#linnaruum | Explore Tumblr Posts and Blogs

elianathomas · 2 years

Text

10 põhjust, miks metsandus on oluline

Mis puutub metsandusvaldkonda, siis on tegemist rakendusteadusega, mis on võimeline kasutama nii poliitika-, sotsiaal-, loogika-, füüsika- kui ka juhtimisteadusi, et aidata nii metsa majandamisel, kaitsmisel kui ka säilitamisel. Mets on kindlasti kunst, sest see võib aidata saavutada metsast soovitud tulemust ja metsade puhul on see olnud väga oluline osa inimese elust. Selles konkreetses kirjutises saate aru, miks on metsandus inimese jaoks väga oluline ja kuidas see võib olla suurepärane. Metsade ressursside väga tõhus kasutamine on oluline ja siin on metsade väärtust siin maailmas palju põhjendatud. Kui soovid Metsakinnistute ost rohkem teada, siis võta ühendust Metsa ABC platvormiga.

Anname teada 10 põhjust, miks metsandus on väga oluline

See annab metsasaadusi

Metsakaubad on alati olnud väga olulised, olgu need siis puiduna, mida kasutatakse mööbliks ja ehituseks, või puidu kujul, mida kasutatakse mitmel kujul ja isegi kütusena. Puiduväliseid metsasaadusi, mille hulka kuuluvad lehed, bambused, rosinad, rummud jne, on mitmesuguseid ning need saavad metsameestelt palju tähelepanu, kuna neid kasutatakse igapäevaelus väga palju.

Magevee reguleerimine metsandusega

Mis puudutab magevett, siis 75% mageveest kasutatakse nii tööstus-, kultuuri- kui ka koduseks ostmiseks ning seda varustatakse otse metsast pärinevate valgalade kaudu. 80% maailma elanikkonnast on veeprobleemiga ja nii saab metsandus aidata pääseda sihtpiirkondadesse, kus inimestel on veepuudus. Mage vesi muutub väga oluliseks ja metsandus aitab inimestele värsket vett anda.

See vähendab kliimamuutusi

Kliimamuutus on väga suur probleem, kuid kui rääkida metsandusest, siis see võib aidata leevendada igasugust kliimamuutust. Metsandus on selleks, et hoida ja kaitsta keskkonda ning kliimamuutused võivad metsade raadamise ja CO2 degradeerumise tõttu kaasa tuua halva olukorra. Kui metsandus on olemas, on see inimese eksistentsile hea.

Metsandus aitab jätkusuutlikku tulevikku

Inimeste ellujäämine on võimalik ainult siis, kui elu on jätkusuutlik ja tagatud on kõik põhilised mugavused nagu õhk, toit, vesi ja peavari. Metsandus on oluline ja see võib olla võimalus inimeste ellu panustada, pakkudes neile kõiki põhilisi mugavusi. Raadatud alad saab väga hästi elustada istanduste abil ja uue metsa rajamisel on see võimalik ka mõne plaani abil.

Bioloogiline mitmekesisus metsanduse kaudu

Oma mitmekesisuse ja loodusliku ilu osas on metsandusel väga oluline roll. Eelkõige troopilisel metsamaal võib esineda erinevaid liike ja need on ökosüsteemi jaoks olulised. Metsad tagavad kohaliku taimestiku ja loomastiku olemasolu, mis aitab keskkonda paremaks muuta.

Kui soovid Raiejäätmete ost rohkem teada saada, võid kindlasti ühendust võtta Metsa ABC platvormiga.

Metsanduslik linnaplaneerimine

Mis puudutab linnametsandust, siis see on ka metsanduse aladistsipliin, sest tegeleb tegelikult ka linnaruumi vajaduste ja probleemidega. On linnaruume, mida tuleb paremini ära kasutada, ja linnametsandusel on õhu ja vee filtreerimisel, esteetika säilitamisel ja elusloodusele ühiste elupaikade pakkumisel väga oluline roll. Linnametsandus aitab ka energiat säästa. Tänu linnametsandusele on leitud palju kogukonna rikastamise ja tervisega seotud eeliseid.

