#suvi on läbi | Explore Tumblr Posts and Blogs

kevadlaps · 6 years

Text

Olen tahtlikult või tahtmata kurt florist,

Tead, olen tegelikult juba kõigest selgelt aru saanud,

Need sõnad, mida too kord laususid, need kurdistavalt värdjalikud sõnad

Poetasin kõik mida anda oli su ribide vahele, viimsed tundeseemned südamesse, et kevad saabudes saaksid õitseda uhkemalt kui ükski teine roosiaed,

Oeh, minu metsik roos oli kauneim kui miljon teist roosi, tema okkaid maha viilida ega murda ei saanud – tema murdis mind

Need samad sõnad, mis su südamest kopsudeni tookord jõudsid, need vist istutasin mina,

Olen alati taimedega väga halb olnud, kuid kusagil sisimas lootsin, et sina jääd

Eitus ja mitte aksepteerimine saatuslikuks saab,

Tookord ei suutnud ma sellest liiga sügavalt mõelda, sellele ei olnud mu südames ruumi,

Silmad ei tahtnud näha ja kõrvad ei tahtnud kuulda,

Seega olin need sõnad ammu unustanud, aga midagi nagu torkis...

Unustamine ja asendamine hävingut ainult kaasa toob,

Elades pimesi, hoolimatult, ekslikult

Impulsiivselt, kannatamatult, negatiivselt, ei andnud mulle mitte midagi,

Mitte midagi mis asendaks või tagasi tooks kõike – sind

Tundsin kõike, kõike mida tundma ei pidanud; tundsin tormi, hävingut, kaotust – kaotasin iseend

Kahetsus minust nõnda võitu sai,

Olen kindel, et oma viimsel elupäeval, kõik mida olen varem kaotanud või kaotas mind,

Kõik see, kõik see mõeldamatult kalliks jääb, kuid siiski...

Oeh, oma viimsel elupäeval, sind siin ei ole –

Veel rohkem, rohkem, rohkem

Palun ütle seda veel selgemalt!

Tead sa, ma tegelikult saan väga hästi aru

Saan aru, oled juba lahkunud ja tagasi tulla ei kavatse

Saan aru, pead mind ülearuseks koormaks, tahaksin seda teadmist nii väga unustada, aga...

Naiivne lootus saatuslikuks saab,

Tead sa, ma ei ole isegi kindel kuidas sulle öelda, et taevas on helesinine

Või mida ma tegema peaksin, et aru saaksid kui kõrgel pilved öösiti hõljuvad,

Kes või mida olema pean, et neid sinuga viimsel korral koos vaadata,

Ütle seda veel selgemalt!

Kirjuta memo, et sa seda ära ei unustaks

Kohtume homme kell 10:00 rongijaamas, ootan sind nagu ootad oma lemmikkohvi – kannatamatult,

Mina ostan pileti ja sina valid kohad, mitte ükski sihtkoht ei jää liiga kaugeks

Ajutiselt eksisteerib ja igavesti olemas – kõik kunagi otsa saab, kuid tähendust ei kaota,

Isegi kui tema õied on langenud ja närtsivad, on roos endiselt kõige kauneim lill

Isegi kui suvi läbi saab, jäävad seal loodud mälestused mulle kalliks,

Isegi kui nõnda lahkusid, on sul alati koht mu südames

Olen ikka veel lootuselt kurt – ei kuule mida kuulda ei taha,

Pane see sõnadesse, anna sellele hääl!

Ütle seda!

Ja siis, isegi kui näeksin sind oma viimsel päeval,

Olen kindel, et isegi oma viimsel päeval laulaksin ma armastusest,

Sest sina ei avalda mulle sõnagi, ei üht ainsatki

Oeh, ma ei suuda ikka veel uskuda, et oma elu viimsel päeval ei ole sind siin,

Veel rohkem, rohkem, rohkem

Sa pead veel, veel, veel rohkem

Pead veel rohkem selgemalt rääkima!

