakul käel kirjaga „Elu on kingitus“)

�CѠN�

[bestgamesintheplanet]

Songs of the Lost (PALGAL)

Love is the technology of survival

Free to play (Windows, Mac)

[warpdoor]

Palmystery (Paloma Dawkins)

"A surreal horror cartoon video game by Paloma "Palgal" Dawkins about communicating with hands. " - Author's description

Download on itch.io (Windows, Mac)

[kinnisvara]

Statistika: eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,5%

Statistika: eluasemelaenude keskmine intressimäär on 2,5%

Käesoleval 2019. aastal on keskmine uute eluasemelaenude intressimäär Eesti panga andmetel püsinud 2,5% peal. Intressimäär on varasemate aastatega võrreldes näidanud väikest kasvu, kuid kasvu ei saa veel oluliseks pidada.

Intressimäära tõusu on toetanud laenunõudlus, mis baseerub tugeval tööjõuturul ehk kõrgel tööhõivel ja kerkival keskmisel palgal. Laenupakkumise poole pealt on Eestis…

[tetraeeder]

Finantsteekonna õppetunnid 3

Finantsteekonna õppetunnid on postituste sari sellest, kuidas ma oma kogemustest olen rahaga ümber käima õppinud. Austasin postituste seeriaga, kui sain idee Edu Akadeemia videost. Esimese osa leiate siit ja teine osa on siin. 

Edasise elu tõttu jäin üksikemaks, mistõttu ei tahtnud ma kellestki sõltuda ja läksin lapsehoolduspuhkusest hoolimata osalise töökohaga tööle. Tundsin end justkui kullaaugus, sest sain taas osta mida hing ihkas ja ei pidanud kaltsukates tunde veetma, et tühjade kättega tagasi tulla. Jätkus elu kuu algusest hiljem alanud palgapäevast kuu lõpuni ja kümme päeva enne palgapäeva oli taas raha otsas. Pank, olles nüüd üle saanud majandussurutisest, pakkus mulle krediidilimiiti kaardiga, millel krediitkaardi omadused ja mina võtsin saba rõngas selle vastu, et siis saab raiskama hakata!

Michael Steinbergi foto Pexelsist

Teate, see protsess oli väga huvitav. Raisata oli mõnus ja elasin mõnda aega nii, et krediidisumma oli täiesti nullis, nautisin vist elu täiega (ausalt öeldes ei mäleta midagi sellest ajast)! Point oli selles, et olin ühe kuu palga suutnud nii ära raisata, et elatusingi krediidisummast. Igal kuul tuli arvele palk, mis maksis krediidisumma kinni ja iga kuu lõpuks olin ma selle ära raisanud ja nii kuust kuusse. Aasta pärast krediidisumma võtmist tuli pangalt kiri, et olen olnud tubli klient ja nad pikendavad lepingut veel aasta jagu. Ma sain selle peale šoki! Mõistsin peale selle kirja läbi lugemist, et kui ma ei oleks olnud hea klient, siis nad oleks võtnud kogu minu raha ära ja mul ei oleks kuu aega olnud millestki elada. 

“Kuidas ma kuu aega ilma makse maksmata oleks hakkama saanud? Kuidas ma süüa ostmata oleks välja tulnud?” 

Sellised küsimused ja vastutus oma pisipere eest panid mind tegutsema selles suunas, et krediidisummast (tol ajal 10 000 krooni) lahti saada ja säilitada sissetulek, et oleks raha maksude maksmiseks ja enda pere eest hoolt kandmiseks. Umbes 3 aastat peale lapse sündi olin suutnud krediidiarve kinni panna ja elasin ilma igasuguste laenudeta. Hiljem võtsin sama summa ulatuses veel krediiti (700 eurot anti), aga ei mäleta seda kasutavat. Kui, siis harva.

ÕPPETUND 6: Ära võta tarbimislaene, kui just elulist vajadust ei ole. Niisama laenu raisata on tore, saad ühiskonnale näidata, et oled ka midagi väärt, kuid pikas perspektiivis võid ootamatuste tulekul jäädagi laenuspiraali, millest on palju raskem välja tulla. Alguses oli tunne küll, et mis see sada krooni intressi palgale peale maksta ei ole, aga hiljem sain aru, et sellisel süsteemil on suurem hind. Hea, et sain enne vea tegemist sellest õppida. 

Selleks ajaks hakkas juba päris hästi minema, palk tõusis ja laenumakse oli üsna pisikeseks kahanenud. Mäletan, et käisin umbes viis aastat pärast laenu võtmist lepingut muutmas igakuise laenumakse tõstmiseks. Lepingu muutmise hind oli 1000 krooni ja laenumakse tõusis 300 kroonile. Sel ajal langes euribor jõudsalt, mistõttu maksin laenumakseid reaalselt 270 krooni kuus. Lepingu pikkus kahanes vist aastani 2014 ja reaalselt maksin laenu kinni 2010. aasta lõpus, selleks ajaks sai läbi ka minu õppelaen. Uskumatu kui see ka ei ole, aga esimese laenu maksmiseks kulus 20 aasta asemel 7 aastat! 