Metsanduse ja põllumajanduse koostoime

When it comes to forestry, it definitely helps agriculture as well since increasing groundwater recharge and regulating local climate help in improving the overall environment of a particular place. If the environment of a particular place is good, it is also suitable for agriculture and last can definitely be called agroforestry where agricultural crops start growing in a very good manner.

Metsanduse kaudu metsloomad ja veeökosüsteemid

On näha, et metsad on koduks paljudele liikidele ja seal võivad olla nii ökosüsteemid kui ka metsloomad. Erinevates piirkondades on metsades rahvusparke ja looduskaitsealasid ning see aitab välja mõelda metsloomade elupaigavajadusi, mis on metsa väga oluline osa.

Puhke- ja maastikukorraldus läbi metsanduse

Inimesed saavad loodusega ühenduse luua ja metsa külastades hakkavad nad kogema vaikust. Mets on ka koht, kus saab tõhusalt tegeleda puhke- ja maastikukorraldusega. Metsas saab teha palju tegevusi, näiteks matkata, jalgrattaga sõita, aga ka läbida metsa eri radasid. Metsast on saanud paljude jaoks ka turismikoht, sest metsades võib kohata erinevaid metsloomaliike.

Metsamajandus üldises arengus

Vaid metsamajanduse kaudu on riigil võimalik saada ka mingit kasvu ja metsamajandus on riigi jaoks väga oluline. Metsa olemasolul üritab rohkem külastajaid metsast sisse astudes teada saada, samuti saab infot erinevate liikide ja taimeliikide kohta. Metsad aitavad kaasa riigi kasvule ja see riik suudab palju paremini teha, et tuua metsadesse rohkem rajatisi.

Järeldus

Metsandus on oluline erinevatel eelpool mainitud põhjustel ja kui metsandus on hästi tehtud, võib see kindlasti kasuks tulla riigi ümbruskonnale. Kui soovid Raiejäätmete ost rohkem teada saada, võid kindlasti ühendust võtta Metsa ABC platvormiga ja see konkreetne platvorm on ühtlasi ka viis, mille kaudu saad metsast rohkem teada. Erinevate riikide valitsused on metsadele omistanud piisavat tähtsust, kuna need muutuvad inimese jaoks erinevate asjade allikaks.

more read: https://metsahooldus.blogspot.com/2022/06/kas-pollumaa-on-tulus-investeering.html

0 notes

kinnisvarablog-blog · 5 years

Photo

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/sisekujundusliku-inspiratsiooni-puudumisel-voib-linnaruum-hadast-valja-aidata/

Sisekujundusliku inspiratsiooni puudumisel võib linnaruum hädast välja aidata

Olukorras, kus sisustusajakirjad ning väljaanded on end ammendanud, tasub oma vaatevälja veidi avardada.

Sisekujunduslikku inspiratsiooni saab ammutada pea kõikjalt, ühed tähelepanuväärt kohad, kuhu sisekujundajad soovitavad esmajärjekorras pöörduda, on aga restoranid-kohvikud ning butiigid ja hotellid, vahendab domain.com.au.

Söögikohad, nagu paljud teisedki avalikud kohad, üritavad nimelt kaasaja trendidega järge pidada ning on teinekord neist vaat et kilomeetri jagu ees. Butiikidest ja hotellidest leiab seevastu tihtipeale imekauneid sümbioose kaasaja trendidest ning asutuse-brändi enda eripärast.

Isegi kui taoliste kohtade stiil ja lahendused sinu väljavaadete, heakspidamiste ja majapidamisega ei sobi, pakuvad need kahtlemata tubli annuse inspiratsiooni ning väikest sissevaadet tulevikku.