1 note · View note

kinnisvarakool · 3 years

Text

Domus Kinnisvara: Abikaasa osalemine või mitteosalemine tehingus

Läheneb suvi, mis on Eestis läbi aegade olnud populaarseks abiellumise ajaks. Kuigi veel pole Statistikaamet avaldanud täpseid andmeid 2020.a. abielude ja lahutuste statistika kohta, näitab üldine trend abielude kasvu ja lahutuste vähenemist. Võimalik, et tänane tervisekriis on mõjutanud seda näitajat. Kui abielu emotsionaalne pool korraks kõrvale jätta, saab keskenduda abieluga seotud õiguste…

View On WordPress

0 notes

brrrrrism · 4 years

Text

"Nancy Drew. Roim kuninganna õukonnas" - Carolyn Keene

“Nancy Drew. Roim kuninganna õukonnas” – Carolyn Keene

Kirjastus: Ersen

Lehekülgi: 175

Ilmumisaasta: 2000

Suvi on küll läbi, aga suvest lugemine teeb ikka tuju rõõmsamaks. Samas, kui Nancy raamatutesse rohkem süveneda, tundub nagu oleks tüdrukutel koguaeg suvi või vaheaeg. ELu nagu paradiisis… või siiski? Vaba aega leidub neidudel küll ohtralt ning, nagu raamatutest ka selgub, igav ei hakka neil kunagi. Üks seiklus teise otsa, nõnda ka seekord…

Tutvu…

View On WordPress

#ameerika #detektiiv #nancydrew #noored #põnevik #saladused #sari #sõbrad

0 notes

helinmuudla · 4 years

Text

kui sa tahad prooovida

muuta mu maailma

et ma ei peaks enam ohverdama oma õnne

kunsti nimel

kuid kas üldse enam annab päästa seda

uppuvat laeva

sel tormisel elumerel..

kui sa tahad proovida

tunda saada taevast

tuleb minna läbi põrgu

ma läksin läbi põrgu ja minu sees on põrgu ja sina läheb läbi minu ehk läbi põrgu ja mina saan siis taeva ja sina saad taeva

ja järsku on õhtu.

pole maad ega taevast, kõik kadus õhku.

kaasa arvatud sina

mu ettekujutusvõime kujutab mulle ohtu

igal hommikul küsin endalt mis oli reaalsus ja mis uni

see mis meie vahel oli oli ilus kuni

sa veel mu dm-ides olid möödunud suvi

ja me rääkisime varahommikutundideni

mis värvi olid meie selle suve esimesed liblikad ja

kuidas ma ei ole nagu teised tüdrukud.

0 notes

peakuknr1org · 4 years

Text

Week 8 - grande finale

Teate mis? Kohe ongi kõik. Astume viimasele nädalale vastu selg sirgelt ja pea püsti. Nüüd ei ole enam midagi kaotada. See kirss tordile tuleb nüüd eriti magus välja valida ja suvi kõva statsiga ära lõpetada.

Möödunud nädalal saime kõik kõvasti vihma ja külma. Vahepeal oli talve tunne juba ja õhtune soe dušš pole ammu enam nii mõnus olnud. Mis ei tapa teeb aga tugevamaks. Karastunud mehed ja naised on meist siin bookfieldil kahtlemata saanud. Taavi veel isegi kavatseb kummikutega minna viimaseid kliente kollitama.

Kohtusime jälle Leedsis ja nautisime päikest ja sõõrikuid. 😎☀️

"The greatest challenges humans face throw-out their lives are two:1- the challenge of where to start, 2- the challenge of when to stop."

-Sameh Elsayed

Storyd:

Merili: Mul on meeles see kui istusin reede õhtul ühe perega maha, kellega oli väga vahva, ja siis pereisa oli kohaliku õlleepruulikoja omanik ja mamps oli et kuule kellega sa siin üldse oled, et vaesed tudengid, mr Jones anname neile ka kohalikku õlle kaasa, ja siis sain neli purki erinevate maitsetega käsitööõlut kaasa, kui viimane tööpäev saab läbi, siis saab tähistada :D

Elis: Mina nägin ka SouthWestern'i alumnit üks päev! Volume library oli ikka kodus olemas mida 30a tagasi müüsid :D

0 notes

masenduses · 7 years

Text

õhtu ilu

mu suvi möödus hoovides seal, sirelite keskel mu suvi möödus soovides, et sina oleks mees, kel ma silitada võiksin pead ja suudelda su südant kuid nüüd on läbi kõik, ma tean sind olen ära tüüdand