Kuidas see võimalik oli? Esimese sammuna läksin panka ja kirjutasin laenuhalduri nõustamisel avalduse, et soovin 3 kuu pärast laenu ära tasuda. Tegin lisatöid ja püüdsin leiutada, kust raha saab ning panin kõik kõrvale. Laenujääk selleks ajaks oli ~4000 eurot ehk 62586 krooni ja säästsin sellega umbes sama palju intressimakseid. Mina olin õnnelik, et sain laenu kaelast ära ja paar aastat suutsin laenuvabalt elada. 

ÕPPETUND 7: Maksa laen enneaegselt, kui see sinu tarbimist segab. Täna arvavad investeerimisgurud, et intressid on kodulaenul nii väikesed, et tasuks pigem selle laenu summa investeerida (aktsiahindade langus on käimas), kuid minu arvamus tavalist inimest arvestades on siiski laenu enneaegse maksmise poolt, sest tavainimene ei investeeri. Minu arvamust ei pea loomulikult enda omaks tegema. Mina sain hea tunde peale laenu tasumist! Kui kaks laenu korraga ära kadus, siis oli paariks aastaks ikka päris mõnus elada kuust kuusse lisapuhvriga. 

Eks ma kogusin pärast laenumaksete tasumist ka selleks, et midagi asjalikku osta või kuskile reisida, kuid investeerimisele ei osanud ma tol ajal mõeldagi. Lugesin vaid selliste gurude teoseid, nagu Peep Vain ja Tony Robbins, aga kui tegutsema pidi hakkama, siis kangestusin ja teadmatusest jätsin Tony audioloengutega edasimineku katki. Vahepeal oli minu perele ostetud korter tühjaks jäänud. Otsustasin, et tahan sellest korterist lahti saada, sest tegelikult olin ostnud enda teadmata (tõesõna, ei süvenenud korteri ostul selle korteri sisusse - kui rumal minust) päris kohutava kinnisvara ja ma ei soovinud seda pidada. Mõnda aega kuulasin esivanemate juttu sellest, kuidas ma ei müü korterit niipea ja siis nende tungival nõudmisel, et nad oskab üürilisi paremini otsida, võtsid nad korterisse üürilised, kes lagastasid korteri veelgi hullemaks. See kannustas mind veelgi rohkem seda müüma. Õnneks peale aastast lepingut sai üürilised välja ja pärast massiivset koridori harjamistööd, korteri rokasest mööblist tühjendamist ja muud füüsilist tegevust sain korteri umbes nelja kuuga müüdud. Tehing teenis ~10 aastaga veidi üle 3000 euro ja müügist saadud raha hoidsin kontol. Päris hea tunne oli esimene isiklik, nagu Rahakratt ütleb, higivaba raha saada. 

ÕPPETUND 8: Ära kuula “targemaid” vaid tegutse oma eesmärkide suunas ise. Mõningail juhtudel on need “targemad” liiga ettevaatlikud, tahavad mingit omakasu asjast saada, või ei ole suutnud nabanööri läbi lõigata. Tee nii, nagu ise heaks arvad  - ka oma vigadest õppimine on hea “kooliraha”, investeering ellu!

Mul õnnestus endale hilisemas elus ka auto osta (päris ausalt ei osanud ma unistadagi sellisest õnnest, sest minu jaoks annab auto tohutu vabaduse), mis oli üsna aeglane ja maanteel jäi möödasõiduga hätta, kuid oli siiski minu isiklik auto. Plaanisin umbes paari aastaga selle summa kinni maksta, kuid siis sattusin vaimustusse odava kütusega sõitvast autost ja vahetasin oma esimese tutika auto 10 000 eurot rohkem maksva tutika auto vastu. Autoomanikuna kogesin esimesi kindlustusjuhtumeid, liisinguvõtmist, auto vahetamise protseduuri ja alternatiivseid variante, kuidas autot remontida odavamalt kui esinduses.

Viimased aastad olen elanud täpselt nii, et kogunud raha suviseks raiskamiseks (rändamised mööda ilma) ja sügisel taas vaikselt raha kokku riisuma hakanud, et suvel see ära raisata. Pole olnud probleemi lastele ekskursioonide maksmiseks ja isegi töö kaotuse olen üle elanud nii, et “ülemuse pe**e saatmise fond” oli umbes paarikuine. Tuleb olla loominguline ja püüda asjast kiirelt üle saada. Loomingulisi tööotsi leida ja teha oli päris äge kogemus!  

Korteri raha investeerisin uude korterisse ja sain kaela uue laenu. Tänaseks on veidi jäänud maksta autoliisingut ja üsna korralik summa korterilaenu. Aasta alguses hakkasin ettevaatlikult puhvrist raha investeerima ja edasine on teile juba teada. Ise olen jube rahul ja mega elevil, kuhu need turud liiguvad!