#Tub #üles ehit

0 notes

johannafinal · 7 years

Text

VIDEO Valmistume töö tulevikuks täna | Kaspar Kruup | TEDxTTU https://www.youtube.com/watch?v=0WYks71VbZI Praegu keerleb kõik töö ümber. Kas kunagi võib juhtuda, et inimesed ei töötagi? Meie ressurssi on vaja, meil on teadmisi, aega, oskusi, mille eest meile tahetakse maksta. Inimese väärtust muudetakse töös, mida ta teeb. Teed tööd ja ostad selle raha eest teiste tehtud tööd. Kas töö on püsiv nähtus? Muutuv nõudlus inimeste ressursside järele. Tehisintellekt - ei söö, ei maga, tal pole probleeme. Masinat saab õpetada tundma, õppima, sünteesima jne. 47% töökohtadest asendatakse 2035.aastaks (The Economist) Õppivad masinad. Intelligence is what machines haven't done yet. Isejuhtiv auto - inimese asemel juhib masin. Sellega tegelevad ka Automaatne parkimine ja maanteel sõitmine. ca 2040 75% autodest on täisekonoomsed. MÕJU: - vähemad inimesed peavad omama isiklikku autot - väheneb äärelinnastumine? - autod ei pea kunagi parkima, on püsivas ringluses, muutub linnaruum - autod ei tee õnnetusi Transpordisektor on suur tööandja - ei ole kindel amet. Füüsiline töö - liinitöö - teenindussektor - ajutöö. Mis takistab meid inimesi asendamast ka kahes viimases valdkonnas? Millal hakkame inimest väärtustama muud moodi, kui tema tehtud töö ja palganumbri järgi? Kui tööd on vähem, on inimestel rohkem vaba aega. Inimesed peavad õppima olema sotsiaalsemad. Kodanikupalk - eksperimendid Helsingis ja Hollandis.

0 notes

professionallimits-blog · 7 years

Text

EHITUSKUNST

Eesti arhitektuuri käsitlev jätkväljaanne.

Asutatud 1983.aastal.

Kokku 58 eksemplari -

kuni 39/40 Eesti Arhitektide Liit (peatoimetaja Leonhard Lapin)

kuni 53/54 Sihtasutus Kultuurileht (peatoimetaja Ingrid Ruudi)

kuni tänapäevani Eesti Kunstiakadeemia (viimane väljaanne 2016. Aastal, peatoimetajad Kadri Klementi ja Aet Ader)

Focussing on Estonian architecture. Published once a year.

First edition - 1983.

58 publications -

Until 39/40 Estonian Architects Union (head editor Leonhard Lapin)

Until 53/54 Foundation Kultuurileht (head editor Ingrid Ruudi)

Until nowadays Estonian Academy of Arts (last edition in 2016, head editors Kadri Klementi ja Aet Ader

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

No 36/37 Klassika ja klassitsism, 2003

See on kõige vanem eksemplar, mis ma kätte sain ning minu esmamulje ajakirjast: Ajakiri on paks, meenutab raamatut. Tekstid on Eesti kui ka Ingliskeeles.

Antud raamat käsitlev alguses klassistsismi üldiselt, näiteid maailmas ja jõuab Eestini. Jõuab uuemate klassitsismi lahendusteni/arhitektuurisete lahendusteni.

This is the oldest copy and my first impression in the magazine: The magazine is thick, like a book. The texts are in Estonian and also in English.

This book talks about classism, what is it and some examples. Finally the magazine reaches newer classical solutsions (in architecture)

-Oxford. GB.

No 41/42 2005 (peatoimetaja Ingrid Ruudi/head editor Ingrid Ruudi)

Välimus: paber on teistsugusest materjalist

See ajakiri räägib üldiselt arhitektuurist ja selle arengust, näiteid on nii Suur Britanniast, Prantsusmaalt kui ka Eestist (näiteks Kopli liinid)

Appearance: In that magazine, paper is different

This magazine generally speaks of architecture and its development, examples frim GB, France and Estonia (for example Kopli lines).

Andres Kurg. GB

Tõnis Kimmel. Veel kord sekkumisest

Kalle Komissarov. Kõvaks keedetud arhitektuur

Indrek Peil. Arhitektuur kui vastuolude distsipliin

Tõnu Laigu. Optimismi viljad

Katrin Paadam. Kopli liinid – kas oma või võõras allakäigutee?