#luule #luuletus #eesti keel #armastus #suvi #masenduses #eesti

35 notes · View notes

sasssuu · 4 years

Note

Kuidas suvi möödunud on, armas bootylicious punapea ;)? Kuidas kiisupoiss elab? Ja nagu ikka, midagi suvist plssss

2020 suvi on olnud väga kaootiline 😅 Kikil läheb väga hästi, ta on mega tubli poiss ja õpib uusi trikke. Enamus suvest ongi temale kulunud. Ma tunnen end nagu noor ema 😂 Ja ma ei tea kunagi kuidas sellistele “bootylicious punapea” tekstidele reageerida, aga 1 mu “sõbranna” just avaldas, et “ta loodab, et mu elu on sama lame kui mu perse” & ma üritan sellest siiani taastuda, sest body shaming is neverrrr okayy girls!!! aga sinu booty kommentaari lasen SEEKORD läbi, et ta ka näeks kuidas asjad tegelikult on 😂😘 ❤️

Ja nagu ikka, 1 pilt sulle. Selle tegin Lätis ja ikka ei ole suutnud otsustada kas seda instagrami postitada või mitte 🤔

1 note · View note

kinnisvarablog-blog · 5 years

Photo

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/kinnisvaratehingute-tippaeg-on-viimase-kumne-aastaga-korralikult-nihkunud/

Kinnisvaratehingute tippaeg on viimase kümne aastaga korralikult nihkunud

Viimase kümne aastaga on kinnisvara ostu-müügi kõrgaeg nihkunud kevadelt ja sügiselt suvele. Ka värske Google’i abil tehtud analüüs kinnitab, et nüüd ostavad inimesed sageli kinnisvara juulist septembrini, teatas RIA.com Marketplaces OÜ.

Veel mõni aasta tagasi oli tavaline, et nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul oli suvi kinnisvara ostmisel ja müügil kõige vaiksem aeg. Enamik tehinguid tehti kevadel või sügisel ning ka talv oli suhteliselt stabiilne. Samas näitab Google’i värske uuring seda, et kinnisvara ostu ja müügi tippaeg on nüüd nihkunud juulisse ja augustisse ehk just suveperioodile. Kliendid hakkavad endale uut kodu otsima umbes pool aastat varem, jaanuaris-märtsis.

Kinnisvaraturu eksperdi, ettevõtte RIA.com Marketplaces OÜ juhatuse liikme Artjom Umanetsi sõnul kinnitab seda trendi ka tema ettevõttes tehtud uuring. «Miks on kinnisvaraturg kõige aktiivsem just suvel? Esiteks seetõttu, et kevadine vaikus on läbi ja arendajad hakkavad aktiivselt pakkuma soodushinnaga ruutmeetreid. Mõned arendajad ootavad samuti suve alguseni ja samal ajal alustavad uute majade ehitamist. Teiseks on kliendid ise jaganud müügiperioodi kaheks hooajaks: suvi-sügis ja talv-kevad. Kolmas põhjus on kahtlemata mugavus: soojal ajal on ju palju lihtsam kolida, samuti remonti teha,» kommenteeris Umanets ja lisas, et suvi on tippaeg ka korterite üüriturul.

Loe rohkem kinnisvarauudiseid KV.EE kinnisvaraportaalist.

#ehit #eluas

0 notes

palunolehea · 8 years

Text

KREEKA 2016 AUGUST

Piletid Tallinnast Ateenasse reisiks said ostetud juba varem, enne kui Londoni plaan üldse tuli. Veebruaris. Istusin ja tahtsin reisile, sest sügisel olin õdedega Eurotripil(Barcelona, Rooma, Corfu, Milano) käinud. Leidsin mingi hea pakkumise, ning tollel hetkel oli see ju esimene iseseisev reis ja ostsin veidike lolli peaga tagasipiletid Helsingi. Kuigi sellega ei tekkinud ka midagi hullult halba juurde. Laevapiletid sealt Tallinna läksid 7€ näkku ja lennukilt maha tulles sõitsime bussiga sugulaste juurde, veetsime veidi seal aega, jalutasime linnas ning läksime laeva.

Igatahes. Külmal veebruarikuu päeval ostsin piletid, et veeta kreekas 20.-26. august.