Postitused on orgaanilised ja muutuvad kindlasti ajas vastavalt sellele, kuidas asju meenutan. Andke teada, kuidas meeldis ja võtke kindlasti osa mängust, mille Facebooki lehele produtseerisin! 

[nobodygivesafxck]

Kuidas teha 2.5-3x väiksemale palgale üleminek võimalikult sujuvalt? Tahaks tööd vahetada, aga ma veits kardan:/

[funtubeweb]

#FF: 10 NFB Filmmakers to Follow on Social Media

“We’re making progress connecting the world, and now let’s bring the world closer together. It’s an honor to be on this journey with you.”

That’s the message published earlier this summer by Facebook founder Mark Zuckerberg on the day the social media platform reached two billion users.

Yes, two billion – more than a quarter of the world’s population. Whether you use Facebook, Twitter, Instagram, YouTube, Tumblr, Vimeo, or all of them, you have the whole world (or almost) at your fingertips.

We at the NFB love these social platforms too, because they allow us to stay connected with our filmmakers and partners. Whether you use social to discover a filmmaker’s day-to-day inspirations, or walk alongside them as they attend prestigious festivals, or even to just get an inside glimpse at their latest projects, social media becomes your best friend.

Here are 10 NFB filmmakers that you’ll definitely want to follow on social media to liven up your timeline.

Patrick Doyon

Nominated for an Oscar® in 2012 for his delightful animated short film Sunday, Patrick Doyon is a producer, animator, illustrator – and father. His marvellous knack for depicting the imagination of a child will brighten your timelines. Follow him on Twitter, Instagram, Tumblr, and Vimeo.

James Braithwaite

His very first animated film, I Met the Walrus, was nominated for an Oscar® in 2008. Now, James Braithwaite is working with the NFB on his next project, Persistent Infection. As you’ll notice if you peruse his website or Instagram page, he’s quite a character.

Chris Lavis & Maciek Szczerbowski

Animation and stop-motion specialists Chris Lavis and Maciek Szczerbowski (or Clyde Henry Productions) strode the red carpets at Cannes and the Oscars® after their first professional production, the magnificent animated short Madame Tutli-Putli (2007). Populated with enchanting puppets and extravagant sets, their Instagram page is a world unto itself.

Ann Marie Fleming

Japanese-Canadian artist Ann Marie Fleming is the head, pencil, and (above all) heart behind the animated feature Window Horses. Follow her adventures, and those of her alter ego, Stick Girl, on Twitter and Instagram! And check out their adorable website: The World According to Stick Girl.

Paloma Dawkins

Paloma Dawkins, alias PalGal, is an animator, comic book artist, and video game developer. Her unique surrealist and kaleidoscopic style will soon be featured in Museum of Symmetry, her next NFB project. Enter her world on Instagram, Twitter, and Tumblr!

Theodore Ushev

Bulgarian-born Montréal filmmaker Theodore Ushev has produced no fewer than 18 films in his 14-year career. His most recent work, the dark and poetic Blind Vaysha, was nominated for Best Animated Short Film at the most recent Oscars®. Follow him on Facebook and Twitter for an exclusive look at his art, inspirations, and future projects.

Alex Boya

Alex Boya, another Bulgarian-born Montréal artist, specializes in medical illustration. Three years after making Focus in the NFB’s Hothouse program, he is now working on a new animated short entitled Turbine. Check out his website, Facebook page, or GIPHY page – which we adore! – for more of his “medical expressionism.”

Matthew Rankin

Recently selected for the Semaine de la Critique at the Festival de Cannes and for the prestigious Annecy and Toronto festivals for The Tesla World Light, Winnipeg-Quebecer Matthew Rankin is noted for his use of historical elements and an aesthetic imbued with lyricism. Dive into his fabulous world on Instagram and Vimeo.

Sylvie Trouvé & Dale Hayward

Also known by their company name of See Creature, Sylvie Trouvé and Dale Hayward firmly believe that anything can be animated. Very active on Facebook, they are currently working on a stop-motion animated film inspired by the mythical Slavic witch Baba Yaga. Subscribers to the couple’s outstanding Instagram feed can follow along on every step of the film’s journey.

Eoin Duffy

Irish-born Vancouver resident Eoin Duffy studied visual communication at the Dublin Institute of Technology and produced the animated short I Am Here with the NFB. Tinged with black humour, her Vimeo and Instagram feeds are gold mines of small, colourful films.

And for a daily dose of all these artists, be sure to follow the NFB on Facebook, Twitter, and Instagram!

The post #FF: 10 NFB Filmmakers to Follow on Social Media appeared first on NFB/blog.

#FF: 10 NFB Filmmakers to Follow on Social Media posted first on http://ift.tt/2sCUYNt