Emotsionaalne arhitektuur. Intervjuu rumeenia-hollandi kunstniku Călin Daniga

Mike Davis. Slummide Planeet

Stephen Cairns. Triivimine. Arhitektuur migratsioon

No 43/44 Arhitektuur ja meedia/ Architecture and media 2005

Tutvustusest loeme, et edukas arhitektuuribüroo peab tänapäeval tegelema ka suhtekorraldusega.

Meediakujund loeb. Intervjuu Laura Iloniemiga

Pingutatakse suurema kajastuse nimel, arhitektuuri populaarsus tõuseb. Intervjuu- Imago on arhitektuuris järjest olulisem.

Successful architectureal firm must also deal with public relations today.

The media image reads. Interview with Laura Iloniuemi.

Make an effort for greater reflection, the popularity of architecture is rising.

Interview - Imago is more important in architecture

No 45/46 Keskkonnatundlik arhitektuur/Environmentally Sensitive Architecture 2006

Inga Raukas. Tark disain.

Ökoloogiline disain. Ökoloogiline prototüüp: puitlaastud, hundinuiavill, saviblokid ja lihtsast töötlemata puidust. Eestis kasvava majanduse tuuleveskite, inimeste uljuse või, vastupidi, konservatiivsusega võideldes on väga raske katsetusi ja riske vajavaid projekte teostada.

Inga Raukas. Intelligent Design.

Ecological architecture. Prototype ecological house- built of clay blocks made of mood chips and bulrush wool and simple structural elements of unfinished wood. In struggling with the windmills of Estonia’s growing economy, the daring of people, or reverse conservatism, it is very difficult to achieve the realisation of projects requiring experimentation and risk.

No 47/48 Louis Isadore Kahn.

Raamat/Ajakiri räägib ühest arhitektist.

Ingrid Mald-Villand, Toivo Tammik. Toimetuselt

Louis I. Kahn. Monumentaalsus (1944)

Louis I. Kahn. Vorm ja kavand (1960)

August Komendant. Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt-õpetaja

Olavi Pesti. Sajanditagune Kuressaare.

Anne Griswold Tyng. Louis Kahni mateeria, valguse ja energi

Alexandra Tyng. Vorm, kord, kujundus: Inspiratsiooiprotsess

Robert McCarter. Louis I. Kahn ja Aldo van Eyck: paralleelid moodsa arhitektuuri teises traditsioonis

The magazine talks about one achitect- Louis Isadore Kahn.

-vaade Mehhikost/view: Mexico

No 49/50 Poliitiline linn/Political city

Suur osa tekste lähtub Eesti Kunstiakadeemias 25-26.arillil 2007 aastal peetud sissekandeist.

Michael Sorkin. Linnadisaini lõpp(eesmärgid)

Volker Eick. Neoliberalism ja linnaruum

Jüri Soolep. Ääremärkused diagnoosiks: Imagosfäär tulgu I

Toomas Tammis. Katkestuste linn

Toomas Paaver. Mida õpetab Sakala saaga?

Anne Haila. Maakasutuse legaalsed ja moraalsed aspektid: Hiina juhtum

Lilia del Rio. Iga linn on saar: Vaade Mehhikost

Alan Prohm. L’Urbanisme n’existe pas. Situatsionistlik kriitika ja radikaalne praktika

Vabadusplakat

Political city. The problematic and several texts of this issue are from Urban Studies Days, held at the Estonian academy of Arts in April 25th-26th, 2007.

No 50/51 Positsioonid/Positsions. 2010

Ajakiri räägib üleskutsest jagada oma mõtteid teemal, millist arhitektuurikirjutust me vajame. Arhitektide arvamused teooria ja praktika suhtes.

Kasutatud erinevaid kursusetöid ning kirjutatud on ka seminaridest (Riik kui kodu)

The current issue started with a new editorial board and a widesbread call for papers on the issue of which kind of architecture writing we need. Architects opinions about most common theoretical strands and viewpoints.

In this number has been used different master theses and comments from the seminars (The State as home)

No 55 Arhitektuuriharidus oma digitaalse reprodutseeritavuse ajastul 2012 (peatoimetajad/head editors Kadri Klementi ja Aet Ader)

Teistsugune välimus, teistsugune sisemust.

Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik. Graafilistelt disaineritelt

Maarin Ektermann. Kõrghariduse kriitika ning võimalikud alternatiivid

Toomas Tammis. Arhitektuur kui praktika ja uurimus. Mõned mõtted arhitektuuriharidusest Eesti Kunstiakadeemias

Vladimir Frolov. Strelka* suund. Arhitektuuriharidus tänapäeva Venemaal

Sam Jacob. Kopeerimise muuseum

Ludger Hovestadt. Järgmine suur sund

Christopher Maloney. Kuidas õpetada parasiit-professionaali

Reedik Poopuu. Ülikool versus linn

Alvin Järving, Mari Hunt. Subkultuurid ehituskunstis

Mari Rass. Ruum parandab – kaasaegne kinnipidamisasutus

Johanna Jõekalda. Retrospektiiv ja tulevikuperspektiiv – Ülevaade Eesti Kunstiakadeemia arhitektiõppest möödunud aasta sündmuste näitel

Kunstiosa

Different from outside, diffetent from inside.

No 56. ...nagu arhitektuurist tantsida/ ..like dancing about architecture 2013

Arhitektuuri kolme mõõdet esitatakse tihti kahes- jooniste ja skeemidena- või hoopis täht tähe järel tekstina. Arhitektide mõtted ruumist teisenevad sõnadeks, piltideks, visanditeks, renderiteks, žestideks, heliks, filmiks, tunneteks ja aistinguteks.

Architecture’s three dimensions are often presented in two- as drawings, diagrams or, letter by letter, as text. Architectural thoughts transfrom into words, images, sketches, renderins, gestures, sounds, films, feelings and percetions.

No 57. Tellis, mida sina soovid? / What do you want, brick? 2015

Manuel Kretzer. Miks nii tõsine?

Kärt Ojavee. Integreeritud tehnoloogia elukeskkonnas

Ivan Sergejev. Materiaalsuse kiituseks

Mirko Zardini. Austusavaldus asfaldile

Siim Tuksam. Aine olek

Eve Komp. Ruumide vahel

Grete Veskiväli. Manifest kehalisele maastikule

Klaske Havik & Gus Tielens. Materjal ja atmosfäär

No 58. Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile/ The Measure Power is What It Does with Architecture 2016

Kaja Pae. Sa eelistaksid mitte? Avalikust ruumist, kontrollist ja vastutusest.

Maroš Krivý. Parametritsistlik* arhitektuur, tark linn ja konsensuspoliitika

Roland Reemaa. Sisemusest.

Bart Cosijn. Demokraatia teatri lammutamine.

Maroš Krivý & Owen Hatherley. Elamuehitusest.

Maria Freimann. Arhitektuuri uued väljakutsed.

Johanna Jõekalda & Mario Carpo. Kaasaja märkidest.

Andres Ojari, Toomas Tammis, Siiri Vallner, Aet Ader, Kadri Klementi. See on radikaalne kontekstualism.

-Väljak siseruumis, meediakunst, reklaamid, ärid, üritused, ühistransport, ootesaal ning turvakaamerad Rotterdami rongijaamas, Hollandis. Foto: Roland Reemaa

See on viimane ilmunud eksemplar.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kokkuvõtteks. Ajakirjad muutusid ajas, enda välimuselt kaante pealt kui ka raamatu sisemuses. Ajakirjade juures on positiivne see, et seal on tekst nii eestikeeles kui ka ingliskeeles, kuid negatiivne see, et antud ajakiri tundub liiga folisoofiline ja minu jaoks oli raskesti loetav. Kuigi pean tõdema, et kui võtta internetis raamatute tekstid lahti, siis seda on parem lugeda. Internetis pole artiklitel nii palju pilte kui raamatus ning on ainult eestikeeles.

In conclusion. The magazines changed over time, with their looks on the cover and inside the book. The positive thing is that there is text in both languages, in Estonian and English, but the negative thing is that this magazine seems too philosophical and difficult to read (at least to me). Although I have to admit that when you open Ehituskunst magazine on the internet, it's better to read it. There aren't so many pictures next to articles, as in the book, and it's in Esonian only.