Kuidagi googeldades ja palju erinevaid postitusi lugedes otsustasime veeta mingi aja Ateenas ning siis mõnele saarele sõita. Valisin mitme erineva saare vahel, lõpuks võitis see, kus tundus olevat ilus, mitte väga turistirohke ning mitte väga kauge paadisõidu kaugusel.

Tulime Eestist lahkumise päeval Kenni perega eesti-tripilt ning jõudsime hilja õhtul Jürisse ta isa korterisse. Meie lend pidi väljuma 3:30. Magasime paar tundi enne takso kutsumist ning kaheks selle ka tellisime. Lennujaamas oli sel ajal ilmselgelt rahvast vähe ning saime ülikiirelt(nagu Tallinna lennujaamas koguaeg) väravani. Seal selgus, et lend lükkub tund aega edasi. Lebotasime postimehe kott-toolidel ning oleks ka mõnusat und saanud aga nii kui natuke hakkasime ära vajuma hakkas meie kõrval mingi tsikk üli kõvasti telefoniga rääkima. Kartsime, et ta istub lennukis ka meie taga aga õnneks mitte. Aegan Airlinesiga lendamine on hoopis teine asi kui vana hea Ryanairiga seega lennuk oli ülimugav ning jäime kuni söögini magama. Lennukitoit oli nagu lennukitoit ikka.

Lennujaamast läksime rongiga kesklinna ning sealt oma ööbimiskohta. Meie linnaosa metroojaamast korterisse oli ~6min jalutuskäik ning korter oli ülimõnsa. Küll aga suutsime me omast arust kuidagi konditsioneeri ära lõhkuda, ja ei olnud ka imestunud, sest korteris olevalt kitarrilt lõhkus ka Kenn midagi ära ja noh.. meiega juhtub. Vahetasime korteriomanikuga sõnumeid kuni konditsioneeri pult maha kukkus ning seejärel kogu asi jälle tööle hakkas.

I päev

Kuna päev oli juba kaua kestnud, visaksime asjad korterisse, vahetasime riided(sest no see oli ikka korralik suvi mis seal oli) ning läksime linna peale jalutama. Googeldasin netist välja free city tourid. Sealt tuli välja väga populaarne variant, et kohalik teeb tasuta ekskursiooni. Sisestad sinna enda huvid jm ja programm otsib sulle siis vastava giidi ning suhtled temaga sealt edasi. Kuni kohtumiseni teadsime me vaid inimese nime, ei mõelnud isegi kas naine või mees. Kohale jõudes tuli üks jalga lonkav väga vanem naisterahvas. Endine ajaloolane. Tegi siis meile linnatuuri. Viis kindlasti kohtadesse, kus me muidu ei käiks aga jalutuskäigu tempo oli vaatamata tema lonkavale jalale liikmises olles, kas väga kiire või paigal seistes väga väga pikkade pausidega. Viis meid ühte väiksemasse linna kirikusse ning tutvustas parke, ajaloolisi platse ning rääkis üldse Ateena lähiajaloost. Tema jutt oli väga arusaamatu ning ka meie suunavatest küsimustest ta vist väga hästi aru ei saanud. Ja asi ei jäänud keeleoskuse taha vaid tema isiksuse. Acropolise muuseumisse sisse ei viitsinud minna, sest linn ise on juba ise üsna muuseumiväärne. Ka meie giidike seda ei soovitanud. Küll aga ütles ta, et parima vaate saab muuseumi kõrgeimal korrusel asuva söögikoha rõdult. Viis ta meid sinna sisse(tõesti, me ei oleks ise sinna julgenudki minna, sest koheselt küsiti pileteid jm aga giidiproua ütles, et lähme vaid üles sööma). Meie saime oma vaate ja pildid viie minutiga valmis aga temal oli vaja taaskord tükk aega suitsetada. Ugh kui ebamugav. Meie, kaks noort, oma esimesel päeval kõrvetavalt kuumas Ateenas, tahtsime pigem ringi vaadata ja saada üldist infot ning fun facte ajaloost. Küll aga saime higist nõretava, lonkava, pidevalt suitsetava ja samal ajal meile seda igat pidi näkku puhudes vanamuti. Tegime talle väga palju vihjeid et lõpetaks nüüd asja ära(kokkulepitud oli 1,5h aga aega oli läinud sellest kõvasti rohkem) aga ta tahtis ikka igal pool veel käia. Lõpuks kaalusime lihtsalt põgenemist, kui ta varju oma järjekordsele suitsupausile läks. Raske otsusena mõtlesime, et see on siiski liiga ebaviisakas ning ütlesime talle, et peame ära minema, ajaliselt vaja. Ja siis jalutasime ise linna peal. Käisime suhteliselt tripadvisori top listi läbi ning ühel hetkel nägime seda sama naist tänaval kõndimas. Tegime koheselt kannapöörde ning põgenesime. Korralik trauma kohe Kreekasse jõudes.