-BM

#ehituskunst magazine ajakiri likeabook

0 notes

nurkseschool · 7 years

Text

Poliitilisi eksperimente, mitte ainult eksperimentaalset poliitikat!

Autor: Kadi Maria Vooglaid

Artikkel ilmus algselt Müürilehes.

Kohalike valimiste eel leian ma end ebameeldivalt tuttavast olukorrast – kogu oma hääleõigusliku elu jooksul pole mul õnnestunud pääseda protestihääle andmisest. Ei, ma ei naudi seda. Olen veel võrdlemisi noor, vaat et aatelinegi, ning ma ei ihka midagi enamat kui olla lihtsalt millegi poolt. Paraku pole see võimalik.

Võib väita, et kohalike valimiste puhul ei ole asi ometi nii dramaatiline. Tõsi, kõikides programmides on rida mõistlikke, kohati isegi inspireerivaid ideid. Äkki polegi vahet, kelle poolt hääletada? Mnjah… Me ju kõik teame, et see pole nii. Panused ei tule mängu mitte sisulisel, vaid poliitilisel tasandil. „Valin sotse, sest vihkan EKREt.” „Valin IRLi, sest Aeg pole Savisaar.” „Valin VTKd, sest ma pole suutnud Michalile siiani andestada.” Jne. Mitte enam nii inspireeriv, või mis?

Jah, kohalikel valimistel tuleb erakondliku võimuvõitluse traagiline kõrvalprodukt – iga viimse kui tänavalambi, koolilõuna ja roheala ehk elementaarse ning apoliitilise ülepolitiseerimine – reljeefselt ilmsiks. Naljakal kombel on aga hoopis nõnda, et praeguses süsteemis sekundeerib arbitraarse ülepolitiseerimisele olulise depolitiseerumine. Olulise all pean silmas demokraatiat ennast ja depolitiseerumise all seda, et kehtivat süsteemi ei ole võimalik mõistlikke vahendeid kasutades muuta.

Toon näite. Küsisin kord ühelt parlamendiliikmelt, kas ta näeb kehtivas korras ka vigu või murekohti. Ta vastas: „Tead, tüdruk, meil siin riigis on õnneks selline tore asi nagu demokraatia, mis tähendab, et asjad lihtsalt käivad nii ja kõik.” Pillas mulle sellise lause, nagu see mõttetera oleks taeva kingitus ja elu olulisim õppetund. Minul aga jäi halb maik suhu.

Loomulikult ei saanud ma pärast nii ebakriitilist repliiki seda teemat hüljata. Ilmselgelt on olukord ideaalist kaugel. Mida rohkem sellele mõtlesin, seda selgemaks sai, et tegemist pole minu subjektiivse kapriisiga, vaid demokraatia kui oluline institutsionaalne infrastruktuur vajab põhimõttelist nüüdisajastamist.

Demokraatia vajab moodsat taristut

Ühiskonna toimimise tagavad laias laastus „kõva” ja „pehme” taristu. Esimene neist hõlmab näiteks transpordi- ja energiavõrku ning on vajalik selleks, et majandus õitseks. „Pehme” taristu on aga vajalik selleks, et inimene õitseks, ning see koosneb asutustest ja institutsioonidest, mis tagavad ühiskonnas teatud standardid, võimaldamaks elada koosmeeles ja kaitstuna. Sinna kuuluvad näiteks haridus- ja tervishoiusüsteem.

Hästi toimivas ühiskonnas on nii „kõva” kui ka „pehme” taristu omavahel loogiliselt seostatud – asutused ja institutsioonid tagavad nii materiaalse, juriidilise kui ka kultuurilise keskkonna, mis on võimeline iseennast ajas ja ruumis pidevalt uuendama, et tagada eeldused stabiilseks arenguks. Demokraatlik riigikord on samuti osa „pehmest” taristust.