Igatahes oli minul järgmiseks välja otsitud The Hill of the Muses otsa ronimine. Õige valik keskpäeval kuumas seda teha. Ülesminek ei olnudki nii õudne - istusin vaid korra maha ning tippu jõudes oli 360 kraadi ülivinge vaade Ateenale. Seal ei olnud peale meie ühtegi inimest ka seega oli kõik veel kaunim.

Peale seda seiklust võtsime teepealsest kohvikust kerged söögid, läksime korterisse ning puhkasime. Õhtul, kui juba pimedaks oli läinud, otsisime Foursquare appi abiga söögikohti. Läksime võtsime ühe väga hea ratinguga kohast Souvlakit ja friikaid. Üli nämmad! Jalutasime veel mööda päikeseloojangus Ateenat ja see oli imeline. Kogu sealne arhitektuur ja üli chill ellusuhtumine. Mega mõnna. Pärast otsisime kohta, kus saab katusel süüa. Noh, meie tahtsime lihtsalt kerged joogid teha. Ühes ei olnud ruumi. Teine oli jäätisekohvik ning juba katuse-õhtusöögi osas üsna lootusetuna jalutasime niisama edasi. Sattusime ühte suvalisse kohvikusse, saime katusele laua ning tellisime veini. Nägime ilusti õhtutuledes Akropoli, linna ning meid ümbritsesid jutustavaid inimesi täis lauad. Hiljem läksime metrooga tagasi koju.

II päev

Tegime kodus hommikusöögi ning sättisime linna. Alustasime päeva Parlamendi juures vahtkonna vahetuse vaatamisega. Rahvast oli mega palju, sealsed valvurid naljakates vormides ning üks asi checklistist maha tõmmatud. Läksime tagasi sinna, kus eelmisel õhtul Souvlakisid sõime ning käisime vaatamas millegi varemeid. Olime just pileteid ostmas ning kaarti ulatades küsis teenindaja, et see on ju tudengikaart, kas olete tudengid? Vastasime jaatavalt, mispeale ta küsis meie päritolu. Kui vastasime Eesti võttis ta maailmakaardi ette, ütles, et see on euroopas küll ning andis meile tasuta piletid. Meie küsimuste peale selgitas, et tudengitele on muuseumid jm vaatamisväärsused tasuta. Ülivinge rahavõit!

Sealt edasi läksime vana turuplatsi ehk Ancient Agora juurde. Üsna suure maa-ala peal mega palju varemeid, kujusid, infot. Just see, et enamus sellest maast oli paarikümne cm kõrgused üksikud seina või põrandatükid. Koht ise oli ikka üliilus, ülimõnus. Rahvast keskmiselt. Jalutasime mööda linna edasi, nägime mitmekülgset Ateenat nii huvitavate poodide ja kohvikutega. Ühes istusime ka jahutavaks joogiks maha. Võtsime suuna Akropoli. Päev oli ülipalav ning tee oli pikk. Peale piletite võtmist ostsime ka vee ning hakkasime veel ülespoole jalutama. Tippu jõudes oli minul juba nii halb olla ja uskusin, et minestan. Peas käisid mitmed stsenaariumid, kuidas Kenn tegutseb ja hädas on kui ma keset Akropoli pildi kotti pistan. Seega pidasin endale kõva motivational speaki, jõin vett(teel on väga palju vee võtmise kohti) ning istusin maha ja sisendasin endale, et ma lihtsalt ei tohi kokku kukkuda. Umbes kümne minuti möödudes hakkas parem ning jalutasime seal veel ringi. Saime mega palju ilusaid pilte. Ja samas ka Londoni sarnase arvamuse, et see tõesti on ülivõimas ja must-go koht aga samas kogu see ehitus ja turistimöll oli üsna meh. Mäe otsast sai taaskord ilusa vaate linnale. Ateena on ikka imeilus. Nii mitmegi kõrgema mäe otsast linna sees näed kogu vaadet linnale ning seda, et see on ümbritsetud ilusate mägedega.

Alla tulles võtsime jahutuseks jäätist ning läksime Zeusi templi juurde. Tasuta pilet, tohutult varemeid ning päikesega lolliks kärssanud aju ja lihtsalt palju nalja ning itsitamist. Jalamehed nagu me olime võtsime suuna Panathenaic staadioni poole, mis ehitati kuus sajandit enne kristust ning kus toimusid ka esimesed kaasaja olümpiamängud. Kohale jõudes näed ka nn aia tagant piisavalt, saad väljas olles lugeda ahhetamapanevat infot staadioni kohta ning osta üsna kalli pileti. Viimase jätsime tegemata ning võtsime selle asemel jahutava joogi.

Sealt jalutasime National Gardenisse, mis oli ülimõnna ja suur park. Palju koeri ja kreekas on politseiks saamise jaoks vist mingi reegel, et pead 10/10 välja nägema, sest minu arvates kõik nad just sellised olid. Jalutasime veel veidi linnas ringi ning läksime metrooga koju puhkama. Meeletu kuumus võttis väga läbi.

Õhtul läksime taaskord vanalinna uudistama. Nägime armsaid kohvikuid, palju ilusat tänavakunsti ja nagu ikka mõnnat arhitektuuri. Meie põhiline aeg kulus Forusquarest kohvikute otsimisele ning nende külastamisele. Istusime jälle järjekordses maha, võtsime söögid ning veini. Nagu Kreekas kombeks(kui õdedega käisin oli ka iga kord nii) tuli koos arvega ka kaks Kreekale traditsioonilist shotti. Meenutavad veidi võib-olla minttut ja serveeriti külalislahkusest. Öö poole kui temperatuur alles inimlikuks muutus istusime metroole ning läksime koju.

III-VI päev

Sel päeval läksime Porose saarele. Siit algas meie puhkus-puhkuse osa ning mingit plaani ei olnud. Porosele minekuks pidime sadamalinna Piraeusse saama. Pakkisime kotid ning läksime läbi turu jalutades rongijaama. Käisime igasugustes vahvates käsitöö- ning muusikapoodides. Piraeuses jalutasime mööda linna, väga palju vaadata ei olnud, käisime poodides(mina kindlasti H&Mis) ning läksime sööma. Sattusime maailma parimasse söögikohta oma lemmikuid souvlakisid sööma - Street Souvlaki Piraeuses, kui sinna kanti satute. Koht ja teenindus olid megamõnnad ja -lebod, hind ka hea. Enne praamile minekut jõudsime ikka mitu korda jahutavaid jooke osta.

Praamile saamine oli ka omaette seiklus sest keegi ei osanud suunata kuhu minna, igaüks näitas erinevat poolt ning keelt ka väga ei räägitud. Lõpuks saime õigele praamile ning tegelikult ei olnud see meie jaoks praam midagi. Tegemist oli ühe Viking Line suuruse laevaga aga nemad nimetasid seda siiski praamiks.

Praamisõit oli vist meie mõlema lemmikosa reisist üldse. Olime terve aja tekil sest jahutav tuul muutis õuesoleku meeldivaks. Nägime merd, meeletult saari ning päikeseloojangut. Hiljem sõitsime pimedas tuledesäras saartest mööda kuni jõudsime enda saareni - Porosele.

Võtsime sadama juurest takso ning sõitsime hotelli Pavlou. Hotelli hind oli mega odav. Kolm ööd, hommikusöögiga pidi olema 177€(pidi, sest lõpuks arve, mis maksime oli vist 130€). Pildid kodulehel olid üsna kesised aga rahuldavad, kohale jõudes kuulsime ka, et need olid enne remonti tehtud pildid. Seega meid tabas ülimalt positiivne üllatus, hotell oli väga ilus ja mõnna. Recepioni uksest üle tee oli lamamistoolidega liivarand. Hotelli taga oli baariga bassein. Lebotasime pidevalt nii rannas kui basseini ääres.

Meie päevad koosneskidki vees ulpimisest, linnas või lähedal olevates kohvikutes imemaitsvat toitu nautides, tuppa jooki ja snäkke ostes või magades(kuumus oli meeletu!).