Millegipärast pole seda aga viimase kahesaja aasta jooksul nüüdisajastatud ning sellisena on see muutumas arengut pidurdavaks teguriks. Ülejäänud taristu käib ajaga kaasas – internetikiirused tõusevad, luuakse uusi lennuühendusi ja ehitatakse raudteid, koolides on moodsad õppekavad jm –, aga demokraatia võrdub endiselt perioodiliste valimistega. Tsiteerides Argentina kodanikuaktivisti Pia Mancinit: „Me oleme 21. sajandi kodanikud, kes püüavad suhelda 19. sajandi institutsioonidega, mis on rajatud 15. sajandi tehnoloogiale.”

Demokraatia tähendab praegu palju enamat kui valimisi ning selle realiseerumiseks peavad olema tagatud nii juriidilised garantiid kui ka tehnoloogilised lahendused.

Esmalt tehkem endile selgeks üks väga oluline nüanss: see, et meil on e-valimised, ei tähenda, et elame moodsas demokraatias. Meil võib olla ka e-õpe, aga kui sellega ei kaasne õpimetoodikate nüüdisajastamine vastavalt uusimatele tõenduspõhistele pedagoogilistele paradigmadele, on endiselt tegu sisuliselt ajast maha jäänud praktikaga. Nii on ka demokraatiaga. Tõendeid praeguse süsteemi ebaefektiivsusest, nii normatiivsel kui ka empiirilisel tasandil, on kogunenud eiramatul hulgal. Nii valimisaktiivsus, erakondadesse kuuluvus kui ka usaldus institutsioonide vastu on kõik juba aastakümneid tagasipöördumatus langustrendis, olles praeguseks rekordmadalal tasemel. Midagi lihtsalt tuleb ette võtta, kui soovime ka lähitulevikus demokraatias elada.

Usun, et kõige suuremaks takistuseks on siinkohal kinnihoidmine aegunud paradigmast, mis võrdsustab demokraatia erakondadevahelise konkurentsi ja perioodiliste valimistega. Mõlema jaoks võib säilida demokraatias oluline koht, kuid tänapäevane lähenemine demokraatiale peab olema märksa fantaasiaküllasem. Demokraatia tähendab praegu palju enamat kui valimisi ning selle realiseerumiseks peavad olema tagatud nii juriidilised garantiid kui ka tehnoloogilised lahendused. Lisaks e-valimistele tuleks pöörata senisest märksa rohkem tähelepanu digitaalsete võimaluste kasutamisele kodanike sisuliseks kaasamiseks seoses poliitikaloome ja elukeskkonna kujundamisega, aga selleks et tehnilistest lahendustest maksimaalselt kasu lõigata, tuleb vaadata kriitiliselt üle ka võimusuhete formaalsed aspektid ning tegeleda sihikindlalt kaasamispraktikate ja avatud valitsemise põhimõtete järkjärgulise institutsionaliseerimisega, et juba sõnastatud heade tavade rakendamine ja puuduolevate lisamine ei sõltuks üksnes valitsuse koosseisu meelevallast.

Taristu nüüdisajastamine vajab muudatusi mängureeglites

Mängureeglite muutmine on demokraatia taristu nüüdisajastamise kõige kriitilisem punkt, kuna poliitikas on pea võimatu teha eksperimente, ent ilma nendeta tegelikku mõju omavaid muutusi ei toimu.

Peatugem taas hetkeks, et selgitada üht järjekordset nüansivahet: eksperimentaalne poliitikakujundamine ning poliitiline eksperiment on täiesti erinevad asjad. Esimene neist tähendab seda, et ministeeriumidel ja ametkondadel on laiemad volitused katsetada uuenduslikke poliitikaid kontrollgrupi peal, enne kui need laiemalt kasutusele võetakse. Kodanikupalga eksperiment on hea näide. Samuti võib eksperimentaalse poliitikakujundamise all mõista uuenduslikke taktikaid, mis ilma suurema juriidilise sekkumiseta võimaldavad suunata kodanike käitumist soovitud tulemuste suunas. Seda nimetatakse „nügimiseks”. Näiteks kasutatakse peeneid psühholoogilisi nippe, et mõjutada inimesi õigeaegselt makse deklareerima.