Ühel päeval rentisime ka 24ks tunniks ATV. Sõitsime saarele ringi peale. Käisime mägedes varemetes, kirikutes, randades. Sõime mõnnas kohas lõunat, jalutasime mägede vahel ja nautisime vaateid. Igal pool olid mägikitsed ning ühes kohas suutis Kenn ühe enda juurde meelitada. Vahepeal sõitsime ATVga hotelli juurde ning õhtul uuesti linna õhtusöögile.

Viimasel Porose p��eval läksime hommikul linna, jalutasime kitsaste ja vahvate tänavate vahel, nägime palju kasse ja koeri ning käisime isegi muuseumis. Läksime praamiga tagasi Ateenasse ning võtsime airbnbst toa. Korteriomanik läks õhtul kohe sõprade juurde veiniõhtule ning meie õhtust sööma. Sõime enda viimase Kreeka õhtusöögi modernses ja ilusas restoranis.

Järgmisel hommikul lendasime Helsingi ning muu info on juba postituse alguses.

wonder and go wander

0 notes

meiesiinkaugemal · 6 years

Text

Viimane nädalavahetus Aveiros ja praktika lõpusirge

Lõppkokkuvõttes võin eelmise aastaga võrreldes öelda julgelt, et sel aastal vedas ilmaga ikka väga palju. Ja kuigi ilmast rääkimine on Eestis üks igavamaid teemasid, siis mis muul põhjusel me siia ikka tulime, kui mitte sooja ja päikest kõige muu kõrval nautima. Ja kuigi olin eelmise aasta kogemusest õppides kohusetundlikult kummikud kaasa vedanud, kasutasin ma neid vaid ühel päeval. Päevade temperatuurid on siin veninud juba 22 kraadini, puud õitsevad ja linnud laulavad ehk imeline suvi ja kui naljakas on mõelda, et tegelikult on veel veebruar.

Eelmise nädala algul saime kiire pakkumise ühineda kahe hispaanialasega Underground muuseumisse. Ühest küljest on see muuseum Portugali üks suurimaid eramuuseumeid (selle omanikul on muuseumeid ja kunstikoguseid üle Portugali) kuid teisest küljest on see veel ka veinikelder, kus toodetakse enamus Portugali vahuveinist. Muuseumi tuur hõlmas endas nii eksponaate Aafrika erinevatest paikadest, Aasiast, Indiast jne kui ka ülihuvitavat tuuri veinikeldri osas ja põnevaid selgitusi vahuveini valmistamise tehnoloogiast. Kogu ekskursioonile pani kirsi tordile väike veinidegustatsioon. Kellel võimalus minna, soovitan, broneeritud giidiga tuuri pilet oli kõigest 3 eurot.

Nädalavahetusel viis Portugali avastamine meid taas Portosse, kuid seekord sihtisime kesklinnast eemale, ranna rajooni. Oh anna eestlasele vaid mägesid ja suurtes lainetes ookeani ning hing heliseb ja süda on rahul :D. lihtsalt suurepärane oli veeta lõunatunnid rannas.

Pühapäeval põikasime läbi Braga linnast. Väga huvitav on täheldada, kuidas osades Portugali linnades võib õhustik-arhitektuur niivõrd erineda teistest paikadest. Bragat kutsutakse “Portugali Roomaks”, väga mõnus linnake- avarad tänavad ja huvitavad kirikud-kloostrid.

Praktika töö kohapealt nagu ikka, et algul ei saanud vedama ja tundus ka et pärast ei saa pidama. Asjad said liikuma ja tundus nagu ei jõuaks normaalse asjaga väga valmiski- meile anti siin kahepeale koostöös teha üldine kujundamise juhend, kuhu me pidime üles märkima kõik tähtsad pidepunktid, juhuised, tehnilised tarkused, et mis on siis hea kujundus. Arvan, et lõppkokkuvõttes saime kahepeale millegi adekvaatse materjaliga valmis küll. Kuu aja peale nagu tegime ja nagu ei teinud tööd, kuid üks väga tore kuu on see igatahes olnud. Olen ise nüüd teist korda Aveiros kuu aega veetnud, kolmas kord kindlasti tulen niisama külla ka, kui siis kindlasti suvel.

0 notes