Ehkki eksperimentaalne poliitikakujundamine võiks olla loomulik osa nüüdisaegsest valitsemisest, tuleb meeles pidada, et poliitilistel eksperimentidel on kordades olulisemad ja sügavamale ulatuvad tagajärjed. Poliitiline eksperiment tähendab seda, et muudetakse mängureegleid, mis määravad võimusuhete tasakaalu institutsionaalsel tasemel ehk teisisõnu selle, kellel on millistel tingimustel ja millises ulatuses võimalik osaleda otsuste tegemise protsessis. See, kui suurt rolli mängib kas või üksnes valimisprotseduuride muutmine, tuleb valusalt ilmsiks näiteks Ühendriikide puhul, kus on räägitud aastakümneid elektoraalkolledži kaotamisest ja gerrymanderluse reformimisest. Eestiski lõi poliitilise maastiku täiesti segi erakonna registreerimiseks vajalike liikmete miinimumarvu langetamine. Just selliseid eksperimente vajab elujõuline demokraatia, et olla kohanemisvõimeline ning lähtuda ühiskonna tugevustest ja vajadustest.

Demokraatia ei ole doktriin, vaid elav eksperiment, ning just see teebki selle huvitavaks.

Demokraatia kui nähtuse taaspolitiseerimine tähendabki seda, et nende mängureeglite üle on võimalik konstruktiivselt arutleda ning näha argumenteeritud arutelu tulemusena muutusi nii juriidikas kui ka praktikas. Riiklikul tasandil võiks see tähendada näiteks seda, et arengukavade ja suurt avalikku huvi tingivate eelnõude koostamisel rakendatakse formaalsemaid ning ausamaid reegleid huvigruppide kaasamisel, arvestades äri- ja mittetulundussektori ebavõrdseid võimalusi oma huvide esindamisel. Kohalikul tasandil võiks see aga tähendada kodanike vahetut, pidevat ja juriidiliselt siduvat kaasamist nende kodukohaga seonduvate küsimuste üle otsustamisel või näiteks asumiseltside esindajate õigust osaleda halduskogude töös. Tehnoloogilised vahendid nende eesmärkide saavutamiseks on olemas. Inimeste tahe ühise reaalsuse loomises rohkem osaleda on kõrge nagu haritud ühiskonnale kohane. Nüüd on vaja, et institutsioonid järele jõuaksid.

Kosmos versus kodukoht

Demokraatia taaspolitiseerimine on eriliselt oluline ajastul, mil senised mängureeglid on viinud mitmel pool eliidi konsolideerumise ning avalikkuse groteskse polariseerumiseni ning usk demokraatiasse, eriti noorte seas, on viimase saja aasta madalaim. Sisulise diskussiooni avamine ühiskonna toimimise alustalade üle võib innustada paljusid noori, kes nutavad taga aega, mil maailmas oli veel midagi avastada. Selle asemel et pöörata pilk kosmose koloniseerimise poole, võiks anda võimaluse panustada kodumaa eluolu uueks loomisesse. Demokraatia ei ole doktriin, vaid elav eksperiment, ning just see teebki selle huvitavaks. Ent miks peakski tahtma osaleda eksperimendis labase laborihiirena. „No experimentation without representation.”

Ühiskondliku elu korraldamisest rääkides tuleb meeles pidada seda, et kõik peale põhiseaduse preambuli on suuremal või vähemal määral arbitraarne – piisab sellest, kui võrrelda kahe demokraatliku riigi toimemehhanisme, et mõista, kuivõrd erinevad võivad olla demokraatlikud mängureeglid. See tähendab, et õigeid vastuseid ei ole, ning seega on põhjust jätkata ühiseid otsinguid õiglasema ja mõistlikuma ühiskonnakorralduse loomise teel, lähtudes olukorra võimalustest ja vajadustest. Usun, et demokraatia taaspolitiseerimine ehk mängureeglite strateegiline muutmine võib pikas perspektiivis viia kõige selle depolitiseerumiseni, mis ei tohiks algusest peale poliitiline olla – elamisväärne linnaruum, väärikas sissetulek, vabadus elada elu oma südametunnistuse kohaselt. See on miski, mille poolt võin olla küll.

#nurkse #demokraatia #uuendamine #pehmetaristu

1 note · View note